3-04-472/75

3-04-472 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-04-472 Haldusasi I.A.e kaebus Tallinna Linnavalitsuse õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil 18.12.2008.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja: I.A. Esindajad: v.adv. Äili Rodi, Helve Annus; Vastustaja: Tallinna Linnavalitsus esindaja Raul Keba . RESOLUTSIOON 1.Mõista Tallinna Linnavalitsuselt I.A.e kasuks välja 3 209 182, 00 ( kolm miljonit kakssada üheksa tuhat ükssada kaheksakümmend kaks )krooni Suislepa tee 25, Suislepa tee 9a ning Arnika tee 1/Kupra tee 7 maa mittetagastamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. 2. Mõista Tallinna Linnavalitsuselt I.A.e kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu summas 168 634, 56 krooni (ükssada kuuskümmend kaheksa tuhat kuussada kolmkümmend neli krooni ja 56 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. 1 I ASJAOLUD 1.21.03.1996 võttis ÕVVTK Tallinna linnakomisjon vastu otsuse nr 7143( I kd tl 10), millega loeti Tallinnas, endisel Harjumaal, Nehatu vallas Väo mõisast eraldatud maakohal „Nõmme nr 103“, endisel kinnistul nr 5008 asunud krunt suurusega 14,307 ha omandireformi objektiks.Õigustatud subjektideks tunnistati sama otsuse p 3 kohaselt G. K. ja I. R. võrdsetes mõttelistes osades. 12.11.1997 sõlmitud notariaalselt tõestatud nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas I.R. nõudeõiguse endise kinnistu Nõmme nr 103 osas I.A.ele ( I kd tl 11-12). 10.11.1998 sõlmisid G. K. ja I.A. notariaalse kokkuleppe tagastamisele kuuluva maa jagamises, mille kohaselt G.K. taotleb tagasi vaid Suislepa tee 28 maad ning I.A. taotleb ülejäänud maa tagastamist, s.h. Suislepa tee25, 9a, 6/8 ning Arnika tee 1/Kupra tee 7 maaüksused.Jagamise tulemusena enamsaadu eest kohustus I.A. maksma G.K.le kompensatsiooni. Tallinna Linnavalitsuse 12.02.1999.a. korraldusega nr 1065-k otsustati Suislepa tee 25 asuv krunt ostueesõigusega erastada krundil asuvate hoonete omanikule S. M.le. 06.06.1999 sõlmiti S.M.ga maa ostu-müügi leping ja esitati kinnistamisavaldus.Tallinna Linnavalitsuse 06.10.1999.a. korraldusega nr 6823-k tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 12.02.1999.a. korraldus nr 1065-k “Suislepa tee 25 ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi määramine ostueesõigusega erastamiseks“ põhjusel, et tagastataval maal asuv teisele isikule kuuluv ehitis on püstitatud ehitusloata. 07.04.2003.a. korraldusega nr 763-k „Suislepa tee 25 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ja ostueesõigusega erastamine ning maa tagastamise taotluse lahendamine“ määrati Suislepa tee 25 asuvate ehitiste teenindamiseks 607m² suurune krunt, mis kuulub ostueesõigusega erastamisele. Korralduse punktiga 8 jäeti rahuldamata I.A.e taotlus Suislepa tee 25 asuva 607m² suuruse maa-ala tagastamiseks, kuna sellel maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned maareformi seaduse § 6 lg 3 mõistes.Punktiga 9 määrati alustada maa kompenseerimise menetlust ja kompenseeritava maa maksumuse määramist. Tallinna Linnavalitsuse 21.11.1997.a. korraldusega nr 4610-k otsustati Suislepa tee 9a maa ostueesõigusega erastamine J.-V. R.le. 16.12.1997.a. sõlmiti maa ostu-müügileping, millega J.-V. R.lt ostis Suislepa tee 9 a maaüksuse. Tallinna Linnavalitsuse 02.02.2000 korraldusega nr 526-k tunnistati Suislepa tee 9a maaüksuse erastamiskorraldused kehtetuks. Tallinna Linnavalitsuse 24.10.2001.a. korraldusega nr 4471-k „Arnika tee 1/ Kupra tee 7 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ja ostueesõigusega erastamine“ otsustati Arnika tee1/Kupra tee7 asuvate ehitiste juurde määrata teenindamiseks vajalik maa suurusega 579 m² ja võimaldada see ostueesõigusega erastada E. K.il. 24.10.2002 esitas I.A. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse vastu Suislepa tee 9 a maa mittetagastamisest tingitud kahju hüvitamise nõudes, mis jäeti Tallinna Halduskohtu 20.12.2002 otsusega haldusasjas nr 3-1401/2002 rahuldamata põhjusel, et kuna kaebuse esitamise ajaks ei olnud veel vastu võetud Suislepa tee 9 a maa mittetagastamise korraldust ja määratud kompensatsiooni, ei olnud kaebajal tekkinud kahjunõude õigust. Tallinna Linnavalitsuse 14.05.2003.a. korraldusega nr 1168-k „Endise „Nõmme tee nr 103“ maa osaline kompensatsiooni määramine ja maa tagastamise taotluse osaline lahendamine“ 2 otsustati jätta I.A.e taotlus Suislepa tee 9 a asuva 617 m²suuruse maa-ala tagastamiseks rahuldamata, kuna sellel maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned MRS § 6 lg 3 mõistes. Tallinna Linnavalitsuse 29.10.2003.a. korraldusega nr 2382-k „Suislepa tee 9 a ja Suislepa tee 25 maa kompensatsiooni määramine“ otsustati I.A.ele määrata kompensatsiooniks Suislepa tee 25 asuva 607 m² ja Suislepa tee 9 a asuva 671 m² suuruse pindalaga õigusvastaselt võõrandatud maa eest ½ mõttelises osas kokku 3672 krooni. Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2003.a. korraldusega nr 2971-k otsustati I.A.ele mitte tagastada Arnika tee 1/Kupra tee 7 asuvat maad suurusega 579 m² ning alustada mittetagastatava maa kompenseerimise menetlust. Tallinna Linnavalitsuse 01.03.2004.a. korraldusega nr 402-k otsustati Arnika tee1/Kupra tee 7 maa kompensatsiooni määramine I.A.ele. 2. I.A. esitas 30.12.2004.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse,milles palus mõista Tallinna Linnavalitsuselt välja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju summas vähemalt 494 022 krooni. Tallinna Halduskohtu 29. detsembri 2006. a määrusega jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetati haldusasja menetlus. Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2007.a. määrusega tühistati halduskohtu määrus Suislepa 9a maaga seotud kahju hüvitamise nõudes kaebetähtaja ennistamata jätmise ja menetluse lõpetamise osas. Tühistatud osas tehti uus määrus, millega lõpetati kaebuse menetlus selles osas HKMS § 24 lg 1 p 5 alusel. Muus osas jäeti halduskohtu määrus muutmata ja I.A.e määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2007 määrusega nr 3-3-1-5-0-07 tühistati Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu ülalnimetatud määrused ning saadeti asi menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule. II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED 3.Kaebuse esitaja on seisukohal, et Suislepa tee 25, Suislepa tee 9 a ja Arnika tee 1/Kupra tee 7 kruntide hoonestamiseks välja antud ehitus- ja kasutusload on ebaseaduslikud ning maad kuulusid tagastamisele.Maa mittetagastamisega on kaebuse esitajale põhjustatud varaline kahju, mida EVP-des makstav kompensatsioon täies ulatuses ei kompenseeri. Tallinna Linnavalitsuse tegevuse ebaseaduslikkus seisnes ehitusloa väljastamises peale maareformi seaduse (MRS) vastuvõtmist, mille tõttu kaebuse esitaja õigusvastaselt võõrandatud maad tagasi ei saa ning talle on tekkinud kahju krundi turuväärtuse ja makstava kompensatsiooni väärtuse vahes. 