(HKMS § 26 lg 1 p 6)
) norme ja huvitatud isikute huvid on jäetud arvestamata. Kaebajad taotlevad ka menetluskulu väljamõistmist vastustajalt. Detailplaneeringu kehtestamise otsus rikub kaebajate väitel nende õigusi ja piirab vabadusi. Samuti esitavad kaebajad kaebuse avalikes huvides, kuna otsus on vastuolus seadusega ning selle tegemisel ei ole arvestatud avalikku huvi. Kaebuse kohaselt osales AS Same Sport detailplaneeringu avalikul väljapanekul ning esitas seal vastuväiteid. AS Same Sport on planeeritava ala naaberkinnistu ja sellel asuva hotelli „Athena“ omanik ning kaebajale kuulub ka planeeringu ala kõrvalkinnistu Hotelli II. AS Same Sport märkis juba vastuväidetes, et ta ei nõustu kõrghoone püstitamisega vahetult 2korruselise hotelli kõrvale. Kaebaja leiab et hotelli “Athena” väärtus sellises kõrghoonetega ja tiheda kasutusega keskkonnas väheneb. Vaade ja lähiümbrus on hotelli väärtust mõjutavad tegurid. Planeeringust tekivad kaebaja omandiõigusele ja ettevõtlusele kitsendused. OÜ Toom Kauplused esitas vastuväiteid planeeringule selle avalikul väljapanekul. OÜ Toom Kauplused on Haabneeme staadioni planeeringuga samaaegselt menetletud detailplaneeringu Randvere tee 9 kinnisasja otsene valdaja 23.07.2003 sõlmitud äriruumi üürilepingu alusel kuni 23.07.2013. Kaebajale kuulub kauplus Viimsi Market, kes tegutseb nimetatud kinnistul ja rendib kogu kaubanduskeskust. Nimetatud üürilepingu kohaselt omab kaebaja ka kinnistu ostueesõigust. Seega on kaebajal kinnistuga seoses olulised majanduslikud huvid, mis kehtestatud planeeringu tagajärjel kahjustuvad. 1) Vald ei ole põhjendanud, miks oli vajalik kehtestada detailplaneering enne üldplaneeringu kehtestamist, seega vastuolus planeerimisseaduses määratud planeeringute kehtestamise 2 korraga (
Ruumilise arengu põhimõtted, mis tuleks määrata üldplaneeringuga, määratakse selle asemel vaidlustatud detailplaneeringuga. 2) Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, kuna planeeritava kinnistu tegelik sihtotstarve peaks olema ärimaa, tegemist ei ole seaduse mõttes sotsiaalmaaga. Rajatav parkimismaja teenindab lisaks spordihoonele Randvere tee 9 ja 9B planeeringu järgi rajatavat kaubanduskeskust ja ärihoonet. 3) Vaidlustatud planeeringuga samaaegselt menetletud Randvere tee 9 ja 9B detailplaneering kehtestati 09.09.2008 ja on kohtus vaidlustatud. Kaebajad leiavad, et selline planeeringute üheaegne kuid eraldiseisev menetlemine on vastuolus õigusselguse põhimõttega ja raskendab huvitatud isikutel oma õiguste kaitsmist. 4) Kaevatava otsusega seatud eesmärk ei ole õiguspärane eri isikute tasakaalustatud huvidest lähtuvalt. Detailplaneering kehtestatakse olukorras, kus alles menetluses on Haabneeme aleviku üldplaneering. Otsusega on rikutud
