2-10-7887 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-7887 Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi E P hagi A T vastu abielu lahutamise nõudes Hagi hind 25 000 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2010 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: E P (IK XXX) Kostja: A T (IK XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Lahutada E P ja A T abielu, sõlmitud
- jaanuaril 2001 Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abieluakti kanne nr
- Jätta E P ja A T abielu ajal kantud perekonnanimed muutmata.
- Jätta E P menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.
- Jätta A T menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.
- Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele (Narva). Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel ei ole õigust esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust. ASJAOLUD 1
(3)2-10-7887 Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud
- jaanuaril 2001 Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses, akti kanne nr
- Abielust ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Abielusuhted on lõppenud
- augustist 2004, hageja kolis elama Venemaale. Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub lahutada poolte abielu, menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja esitas kohtule dokumentaalse tõendi: abielutunnistus (t.l.-3). Kostja tunnistab hagi. Kostja nõustub abielu lahutamisega, kuna leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja kohtule dokumentaalseid tõendeid ei esitanud. Kohtuistungil selgitasid pooled, et abielu jätkamine on võimatu, kuna pooled ei ela koos juba kuus aastat, kusjuures pooled elavad erinevates riikides. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub lahutada poolte abielu. Kostja tunnistab hagi ja leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud
- jaanuaril 2001 Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abieluakt nr 22 (t.l.-3). Pooled avaldavad soovi abielu lahutamiseks. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole, ühisvara jagamise üle pooled ei vaidle. Pooled abielu ajal kantud perekonnanime muutmist ei soovi. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 1, kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Lähtuvalt PKS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja soovib lahutada poolte abielu ning kostja nõustus sellega kohtuistungil. PKS § 2 lg 1 kohaselt, abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil. Abielu sõlmimise eeldustest järeldub, et abielu sõlmimiseks, ja seega ka abielu jätkamiseks, peab abielupooltel olema ühine soov kooseluks. Mõlema abielupoole tahe kooselu lõpetada on piisav põhjus, et lugeda abielu jätkumist võimatuks. Lisaks on pooled kinnitanud, et nad ei ela koos juba kuus aastat ning neil on elukohad erinevates riikides. Kohus leiab, et kuna hageja soovib abielu lahutada ning kostja sellega nõustub, saab lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse (NS) § 11 lg 1, abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Pooled oma perekonnanime muutmist ei soovinud. 2
(3)2-10-7887 Kooskõlas PKS § 29 lg 5, abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Kohtuotsuse ärakiri tuleb 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist saata Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele (Narva). Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o hageja nõue on mittevaraline. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. Hagihind on seega 25 000 krooni. Edasikaebamine Kohtuistungil teatasid pooled, et loobuvad edasikaebamise õigusest. Lähtuvalt TsMS § 630 lg 2, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtuvalt TsMS § 102 lg 1 p 1, abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p 3 ja lg 4 ja lg 6, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Aarne Lõhmus Kohtunik 3
(3)