3-09-1742 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2009.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1742 Haldusasi ML Investments Group OÜ kaebus

§ 9lg 3 sätestatud kaebetähtaja möödumist.

2. Jätta ML Investments Group OÜ kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. 3.

§ 12lg 3 alusel lõpetada haldusasja 3-09-1742 menetlus.

4. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 12lg 3, § 471 lg 2).

MENETLUSE KULG

2. augustil 2009 esitas ML Investments Group OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
3. veebruari 2009 maksuotsuse nr 12-5/110 ning Maksu- ja Tolliameti
4. mai 2009 vaideotsuse nr 6-1/175-3 tühistamist. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse ning lähtudes kaebuse esitaja väitest, et ta sai vaideotsuse kätte
5. juulil 2009, asus kohus seisukohale, et kaebus on esitatud

§ 9lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.

VASTUSTAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA KÜSIMUSES

2. augustil 2009 esitas Maksu- ja Tolliamet kohtule taotluse kontrollida eelmenetluses täiendavalt kaebetähtaja küsimust. Vastustaja leidis, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning viitab seejuures esiteks maksukorralduse seaduse § 54 lõike 6 teisele lausele, leides, et vaideotsus tuleb lugeda kaebuse esitajale kättetoimetatuks päeval, mil postitöötaja püüdis kaebuse esitajale saadetist üle kaebuse esitaja registrijärgses asukohas, ent kuna see osutus võimatuks, jättis sellele aadressile teate saadetise saabumise kohta.
3. Samuti leiab vastustaja, kaebuse esitaja ja tema lepinguline esindaja on käitunud pahatahtlikult. Esmalt toob vastustaja välja, et lepingulisele esindajale on juba
4. juunil 2009 antud volitus maksuotsuse vaidlustamiseks kohtumenetluses, ent juhul kui kaebuse esitaja seaduslik esindaja vaideotsuse tõepoolest alles
5. juulil 2009 kätte sai, ei saanud ta kuu aega varem teada, et vaie rahuldamata jäetakse ning maksuotsuse kohtus vaidlustamine vajalikuks osutub. Samuti peab vastustaja imelikuks, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja sai
6. juunil 2009 koostada volikirja, ent ei saanud vastu võtta Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud vaideotsust, mille saabumise kohta oli kaebuse esitaja registriaadressile jäetud teade.
7. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-3-1-10-04 ning rõhutab, haldusorgan võib eeldada, et juriidiline isik korraldab oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise ning seetõttu jõuab tähitud kiri kindlasti temani ning et jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Samuti viitab kaebuse esitaja samas Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohale, et kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb kaebetähtaega hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest.
8. Vastustaja märgib ära ka selle, et vaidemenetluse kestel oli kaebuse esitaja lepinguline esindaja vägagi huvitatud teabest vaideotsuse tegemise kohta, esitades
9. mail 2009 e-kirjaga päringu. Vastustaja hinnangul on imelik, et siis kui vaideotsus on tehtud, ei võta kaebuse esitaja talle saadetud vaideotsust vastu ning esindaja väldib vastamist küsimusele, kas ta eitab e-postiga saadetud vaideotsuse kättesaamist.
10. Samuti toob vastustaja välja sellegi, et
11. mail 2009 saadeti vaideotsuse elektrooniline ärakiri ka kaebuse esitaja lepingulise esindaja e-posti aadressile, ent viimane ei ole kinnitanud selle kätte saamist, olemata samas hilisemas kirjavahetuses ka selle kättesaamist eitanud.
12. Täiendavalt esitas vastustaja AS-i Eesti Post Klienditeeninduskeskuse konsultandi Tulika Karro e-kirja, milles viimane kinnitab, et kirjakandja jättis kaebuse esitajale teate tähtsaadetise saabumise kohta
13. mail
14. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT KAEBETÄHTAJA KÜSIMUSES
16. augustil 2009 esitatud seisukohas leiab kaebuse esitaja, et kaebus on esitatud tähtaegselt, esitades alternatiivselt ka kaebetähtaja ennistamise taotluse. Samuti leiab kaebuse esitaja, et asja 2 lahendamisel tuleks MKS § 54 lg 6 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada ja kohaldamata jätta.
17. Kaebuse esitaja leiab, et vaideotsuse kättesaamist tõendab väljastusteade, mille kohaselt sai ta vaideotsuse kätte
18. juulil
19. Asjakohatuks peab kaebuse esitaja vastustaja viiteid sellele, et vaideotsus saadeti elektrooniliselt kaebuse esitaja esindaja elektronposti aadressile, kuna kaebuse esitaja ei olnud avaldanud maksuhaldurile soovi saada dokumente elektrooniliselt ning liiatigi ei toimunud dokumendi elektrooniline kättetoimetamine e-maksuameti kaudu, nagu see rahandusministri
20. detsembri 2002 määruse nr 149 kohaselt toimuma pidanuks oleks.
21. Kaebuse esitaja väitel on tõendamata vastustaja väide, et postitöötaja jättis kaebuse esitaja registrijärgsele aadressile teate saadetise saabumise kohta, kuna AS-i Eesti Posti töötaja elektronkiri ega viited postiteenuste osutamise tüüptingimustele ei ole selle asjaolu tõendamiseks piisavad. Kaebuse esitaja leiab, et postitöötaja huviks on varjata töökohustuste rikkumise ilmsikstulekut või eksimust teadete käitlemisel ning AS-i Eesti Post huviks on varjata lepingu rikkumist või lepingu mittenõuetekohast täitmist ning nende selgitused seetõttu ebausaldusväärsed