4.Tagasi taotletaval endisel kinnistul „Nõmme tee nr 103“ asub krunt aadressil Suislepa tee 25, millel kaebuse väitel paikneb teisele isikule kuuluv seadusliku aluseta püsitatud ehitis. Suislepa tee 25 ostueesõigusega erastamise aluseks on Tallinna Linnavalitsuse poolt 18.03.1992 ebaseaduslikult väljastatud ehitusluba nr 1886 ning 24.03.1992 on reg.nr 3474 kohaselt lubatud alustada ehitustöödega. Endisel kinnistul „Nõmme tee nr 103“ asuval krundil aadressil Suislepa tee 9 a paikneb teisele isikule kuuluv õigusliku aluseta püsitatud ehitis, millele on ebaseaduslikult 24.03.1992 väljastatud ehitusluba ja reg nr 3472 kohaselt lubatud 24.03.1992 alustada ehitustöödega. Arnika tee 1/Kupra tee 7 paikneva õigusliku aluseta püstitatud ehitise omanikule on pärimise vormistamiseks väljastatud töökorras 21.01.1995 ehitusluba nr 1083 ja teda on kohustatud esitama 01.06.1996 projekteerimisloa tingimustele vastav aiamaja ja majandushoone projekt. 3 5.Suislepa tee 25 ja 9 a ning Arnika tee1/Kupra tee 7 maaüksustele olid ehitised püstitatud ilma ehitusloata, s.o.õigusliku aluseta, mistõttu kõnealused krundid oleks tulnud õigustatud subjektile tagastada, mitte aga ostueesõigusega erastada. Kaebuse väitel on ehitiste seadustamiseks peale 1991.a. välja antud ehitusload antud ebaseaduslikult ja rikuvad maa tagastamise õigustatud subjekti maareformi seadusega kaitstud õigusi. 6.Tallinna Linnavalitsus on seadustanud ebaseaduslikud ehitised ja on sellega ära võtnud maa tagastamise õigustatud subjekti võimaluse saada maade omanikuks. Kuna I.R. avaldust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ei olnud ehituslubade väljaandmise ajaks läbi vaadatud, oli uute ehituslubade väljaandmine ilma Vabariigi Valitsuse loata keelatud, sellist luba nimetatud kruntidele erandkorras ehitusloa andmiseks Tallinna Linnavalitsus ei taotlenud. Seega oli Tallinna Linnavalitsuse tegevus ehituslubade väljaandmisel õigusvastane. Kuna ebaseaduslikud ehitusload on kehtivad, nende tühistamise õigus kuulub Tallinna Linnavalitsuse pädevusse, kes neid tühistada soovinud ei ole, siis olid ehitiste omanikud MRS § 7 alusel õigustatud ostueesõigusega erastama nende ehitiste juurde kuuluvad krundid. Kaebuse esitajalt võeti ebaseaduslike ehitiste seadustamisega võimalus nimetatud maade tagasi saamiseks, ka puudus I.A.el võimalus sekkuda oma õiguste rikkumisse, sest saabunud tagajärgede mõjutamine enam tema võimuses ei olnud, seda ka mitte kohtusse pöördumiste näol. Viimatinimetatut kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 23.03.2001.a. otsus haldusasjas nr II-3/134/2001, millega tühistati Tallinna Linnavalitsuse korraldus Arnika tee 1 asuva maa I.A.ele tagastamise kohta. 7.Tulenevalt linnavalitsuse poolt ebaseaduslikult ehituslubade väljastamisega eespoolnimetatud kruntidele loodi materiaalõiguslik alus nende maade ostueesõigusega erastamisele. Kruntide ostueesõigusega erastamise tagajärjel muudeti õiguslikult võimatuks nende maade I.A.ele tagastamine. Seega on kaebuse esitaja Tallinna Linnavalitsuse ebaseadusliku tegevuse tagajärjel jäänud ilma õigusest saada Suislepa tee 9 a, Suislepa tee 25 ning Arnika tee1/Kupra tee7 kruntide osas maa omanikuks. Kaebuse esitajale on tekitatud varaline kahju, mis seisneb tagastamisele kuulunud maa turuväärtuse ja määratud EVP-de vahes. Varaline kahju on kaebuse esitajale tekkinud üksnes Tallinna Linnavalitsuse õigusvastase tegevuse, mis seisneb õigusvastaste haldusaktide väljaandmises, tagajärjel, mistõttu kaebuse väitel esineb põhjuslik seos kahju tekitamise ja saabunud tagajärje vahel. 8.Tekitatud kahju suuruse osas lähtub kaebaja sellest, et Suislepa tee 9 a krundi suurus on 617 m², Suislepa tee 25 krundi pindala on 607 m² ning Arnika tee1/Kupra tee 7 krundi pindala on 579 m², kokku on seega kaebuse esitaja jäänud õigusvastaselt ilma 1803 m² maast, mille eest on arvestatud kompensatsiooni kokku 10818 EVP krooni. Kaebuse väitel on kahju suuruseks kõnealuste kruntide turuväärtus tänasel päeval, millest tuleb maha arvata riigi poolt kaebuse esitajale juba tasutud kompensatsioon(1/2 osa) ja see osa kompensatsioonist, mille kaebuse esitaja oleks pidanud maa tagastamisel maksma riigile (1/2) ehk siis mahaarvamisele kuulub nende maade eest arvestatud kompensatsioon summas 10818 EVPkursiga 1.1. Menetluse kestel, arvestades eksperthinnangutega kõnealuste kruntide turuväärtuse kohta hoonestust arvestamata, on kaebaja muutnud kahjunõude suurust ning taotleb õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist summas 3 220 000 krooni. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 9. Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu, pidades kaebust põhjendamatuks ning palub jätta kaebus rahuldamata. 4 10.Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RS) § 14 lg 1 kohaselt toimub õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine ehitusseaduse alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Sama paragrahvi lõike 1.1 kohaselt käsitletakse ehitusloana paragrahvi 14 esimese lõike tähenduses ka enne 1991.a. 1.novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja tüüpprojekti või enne nimetatud tähtpäeva koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja ehitusprojekti, kui ehitusloa väljaandmist ei ole võimalik tuvastada. Nii Suislepa tee 25 kui ka Suislepa tee 9 a puhul on tegemist olukorraga, kus enne 1991.a. 1.novembrit on koostatud ja kehtivas korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja tüüpprojekt. 11.Suislepa tee 25 aianduskrundi maakasutus kinnitati tehase „Eesti Kaabel“ ametiühingukomitee 3.aprilli 1958.a. otsusega M.. T.le. Sellele krundile ehitati 1963.a. septembris kinnitatud projekti kohaselt aiamaja tüüprojekti „S-2“ tööjooniste ja seletuskirja järgi, kasutades projekti koostamiseks ka kohapealseid mõõtmisandmeid. Kõnealusel aianduskrundil aiamaja tüüp „S-2“ sidumisprojekt kinnitati Tallinna Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ameti komisjoni 23.03.1992 otsusega nr 1886 ( Suislepa tee 25 ehitusluba).Arhiiviandmete kohaselt koostasid aianduskrundi plaani ja projekti 1963.a. septembris V.Kisler, H.Puusner ja E.Taal ja projekt on kooskõlastatud Riikliku Tuletõrje Järelevalve ja Tallinna linna Riikliku San-Inspektsiooni poolt, mis nähtub esitatud asendiplaanilt ja projektist. 12.Aianduskrunt asukohaga Suislepa tee 9 a anti tehase „Ilmarine“ ametiühingukomitee 24.10.1968 protokolliga nr 38 üle J. R.ti kasutusse. Tallinna Linna Mere Rajooni Täitevkomitee 03.12.1986.a. otsusega nr 501 kinnitati aianduskrunt Suislepa tee 9 a J. R.lti nimele. Tallinna Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 13.07.1991 nõusolekuga anti M.