sätestatud eesmärki saavutada demokraatlik ja pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna arengut. Viimsi vald on lähtunud eraõigusliku kinnisvara arendaja ja Randvere tee 9, 9B tulevase omaniku ja Haabneeme staadioni hoonestuõiguse alusel kasutava OÜ Nordwest Kinnisvara huvidest ja jätnud arvestamata kaebajate huvid ning eiranud avalikku huvi. Samas on vastustaja pidanud vajalikuks tulenevalt planeeringu lähteülesande p-st 10.3 arvestada Keskuse kinnistu omaniku huve, kuigi see kinnistu ei ole Haabneeme staadioni vahetu naaber. Eeltoodu on kaebaja hinnangul
5) Kaebajate hinnangul ei ole põhjendatud maavanema väide, et kuna kaebajatel oli võimalik esitada vastuväiteid avaliku väljapaneku käigus, siis pole huvitatud isikuid planeerimismenetlusest kuidagi kõrvale jäetud. Otsusest ei nähtu, et vald oleks kordagi kaalunud kaebaja huvide arvessevõtmist menetluses. Kaebajad tulnuks kaasata menetlusse juba planeeringu algatamise ettevalmistamise staadiumis tulenevalt
6) Enne detailplaneeringu kehtestamist pidanuks vald läbi viima keskkonnamõjude hindamise, selgitamaks välja, kas suure kaubanduskeskuse ja 15-korruselise ärihoone ja spordikompleksi-parklahoone püstitamine on võimalik ümbritsevat keskkonda oluliselt mõjutamata. Kaevatavas otsuses puudub sisuline põhjendus, miks tuleks detailplaneering kehtestada niivõrd suure ja olulise linnaruumina käsitatava territooriumi kohta ilma, et oleks koostatud ja kehtestatud eelnevalt Haabneeme aleviku üldplaneering ja läbi viidud keskkonnamõjude hindamine. 7) Planeeritud ehitised muudavad planeeringuala ja selle lähiümbruse tiheda kasutusega äripiirkonnaks. Piirkond tervikuna on sobimatu kõrghoonete rajamiseks sellisel kujul, kus osa hoonestusest sisuliselt kaotab oma väärtuse. 8) Väited justkui oleks olemasoleva staadioni näol tegemist kasutuskõlbmatu rajatisega on paljasõnalised ning vastuolus reaalse situatsiooniga. Puudub mis tahes kindlus, et rajatakse uus välistaadion ning vastav väide ei ole üheski haldusaktis või muus dokumendis fikseeritud. Puudub kindlus, et pärast vana ning kasutuses oleva staadioni lammutamist tagatakse valla elanikele sportimisvõimalus ka edaspidi. 9) Haldusakt on motiveerimata. Motiveerimise õiguspärasuse seab kahtluse alla muuhulgas ebaõigete väidete esitamine vaidlusaluses otsuses, seoses uue staadioni rajamiseks sõlmitud eellepinguga ja uue välistaadioni rajamisega.
3) Lahendamata on küsimus, kuidas toime tulla suureneva liiklusvooga, mis valla elanikele muret valmistab. Ei nähtu, millistest uuringutest vm objektiivsetest andmetest tulenevalt on esitatud väited, et parkimismaja vähendab liikluskoormust. 4) Haldusakt sisaldab ebaõigeid väiteid uue staadioni rajamise kohta. Seega on otsus rajatud ebaõigetele alustele ning kaalumine ei saanud olla ratsionaalne. Staadion on kasutusel Viimsi kooli õpilaste ja paljude vallaelanike poolt, mistõttu ei oleks õige seda enne uue staadioni valmimist (kui see rajatakse), lammutada. Seda lubati planeerimismenetluses.
