← Eesti

2-07-52882/12

2-07-52882 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-52882 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi AS Narva Vesi hagi Z P vastu võlgnevuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 1314 krooni Menetlusosalised ja esindajad Hageja: AS Narva Vesi (RK 10369373) Hageja esindaja: Igor Sumorok (lepinguline esindaja) Kostja: Z P (IK XXX) Kostja esindaja: Aleksandr Gamazin (lepinguline esindaja) RESOLUTSIOON
  2. Kohaldada vaheotsusega (lõppotsus) aegumist AS Narva Vesi nõudele Z P vastu.
  3. Jätta hagi rahuldamata.
  4. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses AS Narva Vesi kanda.
  5. Jätta AS Narva Vesi
  6. aprilli 2010 taotlus menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi 1

(6)2-07-52882 taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt on hageja vee-ettevõtjaks, kes tagab klientide nõuetekohase veevarustuse ühisveevärgi kaudu ning ühiskanalisatsiooni kaudu reovee ärajuhtimise ja puhastamise. Kostja on korteri, asukohaga XXX omanik. Hageja osutas kostjale veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust. Kostja tarbis nimetatud teenuseid ning hageja leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping, mille esemeks oli külm vesi, reovee ärajuhtimine ja reovee puhastamine. Hageja on omapoolsed lepingutingimused täitnud ja varustanud kostjat regulaarselt veega ning teostanud kanalisatsiooni hooldust. Kostja ei ole tasunud vee- ja kanalisatsiooniteenuse ostuhinda täies ulatuses. Seisuga
  1. detsember 2007 võlgneb kostja hagejale 1314 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 1314 krooni ja välja mõista kostjalt riigilõiv 250 krooni ja hageja õigusabikulud 350 krooni. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: Rahvastikuregistri tõend (t.l.-3); võlaarvestuse tõend (t.l.-4-7); hoiatus
  2. jaanuarist 2003 (t.l.-8); teistkordne hoiatus
  3. novembrist 2007 (t.l.-9); kontrollakt (t.l.-10); akt (t.l.-11); kviitung (t.l.-12); kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-13). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja teatab, et hageja poolt hagis nõutud võlgnevus on tekkinud korteri endisel omanikul, kuna kostja on hageja märgitud korteri omanik alates
  4. augustist 2006, võlgnevus on tekkinud enne detsembrit
  5. Kostja leiab, et ta ei vastuta korteri endise omaniku võlgnevuse eest. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud. Kostja selgitab, et hageja on esitanud kostjale arveid kuni novembrini
  6. Arvestades nõude aegumise kolme aastast tähtaega ja asjaolu, et hagi esitati kohtule
  7. detsembril 2007, tuleb lugeda, et hageja nõue on aegunud. Kostja palub arvestada aegumist ja teha tsiviilasjas vaheotsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja oma väidete kinnitamiseks tõendeid ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest summas 1314 krooni. Kostja hagi ei tunnista ja palub kohaldada aegumist. 2
(6)2-07-52882 Kohus tuvastas, et hageja on arvestanud kostja võlgnevust vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest igakuiselt alates septembrist 1996 kuni novembrini 1998, augustis 1999 ja novembris 2002 (t.l.-47). Kokku on kostja võlgnevus kogu arvestusperioodi eest 1314 krooni. Et kostja taotles hageja nõude osas aegumise kohaldamist, ei kontrolli kohus nõude põhjendatust, vaid ainult nõude aegumist. Kui kohus tuvastab, et hageja nõue on aegunud, jätab kohus hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
  1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Lähtuvalt VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
  2. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
  3. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
  4. juulit
  5. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
  6. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  7. juulist
  8. Osa kostja võlgnevustest on tekkinud alates septembrist 1996 kuni novembrini 1998 ja augustis 1999 ning nende maksete aegumise osas tuleb kohaldada enne
  9. juulit 2002 kehtinud seadust. Enne
  10. juulit 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 kohaselt, hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kuna enne
  11. juulit 2002 kehtinud seaduse järgi oli üldine aegumistähtaeg 10 aastat, oleks hageja nõue aegunud
  12. jaanuaril 2012 ehk peale
  13. juulit 2002, mille tõttu tuleb aegumise tähtaja kohta kohaldada peale
  14. juulit 2002 kehtivat seadust ning aegumise tähtaega tuleb arvestada alates
  15. juulist
  16. Lähtuvalt TsÜS § 146 lg 1, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Võlgnevuse arvestusest (t.l.-4-7) selgub, et kostja on tasunud hagejale teenuse eest viimast korda