Õ.le ühekordne projekteerimise luba kõnealuse krundi hoonestuse projekteerimiseks. Vastavalt arhitekt M.Aderi poolt 1991 juunikuus koostatud eksperdi arvamusele paiknes sellel hetkel krundil ca 15-20 a tagasi ehitatud aiamaja, mis meenutab väga tüüpprojekti A-36-75 pisut muudetud kujul. M.Õ. poolt projekteeritud J. R. aiamaja projekt kinnitati Tallinna Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti komisjoni 01.07.1991 otsusega nr 24/4, mida kinnitab asendiplaan ja projekt. 13.Vastustaja leiab, et kuna nii Suislepa tee 25 kui ka Suislepa tee 9 a puhul oli olemas maakasutusõigus kui ka AÕS RS § 14 1.lõike tähenduses ehitusload, on alusetud väited nagu oleksid neile kruntidele püstitatud ehitised õigusliku aluseta. Ehitiste projektid olid kinnitatud enne 1991.a. novembrit ning seega tuli maa erastamise või tagastamise otsustamisel lähtuda MRS § 6 lg 2 p-st 3. 14.Vastustaja hinnangul ei oma käesolevas asjas tähtsust kaebuse väited 1992.a. õigusvastaselt välja antud ehituslubade osas. Ehitiste projektid olid kehtivas korras kinnitatud, mis oli maa tagastamata jätmise aluseks ning seetõttu ei oleks kõnealuseid krunte saanud tagastada ka juhul, kui 1992.a. poleks ehituslube väljastatud. Seetõttu on vastustaja hinnangul alusetu ka kahjunõue, sest kaebuse esitajal ei saanud tekkida nõudeõigust Suislepa tee 25 ja 9 a tagastamise osas ja seega ei saanud tal tekkida ka kahju nende kruntide tagastamata jätmisega seoses. Kaebuse esitajale on nimetatud kruntide osas otsustatud kompensatsiooni määramine 29.10.2003 korraldusega nr 2382-k, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. 5 15.Arnika tee 1/Kupra tee 7 aianduskrunt anti Tallinna Leivakombinaadi ametiühingu käitiskomitee 08.08.1955.a. protokolli nr 10 otsuse kohaselt kasutamiseks kombinaadi töötajale R.K.le. Krundil paiknevad alates 1961.aastast Tallinna linna Ehituse ja Arhitektuuriosakonna 1960 töö nr 1258 alusel ehitatud aiamaja, kaev, piirded ja väravad. Ekspertiisibüroo 16.11.1963.a. otsusega nr 3-54/6 jäeti R.K. aiamaja projekt kinnitamata selles esinevate puuduste tõttu. Vastustaja väitel on käesoleval juhul analoogiliselt Riigikohtu 08.11.2004.a. otsusega haldusasjas nr 3-3-1-43-04 avalik võim tunnustanud enam kui 40 aastat tagasi püstitatud ehitise seaduslikkust ja ehitist ei ole ka vaatamata selle püstitamist käsitleva dokumentatsiooni mõningasele puudulikkusele võimalik pidada ebaseaduslikuks. Ka on avalik võim enam kui 40 aasta vältel sisendanud ehitise omanikule õiguskindluse ja õiguspärase ootuse, et sellisel kujul ja olemasoleva dokumentatsiooniga on ehitis tunnistatud nõuetele vastavaks ja välistanud võimaluse, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega AÕS RS § 14 lg 1 tähenduses. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 21.03.2001 otsuses haldusasjas nr II-3/134/2001. IV KOHTU PÕHJENDUSED 16. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastatikuses seoses leidis, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 17. MRS § 6 lg 3 sätestab, et hoone või rajatis käesoleva seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17.10.1991.a. otsuse „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta“ kuni 28.04.1993 kehtinud redaktsiooni punktiga 3 kehtestati, et pärast Eesti Vabariigi maareformi seaduse vastuvõtmist võib õigusvastaselt võõrandatud maal uusi ehituslubasid ja tähtajata maakasutusi anda ainult vastavuses Eesti Vabariigi maareformi seadusele. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel võib Vabariigi Valitsus lubada erandeid ehituslubade ja tähtajata maakasutuste andmisel õigusvastaselt võõrandatud maal. Nimetatud korda rikkudes väljaantav ehitusluba ja tähtajata maakasutus ei anna vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 6 lõikele 2 alust õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamiseks endisele omanikule või tema õigusjärglasele. Alates 28.04.1993.a. sisalduvad nimetatud põhimõtted otsuse punktis 9, mis keelab õigusvastaselt võõrandatud maal, millele on esitatud tagastamise taotlus, ehituslubade andmise kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel võib Vabariigi Valitsus lubada erandina õigusvastaselt võõrandatud maal, millele on esitatud tagastamise taotlus, ehitusloa väljaandmist. Sama otsuse punkt 11( alates 28.04.1993.a.) sätestab, et ehitusluba, mis on välja antud käesoleva otsusega kehtestatud korda rikkudes, ei anna vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 6 2.lõikele alust õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamiseks. AÕS RS § 14 lg 1 kohaselt maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa, mis on maaga püsivas ühenduses, on AÕS § 16 kohaselt maatüki oluline osa.AÕS RS § 14 lg 1 kohaselt toimub õigusliku aluseta püstitatud ehitisele kasutusloa andmine ehitusseaduse alusel, kuid sellega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Sama paragrahvi lõike 1.1 kohaselt käsitletakse ehitusloana paragrahvi 14 esimese lõike tähenduses ka enne 1991.a. 1.novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja tüüprojekti või enne nimetatud tähtopäeva 6 koostatud ja kehtinud korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja ehitusprojekti, kui ehitusloa väljaandmist ei ole võimalik tuvastada 18.Ülaltoodust tulenevalt on hooneks MRS tähenduses ka ehitise püstitamiseks seaduslikus korras antud ehitusluba ning see saab olla ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise aluseks. Sealjuures Ülemnõukogu 17.10.1991.a. otsusega keelati õigusvastaselt võõrandatud maal ehituslubade andmine kuni maa tagastamise otsustamiseni. Samuti tuleneb eeltoodust, et ehitusloana käsitletakse ka enne 1991.a. 1.novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud tüüpprojekti või ehitusprojekti, kui ehitusloa väljaandmist võimalik tuvastada ei ole. Riigikohtu halduskolleegium on käesolevas haldusasjas 25.10.2007 tehtud kohtumääruses nr 3-3-1-50-07 muu hulgas andnud juhise, mille kohaselt , ehkki käesolevas asjas on I.A.ele kahju tekitatud maa mittetagastamise korraldustega, tuleb asja sisulisel lahendamisel kontrollida eeskätt nende haldusaktide õiguspärasust, mis viisid maa mittetagastamiseni, s.o.maa erastamise korraldusi ja neile eelnenud haldusakte , mis seadustasid vaidlusalusel maal asunud ehitised. Kui algsed haldusaktid osutuvad õigusvastasteks, tähendab see ka neile tuginenud haldusaktide, sh maa mittetagastamise korralduste õigusvastasust. 19. Kaebuse väitel on Suislepa tee 25 osas kahjunõude aluseks olevaks õigusvastaseks tegevuseks 23.03.1992 antud ehitusluba ning 07.04.2003 korraldus maa ostueesõigusega erastamise ja maa mittetagastamise kohta, Suislepa tee 9 a puhul 24.03.1992 ehitusloa andmine ning 14.05.2003.a. korraldus nr 1168-k maa ostueesõigusega erastamise ja maa mittetagastamise kohta ning Arnika tee1/Kupra tee 7 osas 21.01.1995 pärimise vormistamiseks väljastatud ehitusluba nr 1083 ning Tallinna Linnavalitsuse 22.12.2003 korraldus nr 2971-k, millega otsustati kõnealuse maa mittetagastamine. Samuti ei ole kaebuse väitel ühegi kõnealuse krundi osas kehtinud korras kinnitatud tüüp- või ehitusprojekti enne 01.11.1991.a. Kuna eeltoodud seadusesätete kohaselt on maa ostueesõigusega erastamise eelduseks kas õiguspäraselt väljastatud ehitusluba või koostatud ja kehtestatud korras enne 01.11.1991.a.kinnitatud tüüpprojekt või ehitusprojekt , mida kaebuse väitel ühegi käsitletava krundi puhul ei eksisteeri, alustab kohus kaebuse kontrollimist kõnealustel maadel asunud ehitisi seadustanud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisega. Suislepa tee 25 20. Vastustaja on 03.07.2006 halduskohtule esitatud kirjalikus seletuses (I kd, tl 127