AS Same Sport ei ole esitanud ühtegi tõendit ega osundanud ühelegi asjaolule, mis veenvalt kinnitaksid planeeringu kehtestamise mõju tema õigustele ja vabadustele ega ka muu kaebajaga seonduva põhjendatud huvi olemasolu otsuse vaidlustamiseks. Käesoleva kohtuvaidluse eset arvestades on arusaamatud kaebaja viited planeeringuga rajatavale kõrghoonele. Vaidlusaluse planeeringuga nähakse ette ühe 3-korruselise (tehnilise neljanda korrusega) spordihoone-parkimismaja rajamine. Planeeringuga ei kaasne kaebajale kui naaberkinnistute omanikule mingit õiguslikku riivet. Kui ümbrus planeeringu realiseerimisel korrastatakse ning liiklusolud paranevad, siis see võib omada kaebajale hoopis positiivset mõju. 4 Jääb täiesti arusaamatuks, kuidas võib planeering põhimõtteliselt mõjutada kaebaja OÜ Toom Kauplused õigusi ja huve. Kinnistu, millel asuva marketi üürnik kaebaja väidetavalt on, ei ole hõlmatud planeeringuga, seega ei saa planeering ka kuidagi kaebaja õigusi riivata. Teiseks on ilmselgelt väär kaebaja väide, et temale kuulub Randvere tee 9 asuv hoone (market), kuna Randvere tee 9 asuva kinnistu omanikuks on kinnistusraamatust nähtuvalt 100% ulatuses OÜ Lugosta. Seega kaebaja ei ole nimetatud kinnisasja omanik ja talle ei saa kuuluda ka sellel asuv hoone. T.S.´il ei ole rahvastikuregistrijärgset sissekirjutust Viimsi vallas, samuti ei kuulu kaebajale Viimsi vallas kinnisvara. Kaebajale ei saa kuuluda subjektiivset avalikku õigust sportida seal, kus ta on väidetavalt harjunud, rääkimata sportimisõigusest teistele eraõiguslikele juriidilistele isikutele kuuluval maa-alal, mille omanikud on planeeringulahendusega nõustunud. Mis puudutab kaebaja vastuväidete mittearvestamist, siis kaebaja poolt esitatud vastuväitele on esitanud oma seisukoha nii vastustaja kui ka maavanem järelevalvemenetluse raames (vt Harju Maavalitsuse 27.08.08. a koostatud kiri, millele on ka otsuses viidatud), st kaebaja vastuväiteid on kaalutud. Arusaamatud on T.S.´i väited, et rikutud on tema õigust menetlusele ja korraldusele. Liikluskoormuse suurenemine seoses planeeringuga on paljasõnaline ja oletuslik. Alal kavandatud 552 parkimiskohta peaksid võimaldama kasutada „pargi-reisi“ süsteemi, mis omakorda peaks aitama liikluskoormust hoopis vähendada. Planeeringu seletuskirjas on eraldi peatükk 4.2, milles käsitletakse liikluskoormuse analüüsi. Vastustaja märgib, et AS-le GMP & Partnerid kuuluv Keskuse kinnistu ei piirne vahetult planeeringuala Staadioni kinnistuga ega ka staadioniga. Teiseks, kuna kaebajale kuuluv kinnistu ei ole arvatud planeeringualasse, ei oma planeering ja selle realiseerimine ka mingit õiguslikku mõju kaebaja õigustele temale kuuluva kinnisasja arendamisel. Ebaõiged on kaebajate OÜ Toom Kauplused ja AS Same Sport väited, et neid ei ole menetlusse kaasatud. Kaebajad osalesid aktiivselt planeeringumenetluses. Vaatamata sellele, et kaebajad osalesid aktiivselt planeeringumenetluses, ei kuulu keegi kaebajatest
lg 1 ja 4 nimetatud isikute ringi, keda tulnuks ilmtingimata planeeringumenetlusse kaasata. 2) Ebaõige on OÜ Toom Kauplused ja AS Same Sport väide, et planeeringu kehtestamise eelduseks oleks pidanud olema planeeringu kooskõlastamine kaebajate poolt. Haldusasjas nr 3-3-1-62-02 on Riigikohtu halduskolleegium (RKHK) märkinud: „/…/, et piirinaabrite kooskõlastuste puhul ei ole tegemist selliste kooskõlastustega, mis on ette nähtud PES §-s 17. Piirinaabrite kooskõlastuste puudumist peab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni teostamisel otsustuse tegemise ja huvide kaalumisel koos muude asjas oluliste asjaoludega küll arvestama, kuid ainuüksi piiri naabritega kokkulepete mittesaavutamine ei saa olla detailplaneeringu kehtestamatajätmise põhjuseks.“
ei näe ette kooskõlastamise nõuet. 3) Loodava spordihoone-parkimismaja asukoha ning parkimiskohtade arvu küsimus on otstarbekuse küsimus ning kohus ei pea ega saagi sekkuda kaalutlusotsustuse otstarbekuse küsimusse. Samuti on spordihoone-parkimismaja või välistaadioni asukoha ning ehitamise järjekorra küsimused rangelt otstarbekuse, mitte õiguslikud küsimused, mistõttu kõik kaebajate sellekohased väited on asjassepuutumatud. Vastustaja peab siiski vajalikuks selgitada, et uus välisstaadion on vallal plaanis rajada Viimis Keskkooli ja lasteaia „Päikeseratas“ vahelisele alale. Samuti on oluline, et uus rajatav spordihoone hõlmab sisehalli rajamist. 4) Kaebajate etteheide keskkonnamõjude hindamata jätmise osas on põhjendamatu. Strateegilise keskkonnamõju hindamine ei ole detailplaneeringu koostamise käigus kohustuslik, kohalik omavalitsus peab seda korraldama vaid juhul, kui ta leiab, et kavandatav tegevus toob kaasa olulise keskkonnamõju. Antud juhul ei olnud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) tulenevat kohustuslikku alust 5 keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamiseks. Vastav analüüs ja põhjendus sisaldub ka planeeringu seletuskirja p-s 4.3.