  17. novembril 2002 ning seega on kostja tunnistanud võlgnevust ja seetõttu on aegumistähtaeg katkenud. TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 kohaselt, aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Aegumistähtaja kulg algas uuesti
  18. novembrist 2002 ja möödus
  19. novembril
  20. Hagi esitati kohtule
  21. detsembril 2007, s.o peale aegumistähtaja lõppu. Kohus leiab, et hageja nõuded septembrist 1996 kuni novembrini 1998 ja augustis 1999 arvestatud tasu osas on aegunud. Hageja on arvestanud kostja võlgnevust vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest novembris 2002 (t.l.-47). 3
(6)2-07-52882 Lähtuvalt TsÜS § 146 lg 1, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ning vastavalt TsÜS § 147 lg 1 - 3, aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. /---/. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus asub seisukohale, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu eest makstav tasu tuleb liigitada kokkulepitud tasuks, kuna pooltele on teada teenuse ühiku hind ning fikseeritakse teenuse kogus ajaühikus, mille alusel toimub kuutasu arvestus. Kohus ei tuvastanud, et hageja oleks vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest esitanud kostjale arveid. Kohus järeldab, et tasu igakuise vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest muutus sissenõutavaks hiljemalt arvestuse aluseks olevale kuule järgneva kuu lõppemisega. Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et kui teenuse osutaja ei esita kliendile konkreetseid arveid vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest, tuleb teenuse eest tasuda teenuse tarbimise kuule järgneva kuu jooksul. Seega novembris 2002 osutatud teenuse eest tasumise kohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt
  1. jaanuarist
  2. Kolme aastane aegumistähtaeg möödus seega
  3. jaanuaril
  4. Hagi esitati kohtule
  5. detsembril 2007, s.o peale aegumistähtaja lõppu. Kohus leiab, et hageja nõue novembris 2002 arvestatud tasu osas on aegunud. Kohus jõuab järeldusele, at hageja nõue kostja vastu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest 1314 krooni võlgnevuse tasumiseks on aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3, kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt, õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 143, kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus kohaldab hageja nõude osas aegumist ja teeb vaheotsuse lõppotsusena, millega jätab hagi rahuldamata ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tõendid - Rahvastikuregistri tõend (t.l.-3), hoiatus
  6. jaanuarist 2003 (t.l.-8), teistkordne hoiatus
  7. novembrist 2007 (t.l.-9), kontrollakt (t.l.-10), akt (t.l.-11), kviitung (t.l.-12), ja kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-13) – ei oma nõude aegumise osas tähendiust ja seega jätab kohus nimetatud tõendid hindamata. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus 1324 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/. 4
(6)2-07-52882 Hagihind on seega määratud rahalise nõude suurusega, s.o 1324 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lahendamata taotlused Viru Maakohtu
  1. märtsi 2010 kohtumäärusega andis kohus enne vaheotsuse tegemist pooltele tähtaja taotluste ja dokumentide esitamiseks kuni
  2. aprillini
  3. Kohtumäärus toimetati hagejale kätte
  4. märtsil
  5. Hageja esitas
  6. aprillil 2010, s.o peale kohtu määratud tähtaega, kohtule taotluse menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Lähtuvalt TsMS § 66, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Vastavalt TsMS § 331 lg 1, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja mõjuvast põhjusest taotluse hilisemaks esitamiseks kohtule ei teatanud. Hageja väide, et seoses esindaja vahetumisega ei olnud hageja esindajal vajalikke dokumente, ei ole kohtu arvates mõjuv põhjus taotluse hilisemaks esitamiseks. Hageja esindaja volikiri on välja antud
  7. märtsil 2010 ja selleks ajaks oli ka tähtaja andmise kohtumäärus hagejale kätte toimetatud. Seega oleks hageja saanud esitada tähtaja pikendamise taotluse tähtaegselt, s.o kuni
  8. aprillini
  9. Hageja seda ei teinud ja esitas taotluse
  10. aprillil
  11. Kohus määras vaheotsuse avalikult kuulutamise tähtajaks
  12. aprill
  13. Kohus leiab, et hageja taotlust kohtu antud menetlustähtaja pikendamiseks ei saa menetleda, kuna see põhjustaks menetluse viibimist. Vastavalt TsMS § 442 lg 5, otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. 5
(6)2-07-52882 Kohus jätab hageja 12. aprilli 2010 taotluse kohtu antud menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata. Aarne Lõhmus Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.