← Eesti

2-08-34754/12

Obsah (4)§ 208§ 76§ 100§ 101

Tsiviilasi nr.2-08-34754 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2010 Tallinn Tsiviilasja nu

§ 208

sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Alternatiivse nõude esitamisega on hageja tunnistanud müügitehingute ja asjaõigustehingute kehtivust, järelikult tuleb analüüsida, kas pooled on müügilepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Müügilepingute järgi oli hageja õiguseellasel kohustus anda üle müügieseme valdus ja omandiõigus. Hageja õigussellane on oma müügilepinguga võetud kohustused täitnud, mida tõendavad kinnistusraamatu kanded selle kohta, et kostjad on kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluste kinnistute omanikena. Kostjatel oli müügilepingute p 2.

  1. järgi kohustus tasuda ostuhind hageja õigsuseellase pangakontole XXXXXXXXXXXX Hansapangas hiljemalt kolme aasta jooksul arvates lepingute allkirjastamisest so hiljemalt 30.11.
  2. Kostjate kohustuseks on tõendada, et nad on oma kohustust täitnud ja tasunud ostuhinna lepingus kokku lepitud summas lepingus näidatud kontole.

§ 100

kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist.

Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid ostuhinna hageja õiguseellasele tasunud. Kostja esindaja suusõnalisi väiteid ostuhinna osalise tasumise kohta AA poja AA kontole ei ole tõendatud. Kohus leiab, et ka juhul, kui kostjad oleksid tõendanud raha üle kandmist AA, ei ole see tõendiks AA sõlmitud müügilepingute täitmise kohta, sest müügilepingutes on kokku lepitud, et ostusumma tuleb tasuda müüja kontole. Müügilepingute muutmise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Ka ei nähtu tõenditest, et AA või kostjaid oleks asjas keegi esindanud või AA oleks olnud tehinguga muul moel seotud. Kohus leiab, et müügilepingu täitmise tähtajaks ei ole kostjad oma ostusumma tasumise kohustust täitnud ning seetõttu tuleb kostjalt AGOÜ-lt hageja kasuks välja mõista 1 750 000 krooni ning AHOÜ-lt hageja kasuks välja mõista 1 500 000 krooni. Hagejal on õigus nõuda lepingu täitmist ka lepingus näidatust vähemas ulatuses ning hageja ei pea seda kohtu arvates põhjendama. TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi tuleb jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. AGOÜ kanda tuleb jätta riigilõiv tema vastu rahuldatud haginõudelt (1 750 000 krooni) ning AHOÜ kanda tuleb jätta riigilõiv tema vastu rahuldatud haginõudelt (1 500 000 krooni). Kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude, mille hagihinnaks on 3 250 000 krooni, hageja esialgseks hagihinnaks oli 4 500 000 krooni, seega tuleb enammakstud osas riigilõiv hagejale tagastada. Muud kohtukulud ja kohtuvälised kulud tuleb jätta kostjate kanda võrdsetes osades so 50 % muudest menetluskuludest kui riigilõiv tuleb jätta AGOÜ kanda ja 50 % muudest menetluskuludest kui riigilõiv tuleb jätta AHOÜ kanda. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.