3) Järgitud on kõiki menetlusnõudeid planeeringu menetlemisel. Vastatud on esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele. Samuti on seda tehtud järelevalvemenetluses. Detailplaneeringu kehtestamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning kohalik omavalitsus ei ole seotud kolmandate isikute seisukohtadega. Kohalikul omavalitsusel on planeerimisdiskretsiooni teostamisel kohustus põhjendada, miks ta menetlusosalise poolt esitatud argumente ei aktsepteeri ning nimetatud kohustust on haldusorgan antud juhul täitnud. 4) Arusaamatu on viide detailplaneeringu vastuolule vastu võtmata üldplaneeringuga. Otsuses on selgelt öeldud, et detailplaneeringuga kavandatu on kooskõlas kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga ja kolmas isik siin samuti vastuolu ei näe. 5) Kolmas isik on seisukohal, et vald on just avaliku huviga ja vallaelanike sportimisvõimalustega arvestanud, kuna siiani on olnud raskendatud kõnealusel staadionil sportimine. Vald on õigesti haldusakti põhjendustes välja toonud reaalsed asjaolud, et staadion on halvas seisus, see on jagatud eraldi kinnistuteks, mis on erinevate eraõiguslike juriidiliste isikute omandis, mis ei võimalda käsitleda staadionit kui tervikut. Detailplaneeringu kehtestamisega ja elluviimisega luuaksegi vallaelanikele, avalikkusele (kaasaegsed) sportimisvõimalused, mida siiani ei olnud. Tõendatud ei ole ka staadioni senine aktiivne kasutamine. 6) Keskkonnamõjude hindamise osas on Viimsi Vallavolikogu vastuväidete esitamisel selgitanud (vastustaja seisukoht 09.06.2008, kiri nr 10-7/1479-1), et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kvalifitseeru keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses loetletud tegevusteks, samuti ei mõjuta kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustiku ala. 7) Kaebaja viited Randvere tee 9 ja 9B detailplaneeringu menetluse kohta ei puutu antud vaidlusesse, kuna kaevatava otsuse objektiks on Haabneeme staadioni kinnistu. 7 KOHTU PÕHJENDUSED 10. Kõik kaebajad on kaebuste ja kohtuistungil esitatud esindajate seletuste kohaselt esitanud kohtule kaebuse nii subjektiivsete õiguste (HKMS § 7 lg 1,
lg 1) kui avalike huvide kaitseks (nn populaarkaebus,
Seega analüüsib kohus esmalt, kas kaevatav haldusakt rikub või riivab kaebajate subjektiivseid õigusi ning jaatava vastuse korral ka kaevatava haldusakti õiguspärasust. Kui kohus tuvastab, et subjektiivsete õiguste rikkumine ja riive puudub, ei käsitle kohus õigusvastasuse küsimust ning subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus jääb rahuldamata. Seejärel käsitleb kohus populaarkaebuste põhjendatust. Populaarkaebuse läbivaatamisel piirdub kohtulik kontroll üldjuhul haldusakti seaduse või muu õigusaktiga vastuolu hindamises (sh menetlusnormide järgimine) tulenevalt
11. Kohus nõustub kaebajaga selles, et T.S.´i kaebuses väidetud subjektiivsete õiguste rikkumist ei välista asjaolu, et tal puudub rahvastikuregistris sissekirjutus aadressil, mis on kaebuse kohaselt tema faktiliseks elukohaks või eluaseme suhtes omandiõigus. TsÜS § 14 lg 1 ei määratle isiku elukohta registrikande ega omandiõiguse kaudu. T.S. on menetlusdokumentides ja ka haldusmenetluses 16.05.2008 esitatud vastuväites (tlk 42, T.S.´i toimik) deklareerinud oma elukohana xxxxxxxx Viimsi vallas ning kohtul ei ole põhjendatud kahtlusi väite tõelevastavuses. Kaebuse kohaselt mõjutab planeering T.S.