1. jj)kinnitanud, et Suislepa tee 25/ Randvere tee 84 asuval aianduskrundil aiamaja tüüp „S-2“( muudatustega) sidumisprojekt kinnitati Tallinna Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ameti komisjoni 23.märtsi1992 otsusega nr 1886 ( edaspidi ka Suislepa 25 ehitusluba). Kaebuse kohaselt on ehitusluba nr 1886 väljastatud 18.03.1992 ( tegelikult seega 23.03.1992) ning 24.03.1992 reg 3474 kohaselt lubatud alustada ehitustöödega ( II kd tl 144). Tulenevalt AÕS RS § 14 lg 1 on ehitis püstitatud õiguslikul alusel, kui ehitise püstitamiseks on antud nii maakasutusõigus kui ka ehitusluba. Maakasutusõiguse olemasolu üle vaidlus puudub, ent ülaltoodust tulenevalt on Suislepa tee 25 ehitusluba nr 1886 väljastatud 23.03.1992. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 17.10.1991 otsuse punkti 3 alusel on õigusvastaselt võõrandatud maal, millele on esitatud tagastamise taotlus, ehituslubade andmine keelatud kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotlus oli esitatud 16.01.1992.a. Samast otsuse punktist ( hilisemalt p.11) tuleneb, et ehitusluba, mis on välja antud käesoleva otsusega kehtestatud korda rikkudes, ei anna 7 vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse § 6 2.lõikele alust õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamiseks. 21. Asja arutamisel ei ole kinnitust leidnud vastustaja seisukoht, mille kohaselt Suislepa tee 25 ostueesõigusega erastamise aluseks ei ole mitte ehitusluba, mille andmisega kehtestatud korda rikkudes on vastustaja sisuliselt nõustunud, vaid hoopis enne 1991.a. 1.novembrit koostatud ja kehtivas korras kinnitatud maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku aiamaja tüüpprojekt, mida väidetavalt kinnitab kohtule esitatud asendiplaan ja projekt. Vastustaja seletusel on aianduskrundi plaan ja projekt koostatud 1963.a. ning see on kooskõlastatud Riikliku Tuletõrje Järelevalve ja Tallinna linna Riikliku San-Inspektsiooni poolt. Nimetatud dokumendid ( I kd tl 95, 96-102; III kd tl 128, ) projekti kinnitusena käsitletavad ei ole. Viidatud plaan, mille on koostanud insener-geodeet H.Puusner ja kontrollinud insenergeodeet E.Taal ning mille on 09.02.1987.a. kinnitanud peaarhitekt ja peageodeet, on Suislepa tee 25 aianduskrundi plaan, mis nähtub ka kõnealuse plaani nimetusest, mitte aga projekti asendiplaan. Kohus nõustub vastustajaga, et samasugune peaarhitekti ja peageodeedi poolt aianduskrundi plaani kinnitus, kusjuures plaanile ei ole kantud ühtegi ehitist, on ka käesolevas vaidluses esitatud Suislepa tee 9a toimikus ( IV kd lk. 99). Eeltoodu kinnitab , et tegemist on krundi plaani, mitte aga projekti asendiplaaniga. 22.Mis puutub Riikliku Tuletõrje Järelevalve ja Tallinna linna Riikliku Sanitaarinspektsiooni poolt projektile antud kooskõlastustele , siis nimetatud kooskõlastusi kehtinud korras tüüpprojekti kinnitamisena käsitleda ei saa. Kohus märgib siinkohal, et AÕS RS § 14 lg-st 1.1. ei saa teha järeldust, et ehitusloana on käsitletav üldiselt tüüpprojekti kinnitamine enne 01.11.1991.a., vaid viidatud sättest tulenevalt , mis näeb ette maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku elamu, suvila või aiamaja tüüpprojekti kinnitamise, on silmas peetud, et tüüpprojekt peab olema kinnitatud konkreetse, s.o. maa ostueesõigusega erastamist taotleva isiku ehitise jaoks. Menetlusosaliste vahel puudub iseenesest vaidlus selles, et kõnealusel ajal, s.o.1960-datel aastatel toimus ehitusprojektide, sealhulgas ka aiamajade projektide puhul, mille suhtes iseseisvat regulatsiooni kehtestatud ei olnud, läbivaatamine ja kinnitamine Eesti NSV Ministrite Nõukogu 04.03.1958.a. korraldusega nr 262-k kinnitatud “ Juhendi individuaalelamute projektide läbivaatamise ja kinnitamise, nende elamute ehitamise üle kontrolli teostamise ning ekspluatatsiooni võtmise korra kohta” ( Juhend , II kd tl 151153)alusel. Juhendi p 1 kohaselt kinnitatakse projektid linna või rajooni TSN täitevkomitee poolt. Punkt 2nägi ette, et projektid vaadatakse läbi ehituse ja arhitektuuri komisjonis. Komisjoni koosseisu kuuluvad: esimees- linna peaarhitekt, või selle ametikoha puudumisel täitevkomitee aseesimees; liikmed-täitevkomitee vastava osakonna juhataja, Riikliku Sanitaarinspektsiooni, riikliku tuletõrje järelevalve ja Riikliku Arhitektuurilis-ehitusliku Kontrolli Peainspektsiooni (RAEK) esindaja. Nimetatud komisjonid esitavad oma arvamused projektide kohta täitevkomiteele. Juhendi p. 5 kohustas hoonestajad läbivaatamiseks ja kinnitamiseks esitama projektdokumentatsiooni neljas eksemplaris ja järgmises mahus:
2. a)krundi topograafiline plaan; b)krundi generaalplaan mõõdus 1:500, millel on näidatud kõigi kavatsetavate ehituste, sealhulgas ka insenervõrkude, puhtaveekaevude, reoveekaevude (kui need on ette nähtud) ja prügikasti horisontaal- ning vertikaalsidumised ja heakorrastatus, samuti naaberkruntidel kuni 20 m kaugusel asuvad ehitised, ……
3. f)piirdeaia vaade mõõdus … ,
4. g)lõiked läbi klosetikaevu ja reoveekaevude ….;
