3-08-1638/74

3-08-1638 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2009.a Tallinn Haldusasja number 3-08-1638 Haldusasi Kim Johansen Transport OÜ (end OÜ Addo) kaebused Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 13.05.2008.a intressinõude nr 13.2/14911 ja Maksu- ja Tolliameti 15.07.2008.a vaideotsuse nr 6-1/141.1 tühistamiseks ning Eesti Haigekassa poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 03.07.2009.a Menetlusosalised Kaebaja Kim Johansen Transport OÜ (end OÜ Addo), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Uku Tampere Vastustaja Eesti Haigekassa, esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja vandeadvokaadi vanemabi Kadri Michelson RESOLUTSIOON Jätta Kim Johansen Transport OÜ (end OÜ Addo) kaebused rahuldamata Mõista kaebajalt Eesti Haigekassa kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Addo sõlmis 2006.a töölepingud mitteresidentidest veokijuhtidega, kelle elukohtadeks olid peamiselt Bulgaaria ja Poola ning asuti tasuma nendele makstud tasudelt sotsiaalmaksu. OÜ Addo esitas Eesti Haigekassale kindlustatavate isikute nimekirja. Isikukoodi puudumise tõttu jäid nimetatud isikud ravikindlustuse andmekogus registreerimata. 25.08.2006.a jõustunud regionaalministri 07.01.2005.a määruse nr 4 „Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord” § 9¹ võimaldas isikukoodi taotleda ka mitteresidentidel, milleks tuli isiklikult esitada maavalitsusele vastavasisuline kirjalik taotlus. OÜ Addo leides, et mitteresidentidest veokijuhtide Eestisse toimetamine on liigselt kulukas, otsustas sõlmida neile tervisekindlustuse tagamiseks lepingud erakindlustusseltsidega ning peatas alates 2007.a jaanuarist sotsiaalmaksu maksmise mitteresidentidest töötajatele maksutud tasudelt. 21.09.2007.a jõustunud ülalnimetatud määruse § 9³ võimaldas taotleda isikukoodi ka välismaal Eesti välisesinduste kaudu. OÜ Addo registreeris seejärel töötajad ravikindlustuse admekogus. Sotsiaalmaksuvõla tasus OÜ Addo 12.06.2008.a, kuid ei olnud nõus tasuma intresse. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 13.05.2008.a OÜ-le Addo intressinõude, millega kohustati teda tasuma intressivõlg summas 983 579 krooni 10 päeva jooksul intressinõude kättesaamisest. OÜ Addo esitas 13.06.2008.a intressinõudele vaide, mis jäeti MTA 15.07.2008.a vaideotsusega nr 6-1/141-1 rahuldamata.
2. OÜ Addo esitas 14.08 ja 15.09.2008.a Tallinna Halduskohtule kaebused Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskuse 13.05.2008.a intressinõude nr 13.2/14911 ja MTA 15.07.2008.a vaideotsuse nr 6-1/141.1 tühistamiseks ning Eesti Haigekassa poolt tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1 392 492 krooni ja 32 senti, mis võeti menetlusse ja liideti ühte menetlusse vastavalt 23.09 ja 17.11.2008.a. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebuste põhjendused: OÜ Addo töötajate eest tasuti sotsiaalmaksu Eesti Vabariigile ning sellest tulenevalt pidid OÜ Addo töötajatele laienema ka sellised õigused nagu laienevad teistele isikutele, kelle eest tasutakse eestis sotsiaalmaksu. Ravikindlustuse kaitse aga OÜ-le Addo mitteresidentidest töötajatele ei laienenud. Seega ei olnud Eesti Haigekassa ega MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse tegevus ja otsused kooskõlas Euroopa Nõukogu 14.06.1971.a määrusest (EMÜ) nr 1408/71 „Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes” tulenevaga. Kui Eesti Haigekassa oleks täitnud omapoolse kohustuse ja taganud OÜ-le Addo kui sotsiaalmaksu maksjale ravikindlustuskaitse. Ei oleks OÜ Addo pidanud kandma erakindlustusseltside ravikindlustuskulusid, mille suurus perioodi eest mil Eesti Haigekassa ei taganud OÜ Addo mitteresidentidest kaugsõidu autojuhtide kindlustuskaitset, oli 1 392 492 krooni ja 32 senti. Nimetatud summat käsitlebki kaebaja talle tekitatud õigusvastase kahjuna. Eesti Haigekassa ega MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse mitteõiguspäraselt käitumisest tuleneb ka kaebajale määratud intressinõue. Intressinõue rikub kaebaja õigusi sotsiaalkindlustusele vastavalt ülalviidatud määrusele nr 1408/
5. Vastustaja Eesti Haigekassa palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: I) riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus. Vastustaja tegevus ei ole õigusvastane määrusest nr 1408/71 tulenevalt. Vastustaja keeldus ravikindlustuse seaduse (RavKS) § 13 lõikest 1 ja sotsiaalministri 18.08.2004.a määrusest nr 101 „Eesti Haigekassas kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis” § 12 lõikest 1 tulenevalt töötajaid ravikindlustuse andmekogusse kandmast õiguspäraselt. Antud juhul ei esitanud kaebaja vastustajale töötajate isikukoode, mistõttu esines alus töötajate ravikindlustuse andmekogusse kandmata jätmiseks. Asjaolu, et töötajatel ei olnud kuni 21.09.2007.a võimalik taotleda isikukoodi väljastamist välismaalt, ei muuda vastustaja tegevust õigusvastaseks. Lisaks ei ole kahju tekkimine ja selle suurus ega ka vastustaja süü tõendatud; II) kaebus on esitatud ebaõigel materiaalõiguslikul alusel ja vale isiku vastu. Antud juhul saaks eelduslikult tegu olla üksnes RVastS § 14 lõikes 1 ettenähtud õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise juhuga ning kahju on tekitanud Eesti riik, kes ei viinud õigeaegselt õigusaktidesse sisse vastavaid muudatusi, mitte vastustaja.