´i kui Viimsi valla alalise elaniku elukeskkonda. Mõju väljendub liikluskoormuse suurenemises, mis kaebaja puhul Tallinna töölekäimist märkimisväärselt raskendab võrreldes praeguse olukorraga. Samuti väidab kaebaja, et planeeringu realiseerimisel olemasoleva välistaadioni kadumine vähendab tema sportimisvõimalusi. Kohtuistungil viitas kaebaja esindaja rahvatervise seaduse § 10 p-le 2, mis väidetavalt kaitseb kaebaja subjektiivset õigust. Kohus on seisukohal, et kaevatav haldusakt ei riiva T.S.´i subjektiivseid õigusi. Rahvatervise seaduse § 10 p 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse ülesandeks on elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal. Kohus on seisukohal, et viidatud normist ei saa tuletada subjektiivset õigust sportida välistaadionil ning nõuda antud juhul kohalikult omavalitsuselt planeeringuga teistsuguse ehitusõiguse määramist. Kaebaja ei ole väitnud seda, et kohalik omavalitsus oleks jätnud olulisel määral viidatud normist tuleneva ülesande (korraldada tervise edendamise suunatud tegevust, mis võiks seisneda sportimisvõimaluste loomises) täitmata, mistõttu vaidlusaluse planeeringu realiseerimine tooks kaasa olukorra, kus Viimsi valla territooriumil puudub võimalus spordiga tegelemiseks. Ka vaidlusaluse planeeringu eesmärgiks (planeeringu seletuskirja p 2) on rajada avalikust kasutusest väljalangenud ja eraomandis oleval maal asuva välistaadioni asemele uus spordihoone, milles asub ka jooksmiseks kasutatav sisehall. Ekslik on kaebaja väide, et sisehalli rajamine planeeringust ei nähtu, kuna spordihoone plaanidel on ära näidatud kergejõustiku hall ning plaanid on osa detailplaneeringust (
). Lisaks eeltoodule nõustub kohus ka vastaspoole väitega, et välistaadioni kasutamine T.S.´i poolt ei ole tõendatud. Kolmanda isiku NordWest Kinnisvara OÜ esindaja kohtuistungil esitatud seletuse kohaselt ei ole kaebaja eraomandis oleva maa kasutamiseks nõusolekut küsinud ning seda väidet ei ole kaebaja vaidlustanud. Veenvad ei ole kaebaja väited liikluskoormuse olulisest suurenemisest kehtestatud 8 planeeringu tõttu, arvestades planeeringu seletuskirjas (p 4.2) toodud liikluskorralduse analüüsi (põhjendused on piisavad ja loogilised), mille kohaselt planeeringu realiseerimisel võib liikluskoormus Tallinna suunduval trassil väheneda „pargi ja reisi“ süsteemi kasutusse võtmise tõttu ning väheneda ka valla siseselt (uute valla territooriumil asuvate töökohtade loomisega; rattaparkla rajamisega; Rohuneeme ja Randvere tee liikluskorralduse muutmisega). Ka ringkonnakohus on 04.02.2009 määruse p-s 14 leidnud, et spordihoone kasutamisega ei saa kaasneda liiklusvoogude sellist suurenemist, et tuleks kaaluda spordihoone ehitamisest loobumist ning halduskohus jagab seda seisukohta. Kaebaja oletus, et autodega võib Tallinnast uude spordihoonesse hakata käima märkimisväärne hulk inimesi ei vasta kuidagi inimese tavapärasele ratsionaalsele ja mõistlikule käitumisele. Kuna kohus on seisukohal, et kaevatav haldusakt ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi, jääb T.S.´i subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus rahuldamata. 12. AS GMP & Partnerid kinnisasi asub kaebuse kohaselt staadioni vahetus läheduses ning planeering mõjutab kaebaja õigust oma kinnisasja arendamisel. AS-le GMP & Partnerid kuulub Keskuse kinnistu, mis asub teiselpool Rohuneeme teed (vahele jäävad ka teised kinnistud) ja millel puudub ühine piir planeeritava maa-alaga. Kaebaja ei viidanud normile, mis peaks tema väidetavat õigust kinnisasja arendamisel (mida saab ilmselt mõista kui majanduslikku huvi) kaitsma. Samuti märkis vastustaja kohtuistungil, et Keskuse kinnistu detailplaneering on 2008.a. kehtestatud (tlk 56, II kd), mistõttu oleks kaebaja väide ilmselt ka põhjendamatu. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas rikub tema õigusi väidetav liikluskoormuse kasv. Samuti ei ole liikluskoormuse märkimisväärne suurenemine tõendatud ega veenvalt põhjendatud nagu kohus ka eelneva kaebaja kaebust käsitledes leidis. Esiletoodud asjaolude pinnalt ning väidete põhjendamatusest tulenevalt saab asuda seisukohale, et puudub isiku õiguslikult kaitstud huvi ning subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 13. AS Same Sport on planeeritava ala naaberkinnistu ja sellel asuva hotelli „Athena“ omanik ning kaebajale kuulub ka planeeringu ala kõrvalkinnistu Hotelli II. AS Same Sport märkis juba vastuväidetes, et ta ei nõustu kõrghoone püstitamisega vahetult 2-korruselise hotelli kõrvale. Kaebaja leiab et hotelli “Athena” väärtus sellises kõrghoonetega ja tiheda kasutusega keskkonnas väheneb. Vaade ja lähiümbrus on hotelli väärtust mõjutavad tegurid. Planeeringust tekivad kaebaja omandiõigusele ja ettevõtlusele kitsendused. Kohus leiab, et kaevatav haldusakt ei riiva AS Same Sport subjektiivseid õigusi. Vaidlusalune planeering ei näe ette kõrghoone ehitamist, mistõttu on asjakohatu rääkida hotelli väärtust vähendava vaate varjamisest. Kaebajal ei ole alust (ei tulene ühestki õigusaktist ega servituudist
lg-t 8 ja § 9 lg-t 7 ei ole võimalik sisustada keelunormidena.
lg 8 sätestas (haldusakti andmise ajal kehtinud redaktsioonis), et üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks.
lg 7 sätestas, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Kohus nõustub vastaspoolega, et üldplaneeringu menetlemine ei saa halvata kogu planeerimistegevust omavalitsuse territooriumil. Vastustaja on viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 05.02.2007 määrusele haldusasjas nr 3-05-838, kus leitakse, et: „... kehtestamata üldplaneeringu lahendustest lähtumist ja juhindumist ei saa nõuda ja seda ka detailplaneeringu lähteülesandele tuginedes. Ka ei pea kehtestatud detailplaneering vastama täpselt planeeringu lähtetingimustele“. Halduskohus jagab seda seisukohta ja märgib lisaks, et lähtetingimused ei ole seadusest tulenevad tingimused (
ka ei nõudnud lähtetingimuste kirjalikku määramist), vaid need võib määrata omavalitsus, kes võib neid seetõttu ka vajadusel muuta või kehtestada detailplaneeringu, mis ei ole täpselt vastavuses mõne määratud lähtetingimusega. 10 Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, kuna planeeritava kinnistu tegelik sihtotstarve peaks olema ärimaa. Maakasutuse juhtfunktsiooni ei muuda see, et koos spordihoonega rajatakse parkimismaja, mis lisaks spordihoonele teenindab ka Randvere tee 9 ja 9B planeeringu järgi rajatavat kaubanduskeskust ja ärihoonet. Kohus ei saa hinnata lahenduse otstarbekust, mis ilmselt tingis sellise ühiskasutuses oleva parkimismaja planeerimise. Avaliku kasutusega spordihoone (parkimismaja on seda teenindav hoone) aluse maa sihtotstarbeks saab Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused“ II.pt p 5 kohaselt olla sotsiaalmaa (so kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa). Planeeringuga kavandatav maakasutus vastab haldusakti kohaselt Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus ettenähtud juhtfunktsioonile (sotsiaalmaa spordifunktsioon). Kohus ei nõustu kaebajatega selles, et haldusorgan oleks detailplaneeringu kehtestamisel eiranud avalikku huvi ning lähtunud vaid eraõigusliku kinnisvara arendaja ja Haabneeme staadioni hoonestusõiguse alusel kasutava Nordwest Kinnisvara OÜ huvidest. Kaebajate väitel andsid ca 600 vallaelanikku allkirja, et olemasolevat välisstaadioni ei kaotataks. Kaebajate esindajad ei osanud selgitada, kuidas allkirju koguti, st kas selgitati, et vald kavatseb rajada teise kohta uue välisstaadioni; mis on planeeringu eesmärgiks (sportimisvõimaluste mitmekesistamine). Seega ei ole selge, millise teabe põhjal need väidatavad allkirjad anti, kuid see ei oma kohtu hinnangul ka olulist tähtsust. Planeeringu eesmärgist ja mõjudest (planeeringu seletuskirja p 2, 4, 4.5, 4.2) tulenevalt on tegemist just avalikes huvides kehtestatud planeeringuga, kuna selle realiseerimisel muutuvad sportimisvõimalused mitmekesisemaks, heakorrastatakse planeeritav maa-ala, suureneb turvalisus, parkimismaja võimaldab võtta kasutusele „pargi ja reisi“ süsteemi, mis vähendab liikluskoormust Tallinna suunal. Samuti ei ole tõendatud, et kohalik omavalitsus oleks loobunud uue välisstaadioni rajamise kavatsusest. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil (tlk 57, II kd), et Haabneeme üldplaneering on menetluses ning selles on määratud uue staadioni asukoht. See, millises järjestuses planeeringud kehtestatakse ja realiseeritakse on otstarbekuse küsimus, millesse kohus ei sekku. Detailplaneeringu avalikul arutelul on abivallavanem küll öelnud, et uus staadion ehitatakse enne kui vana likvideeritakse (tlk 81 pöördel, I kd), kuid sõltumata sellest, kas eeltoodud ehitamise järjestusest kinni peetakse, ei ole planeeringu algatamisel seatud tingimuseks uue staadioni valmimist enne detailplaneeringu kehtestamist. Samas ei oma eeltoodu ka määravat tähtsust nagu ei oma tähtsust see, kas kolmas isik on sõlminud eellepingu uue välistaadioni rajamiseks, kuna olemasoleva välistaadioni avalik kasutamine ei olnud ega ole ka praegu tagatud, sest tegemist on eraomandis oleva kinnisasjaga, mille kasutamiseks ei pea omanik nõusolekut andma. Vastustaja on kirjalikus vastuses selgitanud, et olemasoleva asemele uue välistaadioni ehitamine ei oleks enam võimalik, kuna osa maast on kolmandate isikute omandis, staadionihoone on ümberehitatud hotelliks, osa maad on eraldatud kütusetankla jaoks. Seega on alusetu rääkida avaliku huvi eiramisest ja sellega seoses ruumilise planeerimise põhimõtete mittearvestamisest (
). Kohus ei nõustu kaebajate väitega, et enne detailplaneeringu kehtestamist pidanuks läbi viima keskkonnamõjude hindamise, selgitamaks välja, kas suure kaubanduskeskuse ja 15korruselise ärihoone ja spordikompleksi-parklahoone püstitamine on võimalik ümbritsevat keskkonda oluliselt mõjutamata. 11 Esiteks, on kaevatava haldusaktiga kehtestati detailplaneering spordikompleksi-parkimismaja ehitamiseks ning asjakohatu on viidata käesolevas menetluses planeeringule, mis ei ole antud kohtuvaidluse objektiks. Teiseks, oli KeHJS § 33 lg 1 p 3 alusel vaja hinnata (ei tähenda KMH läbiviimist), kas kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga lähtudes KeHJS § 6 lg-s 2-4 sätestatust. Seda on ka nähtuvalt planeeringu seletuskirja p-st 4.3.3. tehtud. Viidatud punktis märgitakse, et ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist ning seepärast olulisi eeldatavaid negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisega ette näha pole. Lisaks on haldusorgan lähtunud ehitusgeoloogilise uuringu aruandest (tlk 63-80, I kd), et teha kindlaks, kas maaalused kütusemahutid mõjutavad planeeringuga kavandatava elluviimist. Seega, kui haldusorgan põhjendatult leidis, et olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne, ei olnud strateegilise keskkonnamõju hindamise läbiviimine vajalik. Kohtul ei ole alust pidada haldusorgani järeldusi meelevaldseteks. Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei saa nõuda vaid põhjendusel, et mõni vallaelanik või ettevõtja seda sooviks, kuna arvestades sellega kaasnevat menetluse pikenemist ja kulusid, oleks see planeeringu tellija jaoks koormav ning ka õigusvastane, kui kogutud teabe põhjal on võimalik veenduda olulise negatiivse keskkonnamõju puudumises. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi veenvat argumenti, miks antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus nende arvates toob kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju ning milles see võib väljenduda. Menetlusnormide rikkumist heidavad kaebajad ette seoses nendega koostöö mittetegemisega ja menetlusse kaasamata jätmisega. Kaebuse kohaselt osales AS Same Sport detailplaneeringu avalikul väljapanekul ning esitas seal vastuväiteid. Kaebaja leidis kohtuistungil, et temaga tulnuks teha koostööd tulenevalt
lg-st 4.
lg-s 4 (akti andmise ajal kehtinud redaktsioonis) reguleerib detailplaneeringu koostamisel koostöö tegemise kohustust punkt 4, mille kohaselt detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikega või valdajatega, et tagada planeeritava maa-ala varustatus tehnovõrkudega. Kuna AS Same Sport kinnistud ei asu planeeritaval maa-alal ning tegemist ei ole ka kavandatavate tehnovõrkude omaniku või valdajaga, ei ole viidatud säte asjassepuutuv.
lg 1 kohaselt detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Vaidlus puudub selles, et kohalik omavalitsus ei oleks järginud planeeringu algatamisel ja läbiviimisel avalikkuse informeerimise nõudeid ning AS Same Sport sai tutvuda detailplaneeringuga ja esitada planeerimismenetluses vastuväited (tlk 18-21, I kd), millele on kirjalikult vastatud (tlk 40-41, I kd), samuti osaleda avalikul arutelul (tlk 81-82, I kd, arutelu protokoll). AS Same Sport leiab, et teda oleks tulnud huvitatud isikuna kaasata menetlusse tõhusamalt. Kohus selle seisukohaga ei nõustu, kuna vaidlusalune planeering ei evi kaebaja huvidele negatiivset mõju, mistõttu oli piisav kaasamine sarnaselt ülejäänud üldsusega. OÜ Toom Kauplused puhul ei ole samuti tegemist planeeritava maa-ala kinnisasja omanikuga, mistõttu puudus alus teha kaebajaga koostööd
Puudus ka alus kaasata kaebajat menetlusse teisiti kui ülejäänud avalikkust. Kinnistu, millel asuvat kauplust kaebaja üürib, omanik on detailplaneeringu kooskõlastanud, kaebajalt kooskõlastuse küsimist seadus ette ei näe. Kaebaja sai planeerimismenetluses osaleda - esitada vastuväited, millele on kirjalikult vastatud (tlk 38-39, OÜ Toom Kauplused toimik), osaleda avalikul arutelul. 12 Lisaks kirjalikele vastustele on mõlema eelnimetatud kaebaja vastuväidetega mittearvestamise põhjendused nähtuvad maavanema järelevalve kohta koostatud kirjast 27.08.2008, millele on vastustaja viidanud haldusakti seletuskirjas ning selline viide on lubatav tulenevalt HMS § 56 lg-st
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.