5. h)lühike seletuskiri krundi valdusõiguse märkimisega, põhiliste konstruktsioonide, katusekatte, viimistlustööde, sanitaar-tehniliste ja kütteseadmete iseloomustamisega ja tehnilis-majanduslike andmetega ehituste kubatuuri, elamis- ja kasuliku pinna, hoonestamise protsendi ning orienteeruva maksumuse kohta jne. 8 Kui elamu püstitamiseks kasutatakse tüüpprojekti või Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Arhitektuuri Valitsuse poolt korduvaks kasutamiseks soovitatud projekti ilma muudatusteta, peab sidumisprojekt koosnema eelpool toodud alapunktides a, b, f, g ja h nimetatud materjalidest, millele lisatakse tüüp- või korduvaks kasutamiseks soovitatud projekt , kolmes eksemplaris. Juhendi punkti 7 nägi ette, et hoonestajad saavad loa ehitustööde teostamiseks Riikliku Arhitektuurilis-Ehitusliku Kontrolli Peainspektsiooni organitelt kinnitatud tehnilise dokumentatsiooni ja krundi kasutamise lepingu esitamisel. Luba antakse välja sellekohase pealkirjana projekti kinnitatud eksemplaril hoonestaja suulise avalduse põhjal. Eeltoodu kinnitab kohtu varasemat seisukohta, et kui aiamaja püstitamiseks kasutati tüüpprojekti, siis see tüüpprojekt pidi olema individualiseeritud konkreetsele krundile, mis toimus sidumisprojektiga ning viimane omakorda pidi enne ehitustöödega alustamist olema kinnitatud täitevkomitee poolt. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et Juhendist tulenevalt ei saa Riikliku Tuletõrje Järelevalve ja Tallinna linna Riikliku San.-Inspektsiooni kooskõlastusi käsitleda komisjoni arvamusena projekti kohta täitevkomiteele, sest puudu on linna peaarhitekti kui komisjoni esimehe arvamus (mida üksikuna võiks lugeda komisjoni arvamuseks), samuti täitevkomitee vastava osakonna juhataja ja Riikliku ArhitektuurilisEhitusliku Kontrolli Peainspektsiooni esindaja arvamus, mistõttu Riikliku Tuletõrje Järelevalve ja Tallinna linna Riikliku San.-Inspektsiooni kooskõlastused on hinnnatavad osade komisjoni kuuluvate liikmete poolt sidumisprojekti läbivaatamisena. 23.Ülaltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist ka kinnitatud ehitusprojekti olemasolu Suislepa tee 25 kohta enne 01.11.1991.a. Pelgalt asjaolu, et kõnealusele krundile ehitati 1963.a. kinnitatud tüüpprojekti kohandades aiamaja, ei tähenda AÕS RS § 14 lg 1.1 tähenduses ehitusloa olemasolu. Asjas on tuvastatud, et ehitamine toimus muudetud projekti järgi ja seadusliku kinnituse on see sidumisprojektina saanud 23.03.1992.a. . Samuti on kohus tuvastanud Suislepa tee 25 krundile ehitusloa välja andmise kehtivat korda rikkudes. Järelikult on põhjendamatu vastustaja seisukoht, et ehitise projekt oli kehtivas korras kinnitatud enne 01.11.1991 ja linnavalitsusel tuli maa erastamise või tagastamise otsustamisel lähtuda MRS § 6 lg 2 p 3 . Suislepa tee 9 a 24.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et aianduskrunt asukohaga Suislepa tee 9 a anti tehase „Ilmarine“ ametiühingukomitee 24.10.1968 protokolliga nr 38 üle J. R.i kasutusse ning et Tallinna linna Mere rajooni Täitevkomitee 03.12.1986.a. otsusega nr 501 kinnitati aianduskrunt Suislepa tee 9 a J. R.ti nimele. Tulenevalt AÕS RS § 14 lg 1 on ehitis püstitatud õiguslikul alusel, kui ehitise püstitamiseks on antud nii maakasutusõigus kui ka seaduslikus korras ehitusluba. Kaebuse väitel on Suislepa tee 9 a paiknevale ehitisele ebaseaduslikult 24.03.1992 väljastatud ehitusluba ja reg nr 3472 kohaselt lubatud 24.03.1992 alustada ehitustöödega. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse väited 1992.a. õigusvastaselt välja antud ehitusloa kohta ei oma tähendust, kuna ehitise projekt oli kehtivas korras kinnitatud. Nimelt kinnitati vastustaja väitel M.Õ. poolt projekteeritud J. R.i aiamaja projekt Tallinna Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti komisjoni 01.07.1991 otsusega nr 24/4, mida kinnitab asendiplaan ja projekt( I kd tl 102-107). 25. Asjas esitatud Suislepa tee 9 a erastamistoimiku ja ehitusprojekti toimiku ( IV
6. kd)dokumentidest , mis hõlmavad ka Tallinna Linnavalitsuse poolt esitatud asendiplaani ja 9 projekti , nähtub, et Suislepa tee 9 a asendiplaanil on Tallinna arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti komisjoni 01.07.1991 kinnitus ja viide otsusele nr 24/4. Samas kinnituses on lisaks Tallinna linnaarhitekti allkiri ja komisjoni sekretäri allkiri ning registreerimisnumber 9704 24.märtsist 1992.a. Viidatud asendiplaanil olevalt Tallinna Ehitusinspektsiooni templijäljendilt nähtub, , et ehitustöödega alustamine on lubatud 24.03.1992, reg.number 3472 (IV kd tl 138). 26. Iseenesest on õige vastustaja väide , et J. R.ti aiamaja projekti asendiplaanil on Tallinna Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti komisjoni kinnitus 01.07.1991 otsusega nr 24/4, ent nimetatud kinnituse hindamisel koos teiste asjas esitatud dokumentidega Suislepa 9 a kohta on kohus seisukohal, et Suislepa tee 9 a aiamaja kohta ehitusprojekti kinnitamine enne 01.11.1991 tõendamist leidnud ei ole. Suislepa 9 a ehitusprojektide toimikus on M.Õ. 10.06.1991.a. avaldus Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile, milles palutakse välja anda ühekordne projekteerimise luba J.R. aiamaja projekteerimiseks ( IV kd, tl 128). Sellele avaldusele on kirjutatud resolutsioon „Erandina nõus projekt esitada kehtestatud korras läbivaatamiseks-kooskõlastamiseks. 13.06.91“ ning loetamatu allkiri. Ekspert M.Aderi 1991.a.juunis antud arvamusest J. R. aiamaja projekti kohta nähtuvalt on esitatud aiamaja projekt, mille krundi eraldamise aluseks on Tallinna Linna Mererajooni TK otsus nr 501-03.12.1986, ekspertiisi reg.nr 9704. Nimetatud ekspertarvamuses, kus muu hulgas leiab kajastamist, et projekteerija on insener M.Õ. ning projekteerijal on ühekordne projekteerimisluba projektile lisatud, on märgitud, et krundil paikneb ca 15-20 aastat tagasi ehitatud aiamaja, mis meenutab väga tüüpprojekti A-36-75 pisut muudetud kujul. Ekspertarvamuse kohaselt vajab esitatud projekt vastavalt märkustele korrigeerimist ning enne projekti kinnitamiseks esitamist tuleb see vastavalt märkustele korda teha( IV kd tl 129130) . Eespoolviidatud Juhendi p 3 kohaselt võib suuremahulise individuaal-ehitustegevuse puhul täitevkomitee kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Arhitektuuri Valitsusega moodustada linna arhitektuuri-ehitusosakonna juurde projektide ekspertiisi büroo. Niisugusel juhul projektid vaadatakse läbi peaarhitekti poolt määratud ekspertide poolt ning ehituse ja arhitektuuri komisjonid vaatavad läbi eksperdi poolt ettevalmistatud arvamuse. Suislepa 9a ehitusprojekti toimikus on järgnevalt ( IV kd tl 132) komisjoni sekretäri I. Riga allkirjastatud dokument ” Suislepa 9a aiamaja projekti teistkordne läbivaatamine“ ( kuupäevata) , mille kohaselt on Suislepa 9a aiamaja projekt tagastatud uuesti korrigeerimiseks ning on märgitud korrigeerimist vajavad puudused. Lisaks on viidatud dokumendis märgitud, et korrigeeritud projekt tuleb esitada uuesti läbivaatamiseks-kinnitamiseks. Sama toimiku järgmisel lehel(IV kd tl 133 )asub dokument, mis kajastab komisjoni sekretäri I.Riga pöördumist ekspert Mari Aderi poole 30.01.1992.a.ja milles palutakse eksperdil kontrollida tagastatud projektis tehtud paranduste ja täienduste õigsust. Viidatud dokumendi päises on märgitud järgmised andmed: objekti aadress Suislepa tee 9a, hoonestaja J. R., ekspertiisi kuupäev juuni 1991.a., ekspertiisikomisjoni otsus 24/4, 01.07.91.a. Samal kirjalikul dokumendil on ka ekspert M.Aderi kinnitus paranduste läbivaatamise kohta ja selgitused, millest nähtub, et esitatud projektis esineb veel puudusi. Ülaltoodust tulenevalt ei saanud Suislepa tee 9a aiamaja