6. Vastustaja MTA palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: Intressinõue ja vaideotsus on õiguspärased ning õiguslikult ja faktiliselt põhjalikult motiveeritud, mistõttu puudub alus nende tühistamiseks. Kaebus on küll suunatud õigesti haldusakti andja vastu, kuid tähelepanuta on jäänud asjaolu, et seadusest ei tulene volitusnormi, mille alusel saab maksuhaldur jätta seadusest tulenevate maksude ja nendega seotud kõrvalkohustuste kogumise kohustuse täitmata. Lisaks ei ole ravikindlustusega kindlustatud isikute registrisse kandmine seotud vähimalgi määral maksuhalduri tegevusega. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 6.1 Kaebaja leiab, et kui Eesti Haigekassa oleks täitnud omapoolse kohustuse ja taganud Addo OÜ-le kui sotsiaalkindlustuse maksjale ravikindlustuskaitse, ei oleks Addo OÜ pidanud kandma erakindlustusseltside ravikindlustuskulusid. Kohus nõustub vastuatajaga, et viimasel ei tekkinud kohustust kanda kaebaja töötajaid ravikindlustuse andmekogusse, kuna kaebaja töötajatel puudusid isikukoodid. Alates 01.10.2002.a solidaarset ravikindlustust reguleeriva RavKS § 13 lõige 1 näeb ette kindlustuskaitse tekkimiseks, peatumiseks või lõppemiseks andmete esitamise kohustuse. RavKS § 13 lõike 6 punkti 1 kohaselt kehtestatakse kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis sotsiaalministri määrusega. RavKS § 13 lõike 6 punkti 1 alusel antud 03.09.2004.a. jõustunud sotsiaalministri 18.08.2004.a määruse nr 101 „Eesti Haigekassas kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseis” § 4 kohaselt on isiku, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu, kindlustuskaitse tekkimiseks esitatav dokument kindlustatavate isikute nimekiri, mis sama määruse § 12 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab muuhulgas sisaldama kindlustatava isiku isikukoodi. Seega oli vastustajal RavKS § 13 lõikest 1 ja sotsiaalministri 18.08.2004.a määruse nr 101 § 12 lõike 1 punktist 5 tulenevalt võimalik kanda kindlustatav isik ravikindlustuse andmekogusse üksnes isikukoodi esitamisel. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud nõuet alust pidada ebaproportsionaalseks. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja ei esitanud Eesti Haigekassale oma töötajate isikukoode. Seega puudus vastustajal võimalus kaebaja töötajate ravikindlustuse andmekogusse kandmiseks, mistõttu tema tegevus oli kohtu hinnagul õiguspärane. Vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust kaebuse väited, mis seonduvad kehtinud isikukoodide andmise korrast (28.01.2005.a jõustunud regionaalministri 07.01.2005.a määrus nr 4 „Isikukoodide moodustamise, väljajagamise ja andmise kord”) kaebajale tulenenud takistuste ja raskustega. Kuna puudub kahju hüvitamise nõude üks eeldusi - vastustaja õigusvastane akt või toiming, puudub alus kahju hüvitamiseks (RVastS § 7 lõige 1). 6.2 MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 13.05.2008.a intressinõue nr 13.2/14911 ja MTA 15.07.2008.a vaideotsus nr 6-1/141.1 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Kaebajale on intressinõue koostatud põhjusel, et ta ei täitnud maksukorralduse seaduse (MKS) § 115 lõikes 1 sätestatud kohustust arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Asjas puudub vaidlus, et seisuga 09.05.2008.a oli tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressikohustuse suuruseks kokku 983 579 krooni. Kuivõrd kaebaja intressi ei tasunud, siis oli talle intressinõude esitamine MKS § 115 lõikega 3 kooskõlas. Kohus nõustub vastustajaga, et tal puudus võimalus jätta seadusest tulenev kohustus täitmata, st kaebajale intressinõue koostamata. Maksuhaldur võib jätta intressi arvestamata ja sissenõudmata üksnes MKS § 119 sätestatud alustel. Asjas pole tuvastatud, et antud juhul oleks esinenud mõni nimetatud alustest. 6.3 Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Eesti Haigekassa tegevus töötajate ravikindlustuse andmekogusse kandmata jätmisel töötajatel isikukoodide puudumise tõttu ja MTA kaevatavad otsused, on vastuolus Euroopa Nõukogu 14.06.1971.a määrusest (EMÜ) nr 1408/71 „Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes” tulenevaga. Eesti Haigekassa märgib õigesti, et nimetatud määrus sätestab sotsiaalkindlustuse valdkonnas kohaldamisele kuuluva riigi õiguse, mitte sotsiaalkindlustuse tagamise ja osutamise korra. Vastava korra sätestamine on riigi enda pädevuses.
8. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Eesti Haigekassa taotleb kaebajalt välja mõista esindajakulud summas 80 140 krooni ja 80 senti. Kulud on kantud, kuid kohtu arvates põhjendamatult suured. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Seega mõistab kohus kaebajalt Eesti Haigekassa kasuks välja viimase menetluskulud 60 000 krooni ulatuses. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 15.02.2010 OTSUSE RESOLUTSIOONRahuldada Kim Johansen Transport OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.08.2009 otsus osas, millega kaebajalt mõisteti Eesti Haigekassa kasuks välja menetluskulud 60 000 krooni. Muus osas jätta Kim Johansen Transport OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.08.2009 otsus muutmata. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.