projekt olla ja ei olnud kinnitatud 01.07.1991.a., kuna nimetatud projekt tagastati korrigeerimiseks vähemalt kahel korral, sealjuures leidis üks tagasisaatmine aset 30.01.1992.a. Kohus nõustub siinkohal kaebuse esitajaga selles, et esitatud asendiplaanil olev kuupäev 01.07.1991 ja selle juures komisjoni otsuse nr 24/4 tähendab ekspertiisikomisjoni esimest otsust, mis vaatas esitatud projekti koos ekspertarvamusega läbi ja mille alusel tagastati projekt uueks korrigeerimiseks. Seda seisukohta kinnitab ka komisjoni sekretäri I.Riga 30.01.1992 pöördumises ekspert Mari Aderi poole päises olevad eespooltoodud andmed ekspertiisi kuupäeva ja ekspertiisikomisjoni 10 kuupäeva kohta. Oluline on siinkohal ka rõhutada, et Tallinna Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti komisjoni eespoolkirjeldatud kinnitusel , mida vastustaja muuhulgas on käsitlenud nii projekti kinnitusena kui ka ehitusloana, on, nagu kohus on eespool märkinud, kaks kuupäeva, mille kohaselt on Komisjoni otsus tehtud 01.07.1991 nr 24/4 ja registreerimise nr on 9704, 24.03.1992.a. Kuna eespooltoodust tulenevalt 01.07.1991 komisjon aiamaja projekti ei kinnitanud, siis esitatud dokumentidest järelduvalt on nimetatud kinnituse teine kuupäev 24.03.1992.a, mille registreerimise number ühtib ekspertiisi registreerimise numbriga, aiamaja projekti kinnitamise kuupäevaks , millal väljastati ka ehitusluba . 27. Mis puutub vastustaja väitesse, et vastavalt arhitekt M.Aderi poolt 1991 juunikuus koostatud eksperdi arvamusele paiknes sellel hetkel krundil ca 15-20 a tagasi ehitatud aiamaja, mis meenutab väga tüüpprojekti A-36-75 pisut muudetud kujul, siis varasemalt kinnitatud tüüprojekti kohandamine ei ole käsitletav AÕS RS § 14 lg 1.1 tähenduses ehitusloa olemasoluna. Ülaltoodust tulenevalt ei olnud kinnitatud ehitusprojekti Suislepa 9a aiamaja kohta enne 01.11.1991.a. ning 24.03.1992 väljastatud ehitusluba oli välja antud kehtivat korda rikkudes. Järelikult on põhjendamatu vastustaja seisukoht, et ehitise projekt oli kehtivas korras kinnitatud enne 01.11.1991 ja linnavalitsusel tuli maa erastamise või tagastamise otsustamisel lähtuda MRS § 6 lg 2 p 3 . Arnika tee 1/ Kupra tee 7 28.Haldusasjas esitatud dokumentaalsetele tõenditele tuginevalt on kohus tuvastanud, et Arnika tee 1/ Kupra tee 7 krundil paiknevad alates 1961.aastast Tallinna linna Ehituse ja Arhitektuuriosakonna 1960 töö nr 1258 alusel ehitatud aiamaja, kaev, piirded ja väravad, sealjuures ehitise püstitamise ajal nõuetekohaselt kinnitatud aiamaja projekt puudus. Ekspertiisibüroo 16.novembri 1963 otsusega nr 3-54/6 jäeti R. K. aiamaja projekt kinnitamata selles esinevate tõsiste puuduste ja ehitusaluse pinna suurendamise tõttu ning tagastati see paranduste-täienduste tegemiseks ( V kd tl 185). Arnika tee 1/ Kupra tee 7 ehitise projekti asendiplaanilt nähtub, et Tallinna Linnavalitsuse Linnaplaneerimise Ameti Projektide Läbivaatamise Komisjon on sellele teinud otsusega nr 1083 töökorras 23.11.1995 kinnituskande märkustega, et kinnitus kehtib ainult pärimise vormistamiseks tingimustel, et pärast pärimise vormistamist tuleb 1.juuniks 1996 korrastada maakasutusdokumendid, tellida krundi hoonestamiseks projekteerimise luba ja esitada kinnitamiseks projekteerimise loa tingimustele vastav aiamaja ja majandushoone projekt( I kd tl 39). Nimetatud komisjon on 19.08.1996 töökorras tehtud otsusega nr 773 kinnitanud R. K. aiamaja projekti Arnika tee1/Kupra tee 7, kuigi kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et oleks esitatud aiamaja projekti, mis vastanuks projekteerimisloa tingimustele, komisjoni 23.11.1995 otsusega antud tähtajaks ning seda ei ole esitatud ka viimatimärgitud otsusega antud tähtajaks 01.02.1997. Seega olid ehitised püstitatud ilma sel ajal kehtinud eespoolmärgitud Juhendile vastava ehitusloata, s.t. õigusliku aluseta, millisele seisukohale on jõutud ka 15.11.1963 teostatud ekspertiisis ( V kd tl 185). Arnika 1/ Kupra tee 7 aiamaja kohta ei eksisteeri ühtegi ehitusluba ega sellega samaväärset ehitusprojekti, mis oleks koostatud ja kehtestatud korras kinnitatud enne 01. 11.1991.a. Kuigi kohus on seisukohal, et eespoolmärgitud komisjoni töökorras 23.11.1995 tehtud otsus nr 1083 ei ole hinnatav õiguspärase ehitusloana ega ka 19.08.1996 töökorras tehtud otsus nr 773 ei ole hinnatav õiguspärase projektikinnitusena,muuhulgas on vastustaja selgitanud, et ”töö korras” tähendab, et ”ei ole käinud komisjonis” ( II kd tl 179)ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.04.1999 kirjast nr I/V-3/349 Omandireformiametile järelduvalt ei ole Arnika 1 projektide kinnitused nr 1083 ja 773 säilitamisel ehituslubadena käsitletava ehitusprojekti kinnitusena ( I kd tl 35), puudub vajadus 11 toodud järelduse üksikasjalikumaks põhjendamiseks, kuna mõlemad nimetatud otsused, mis väidetavalt seadustavad kõnealusel maal asuvad ehitised, on tehtud pärast 01.11.1991.a. ning seetõttu ebaseaduslikud. 29.Tallinna Linnavalitsus on kirjalikus seletuses kaebuse kohta väitnud, et kuigi Arnika 1/ Kupra tee 7 aiamaja kohta ei eksisteeri ühtegi ehitusprojekti kinnitust ega ehitusluba, on käesoleval juhul analoogiliselt Riigikohtu 08.11.2004.a. otsusega haldusasjas nr 3-3-1-43-04 avalik võim tunnustanud enam kui 40 aastat tagasi püstitatud ehitise seaduslikkust ja ehitist ei ole ka vaatamata selle püstitamist käsitleva dokumentatsiooni mõningasele puudulikkusele võimalik pidada ebaseaduslikuks.Ka on avalik võim enam kui 40 aasta vältel sisendanud ehitise omanikule õiguskindluse ja õiguspärase ootuse, et sellisel kujul ja olemasoleva dokumentatsiooniga on ehitis tunnistatud nõuetele vastavaks ja välistanud võimaluse, et tegemist on õigusliku aluseta püsitatud ehitisega AÕS RS § 14 lg 1 tähenduses. Kohus leiab, et konkreetses haldusasjas väljendatud Riigikohtu seisukohad, millele Tallinna Linnavalitsus on tuginenud, ei ole laiendatavad kõikidele juhtudele, kus tegemist on paarkümmend ja enam aastat tagasi ebaseaduslikult püstitatud ehitistega, mis asuvad maal, mille suhtes on esitatud omandireformi raames õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõue. Eesti õiguskorras ei ole tegemist pretsedendiõigusega ning maareformiseadusega ja asjaõigusseaduse rakendamise seadusega on reguleeritud, kuidas tuleb sellisel juhul maa tagastamise õigustatud subjekti suhtes toimida. Viidatud kohtulahendis ei ole Riigikohus andnud seaduse tõlgendust, millega tuleb kohtutel arvestada, vaid Riigikohus on oma järeldused teinud , hinnates konkreetses haldusasjas faktilisi asjaolusid, mille pinnalt tehtud järelduste laiendamine kõigile õigusliku aluseta püstitatud ehitistele ja seeläbi nende seadustatuks lugemine on põhjendamatu ning vastuolus MRS mõttega. Kui viidatud kohtulahendis oli tegemist vaidlusega selle üle, kas 1962.aastal avaldusele märgitud kooskõlastused müügipaviljoni püstitamiseks tõendavad vaidlusaluse ehitise püstitamise seaduslikkust või mitte , siis Arnika 1/ Kupra tee 7 aiamaja puhul ei saa väita dokumentatsiooni mõningast puudulikkust , sest ei eksisteeri ühtegi ehitusprojekti kinnitust ega ehitusluba , samuti mitte kooskõlastusi, mis oleks antud enne 01. 11.1991.a Üheks oluliseks faktiliseks asjaoluks, mida Riigikohus järelduste tegemisel arvestas, oli viidatud kohtuasjas ka see, et :”Müügipaviljon-kioski kasutamine kaubandustegevuseks aastakümnete vältel avaliku võimu teadmisel tähendab seda, et avalik võim on tunnustanud müügipaviljon-kioski olemasolu seaduslikkust”. Käesoleval juhul ei ole tegemist kaubandustegevuseks kasutatud ehitisega, mille puhul saaks avaliku võimu teadmist selliseks tegevuseks selles ehitises järeldada näiteks avaliku võimu poolt konkreetsele kaubandustegevuse pinnale väljastatud kauplemislubadest ning asjaolu, et Arnika 1/ Kupra tee 7 ehitise omanikule ei ole tehtud ettekirjutusi ei anna alust väiteks, et avalik võim on seeläbi tunnustanud ehitise seaduslikkust. Ka 1995.a. ei tunnustanud linnavalitsus talle kinnitamiseks esitatud ehitusprojekti rohkemaks kui pärandi vormistamiseks ning esitati nõudmine vormistada kõik seaduses ettenähtud maakasutus ja ehituse projektdokumentatsioonid. Avaliku võimu poolt Arnika 1/ Kupra tee 7 aiamaja olemasolu seaduslikkuse tunnustamist ei saa järeldada ka 19.08.1996 töökorras tehtud otsusega nr 773, sest ehitusprojekti komisjonis läbi ei vaadatud ja Ekspertiisibüroo 16.novembri 1963 otsusega projekti kinnitamist välistanud selles esinevad tõsised puudused ja ehitusaluse pinna suurendamine olid kõrvaldamata. 30. Ülaltoodust tulenevalt olid Suislepa tee 25 ja Suislepa tee 9 a ning Arnika 1/ Kupra tee 7 kruntide hoonestamiseks välja antud ehitusload ebaseaduslikud ning vastustaja väited, et kõnealuseid krunte ei oleks saanud tagastada ka juhul, kui ehituslube poleks väljastatud, sest ehitiste projektid olid kehtivas korras kinnitatud enne 01.11.1991, asja arutamisel kinnitust 12 leidnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on ka alusetud väited, et AÕS RS § 14 1.lõike tähenduses ehituslubade olemasolu tõttu tuli maa erastamise või tagastamise otsustamisel lähtuda MRS § 6 lg 2 p-st 3. Tegemist on õigusliku aluseta püsitatud ehitistega AÕS RS § 14 lg 1 tähenduses ning puuduvad ka asjaolud, mille põhjal võiks järeldada avaliku võimu poolt Arnika 1/ Kupra tee 7 ehitiste seaduslikkuse tunnustamist. Õigusliku aluseta püstitatud ehitis AÕS RS § 14 tähenduses ei saa olla Maareformi seaduse kohaselt takistuseks maa tagastamisel ning sellise ehitise olemasolu ei saa olla ka aluseks selle maa suhtes MRS § 6 2.lõike p 3 sätete kohaldamisele. MRS § 6 lg 3 kohaselt hoone või rajatis käesoleva seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. MRS § 6 lg 2 p 3 kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised, sealhulgas aiandus-, suvila-, elamu- või garaažiühistu ringpiiri sees, ning ei lepita kokku hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, rendileandmises või muul viisil vastavalt sama seaduse §-dele 7, 9 ja 10. MRS § 7 lg 1 sätestab, et linna piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile.Õigustatud subjekt ja ehitise omanik hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises kokku leppinud ei ole. 31. Riigikohus on 03.04.2002 kohtuotsuses nr 3-3-1-14-02 leidnud, et Üldjuhul ei too ainuüksi haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine kaasa selle haldusakti alusel hiljem antud haldusaktide õigusvastasust ega tühistamist, sest kehtivast haldusaktist tuleb hilisemates otsustes ja toimingutes lähtuda. Kuid tulenevalt MRS § 6 lg-st 3 saab käesolevas asjas kolmandale isikule maa erastamise aluseks olla vaid seaduslikus korras, st õiguspäraselt antud ehitusluba. Seega võib ehitusloa õigusvastasus omada tähtsust hilisemate erastamistoimingute ja -otsuste vaidlustamisel, samuti nendega tekitatud kahju hüvitamisel Kuna käesoleval juhul olid Suislepa tee 25 ja Suislepa tee 9 a ning Arnika 1/ Kupra tee 7 asunud ehitiste seadustamise kohta antud haldusaktid õigusvastased, on õigusvastased ka neile algsetele haldusaktidele tuginevalt antud maa ostueesõigusega erastamise korraldused ning maa mittetagastamise korraldused. 32. Halduskohtule esitatud kaebuses taotleb I.A. Tallinna Linnavalitsuselt õigusvastase tegevusega tekitatud kahju väljamõistmist . Kaebuse kohaselt on Tallinna Linnavalitsus seadustanud Suislepa tee 25, Suislepa tee 9a ja Arnika tee1/Kupra tee7 kruntidel paiknevad õigusliku aluseta püstitatud ehitised, millega kaebuse esitajalt võeti võimalus maid tagasi saada. Seega taotleb kaebuse esitaja , et linnavalitsus hüvitaks temale kahju, mis seisneb selles, et temale ei tagastatud õigusvastaselt võõrandatud maad. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS § §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.Seega on kahju hüvitamise üheks eelduseks avaliku võimu kandja selline õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, mis rikub isiku õigusi. Kaebuse esitaja kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi rikub temale Tallinna Linnavalitsuse poolt õigusvastaselt maa mittetagastamine, milliste otsuste tegemine omakorda tugines ebaseaduslikult väljastatud ehituslubade alusel maade õigusvastasele erastamisele. 13 Kaebuse esitaja on Tallinna Linnavalitsuse ebaseadusliku tegevuse tulemusena jäänud ilma võimalusest saada Suislepa tee 25 ja Suislepa tee 9 a ning Arnika 1/ Kupra tee 7 kruntide omanikuks. Maa mittetagastamise tõttu EVP-des kaebuse esitajale määratud kompensatsioon ei kompenseeri tekitatud varalist kahju, sest on kordi väiksem maa turuväärtusest, mistõttu on kaebuse esitajale tekkinud varaline kahju, mis seisneb tagastamisele kuulunud maa turuväärtuse ja määratud EVP-de vahes. Vastustaja väited, mille kohaselt ei saanud kaebajal tekkida kahju Suislepa tee 25 ja 9 a kruntide tagastamata jätmisega , kuna ehitiste projektid olid kehtivas korras kinnitatud, mis oli maa tagastamata jätmise aluseks, on alusetud. Kohus on sellekohased põhjendused esitanud käesolevas kohtuotsuses eespool. Kaebuse esitaja õiguste rikkumine ja kahju tekkimine on põhjuslikus seoses. Kui Tallinna Linnavalitsus oleks toiminud õiguspäraselt ja ei oleks andnud õigusvastaseid haldusakte , oleks kaebuse esitaja saanud kõnealuste maade omanikuks. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kahju hüvitamise välistab asjaolu, et haldusaktide andmisel ei ole tuvastatud haldusorgani õigusvastast tegevust.Kohus on selle tuvastanud käesolevas haldusasjas. Riigikohus on 08.06.2006 kohtuasjas nr 3-3-1-39-06 selgitanud, et Kahju hüvitamise kaebus ei eelda, et eelnevalt oleks esitatud kaebus haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Haldusakti õigusvastasus on haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise üheks koosseisuliseks tingimuseks. Kui see ei ole eelnevas kohtu¬menetluses kindlaks tehtud, siis tuleb see tuvastada kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse lahendamisel. Riigikohus on 19.03.2002 kohtuasjas nr 3-3-1-11-02 RVS § 7 lg 1 tõlgendanud muu hulgas selliselt, et Haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata jätmine saab kahjunõude välistada vaid siis, kui kahju sellisel viisil kõrvaldamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja tühistamiskaebuse esitamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi . Kohus, arvestades haldusmenetluse faktilisi asjaolusid ning kaebuse esitaja tegevust oma rikutud õiguste kaitseks, samuti asetleidnud kohtumenetlusi ja nende tulemusi leiab, et kahjunõude esitamine on õigustatud. 33.Asjas esitatud ERI Kinnisvara eksperthinnangu nr 0524 TE/2008 4051112 ( II kd tl 55-74) kohaselt on Suislepa tee 9 a maa turuväärtuseks hindamise aja seisuga ( 25.06.2008.a.) ilma seal paiknevate hooneteta 1 120 000 krooni. ERI Kinnisvara eksperthinnangu nr 0525 EM/2008 ( II kd tl 55-94) kohaselt on Suislepa tee 25 maa turuväärtuseks hindamise aja seisuga ( 25.06.2008.a.) ilma seal paiknevate hooneteta 1 100 000 krooni. ERI Kinnisvara eksperthinnangu nr 0526 EM/2008 ( II kd tl 95-114) kohaselt on Arnika tee1/Kupra tee 7 maa turuväärtuseks hindamise aja seisuga ( 25.06.2008.a.) ilma seal paiknevate hooneteta 1 000 000 krooni. Kohtul puudub alus kahelda atesteeritud kinnisvarahindaja ning riiklikult tunnustatud eksperdi Andres Tederi poolt eksperthinnangus toodu õigsuses, menetlusosalised eksperthinnangule vastuväiteid esitanud ei ole, välja arvatud Tallinna Linnavalitsuse poolt kohtuistungil avaldatud seisukoht, et eksperthinnangu kohaselt on saadud tulemuse täpsuseks hinnatud +/- 15 %, mistõttu vastustaja arvates tuleks eksperthinnangutega kindlaks määratud turuväärtusest maha arvestada 15 %, kuna „ ehitiste turuhind on käesoleval ajal langenud“. AÕS § 29 lg 1 kohaselt hinnatakse asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind(turuhind). Esmalt on põhjendamatu ehitiste turuhinna langusele tuginemine, kuna kruntide turuväärtus on eksperthinnangutega määratud seal paiknevaid hooneid arvestamata. Eksperthinnangust nähtuvalt on ekspert rakendanud ajalist kohendust, arvestades alates 2007.a. suvest analoogsetel kruntidel ca 25 % hinnalangust, mistõttu eksperthinnanguga määratud krundi turuväärtuse vähendamine veel eksperthinnangus näidatud täpsuse skaala piirväärtuse võrra oleks meelevaldne. Siinkohal tuleb arvestada ka asjaoluga, et tulemuse täpsus ei ole ainult miinuspoolele, seega ei ole välistatud ka , et kruntide tegelik turuväärtus võib olla 14 eksperthinnangus toodust 15 % kõrgem, mis tähendaks vastustaja taotletud 15 % mahaarvamisel tegelikust väärtusest seega 30 % mahaarvamist. RVS § 8 lg 1 tulenevalt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks kahju tekitatud, mistõttu kahju suuruse määramisel lähtumine kinnistute väärtusest käesoleva aja, mitte aastatetaguse seisuga on põhjendatud. Riigikohus on kohtulahendis 3-3-1-33-02 leidnud:“TsK §-st 448 tuleneb kahju täieliku hüvitamise põhimõte, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine võimalikult lähedale sellele olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Kui kinnisvara hinnad on objektiivsetel põhjustel tõusnud ning kahju tekitamise aegne hoonete väärtus ei vasta nende väärtusele kohtuotsuse tegemise ajal, on õiglane, et kahju hüvitamisel arvestatakse vara väärtust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See võimaldamaks isikul soetada pärast hüvitise kättesaamist võimalikult samaväärne vara, millest ta õigusvastase tegevuse tõttu ilma jäi.“ 34.Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 76 250 + 14820.66 (varasemalttasutud riigilõiv) krooni. Vastavalt riigilõivu tasumise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa nr 1 järgi vastab riigilõiv 76 250 krooni kahjunõudele 3 220 000, 00 krooni. Nimetatud kahjunõue vastab ülaltoodud eksperthinnangutega kõnealustele kruntidele määratud turuväärtuse summale. Nimetatud summast kuulub mahaarvamisele kaebuse esitajale makstud kompensatsioon ( ½ osa) ja kompensatsiooni osa, mille kaebuse esitaja oleks maa tagastamisel pidanud vastavalt MRS § 14 lg 5 riigile maksma ehk teisisõnu kuulub mahaarvamisele nende maade eest arvestatud kompensatsioon summas 10818 EVP. Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid kompensatsioonisumma mahaarvestamisele kursiga 1:1, võttes arvesse kompensatsiooni maksmise ajal 2004.a. EVP kurssi ca 1 kroon. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele 3 209 182, 00 krooni. VI MENETLUSKULUD 35. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Linnavalitsuselt advokaadiabi eest tasutud menetluskulu summas 85 304, 56 krooni väljamõistmist ning on kohtule esitanud kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid ( II kd tl 160-177). Lisaks taotleb kaebuse esitaja Tallinna Linnavalitsuselt kaebuse esitaja poolt tasutud riigilõivu ja ekspertiisitasu väljamõistmist ,milliste kulude kandmise kohta on dokumendid kohtutoimikus. Kaebuse esitamisel taotles I.A. 1803 m² maa mittetagastamisega põhjustatud kahju vähemalt 494 022 krooni väljamõistmist , esitades kohtule 20.12.2004.a. maksekorralduse 14820.66 krooni tasumise kohta ( I kd tl 84). Ekspertarvamuste saamisel vaidlusaluste kruntide turuväärtuse kohta on kaebuse esitaja kahjunõuet suurendanud ( 3 220 000,00) ja seoses nõude suurendamisega on kaebuse esitaja 17.09.2008 tasunud täiendavalt riigilõivu 76 250.00 krooni ja on selle kohta esitanud kohtule ka maksekorralduse ( II kd tl 127). 13.05.2008 määrusega rahuldas kohus kaebuse esitaja taotluse ekspertiisi määramiseks. Kaebuse esitaja on 07.05.2008 ette tasunud eksperditasu 7080,00 krooni ( II kd tl 50). Vastustaja esindaja on avaldanud seisukohta, et pool nõutavast õigusabile kulunud summast oleks põhjendatud, arvestades pikka kohtumenetlust ja asja keerukust. Kohus , arvestades 15 kaebuse keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et osutatud õigusabiteenuse hinda ei saa pidada , võrreldes selle teenuse keskmise hinnatasemega, ebamõistlikult kõrgeks, leiab, et menetluskulude väljamõistmisel nende vähendamiseks HkMS § 93 lg 5 sätestatu kohaselt alus puudub, kulude kandmine on tõendatud. Kuna kaebuse esitaja on tasunud ettenähtust rohkem 14820.66 krooni, mis HkMS § 84 lg 4 p 1 kohaselt kaebaja taitlusel temale tagastatakse, puudub alus nimetatud osas riigilõivu vastustajalt väljamõistmiseks . Seega kuulub menetluskuludena väljamõistmisele kaebuse esitaja kasuks 168 634, 56 krooni. Lea Kuuse kohtunik 16