22. Samuti leiab kaebuse esitaja, et MKS § 54 lg 6 teises lauses sätestatud tingimus rakendub üksnes juhul, kui vastustajal ei õnnestu menetlusosalisele tähtkirja kätte toimetada, ent käesoleval juhul on see
23. juulil 2009 õnnestunud. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et MKS § 54 lõige 6 teine lause on vastuolus põhiseadusega ja tuleks kohaldamata jätta, kuna see riivab isiku põhiseadusega tagatud kaebeõigust ning on vastuolus õigusselguse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud normist ei ole üheselt mõistev, millal dokument peetakse kättetoimetatuks ning see ei võimalda isikul aru saada võimalikest tagajärgedest ja neid ette näha. Samuti peab ta seda ebaproportsionaalseks.
24. Asjakohatuks peab kaebuse esitaja vastustaja osundust kaebuse esitaja poolt 09.06.2009 lepingulisele esindajale volikirja väljastamisele, kuna volikiri väljastati lepingulisele esindajale igaks juhuks, kuna esindaja läks 09.06.2009 puhkusele ja pidi naasma Eestisse alles 10.07.2009
25. Juhuks kui kohus peaks leidma, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, taotleb kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamist. Kaebuse esitaja märgib, et käesoleval juhul on vastustaja kaebuse esitajat ilmselgelt eksitanud, teatades
26. juunil 2009 saadetud elektronkirjas, et vaideotsust ei õnnestunud kaebuse esitajale kätte toimetada ning palub teatada teine postiaadress. Samuti märgib kaebuse esitaja, et kuigi ta palus saata vaideotsus oma esindaja e-posti aadressile, ei teinud vastustaja seda, vaid edastas vaideotsuse uuesti tähtsaadetisena registriaadressile, andmata kirjavahetuses kordagi mõista, et maksuhaldur peab vaideotsuseid kaebuse esitajale MKS § 54 lg 6 teise lause alusel kättetoimetatuks. VASTUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT
28. septembril 2009 esitatud täiendavas seisukohas jääb vastustaja selle juurde, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning samas leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Vastustaja leiab, et kui haldusorgan on teinud kõik endast oleneva, et haldusakt kätte toimetada, ei sõltu haldusakti jõustumine sellest, kas isik ka tegelikult sellega tutvub või mitte. Vastustaja leiab samuti, et kaebuse esitaja ei saanud teha asjaolust, et maksuhaldur väljastusteateid edastades lakooniliseks jäi, järeldust, et maksuhaldur võttis omaks vaideotsuse kättetoimetamise väljastusteadetel märgitud kuupäevadel ning liiatigi peaks õigusteadmistega esindajale olema teada MKS § 54 lõike 6 sisu. 3
29. Vastustaja ei nõustu, et elektrooniliselt tulnuks vaideotsus kätte toimetada e-maksuameti kaudu,, kuna see võimalus on täiendav, mitte kohustuslik, ent see ei ole vastustaja väitel ka oluline, kuna vastustaja ei ole kunagi väitnud, et vaideotsusm tuleks lugeda kättetoimetatuks elektronpostiga edastamise kuupäevast, küll aga näitab see selgelt, et vastustaja on teinud kõik endast oleneva haldusakti kättetoimetamiseks, kaebaja aga kõik selleks, et selle kätte saamist edasi lükata.
30. Vastustaja peab alusetuks kaebaja viited Eesti Posti selgituste ebausaldusväärsusele ning leiab, et ei pea siiski tõenäoliseks, et Eesti Post maksuhaldurile valetaks. Vastustaja leiab ka, et MKS § 54 lg 6 teine lause sisuliselt senise Riigikohtu praktika seadustamine ning seega on kohatu on rääkida viidatud sätte põhiseadusega vastuolust.
31. Vastustaja hinnangul ei ole alust kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja viitab siinkohal Riigikohtu lahenditele nr 3-3-1-38-01 ja 3-3-1-57-02 ja leiab, et kuna käesolevas asjas esindab kaebajat vastava kvalifikatsiooniga väga kogenud lepinguline esindaja, kes ei saa olla eksimuses haldusakti vaidlustamise korrast, menetlustähtaegadest jms. Vastustaja ei nõustu ka sellega, et maksuhaldur oleks eksitavalt käitnud. Vastustaja leiab samuti, et kaebuse esitaja käitunud lausa pahatahtlikult üritades vaideotsuse vastuvõtmist vältides võita täiendavat aega kaebuse esitamiseks, samas kui haldusorgan on teinud kõik ja enamgi veel, et vaideotsus kaebuse esitajale kätte toimetada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
32. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et ML Investments OÜ kaebus on esitatud pärast seaduses selleks sätestatud kaebetähtaja möödumist. Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused, mis tingisid kaebetähtaja möödalaskmise ning seega ei ole alust kaebetähtaja ennistamiseks ja kaebuse menetlus tuleb seetõttu lõpetada.
33. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 9 lõikest 3 tuleneb, et vaidemenetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks vaideotsus. Vaideotsuse teatavakstegemisena tuleb tingimata käsitada ka isikule vaideotsuse kättetoimetamist. Vaideotsuse isikule kättetoimetamise korral hakkab

§ 9

lõikes 3 sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg kulgema seega päevast, mil vaideotsus isikule kätte toimetatakse. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 149 lg 1 kohaselt toimetatakse vaideotsus vaide esitajale kätte sama seaduse

1. peatükis sätestatud korras. MKS § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes, kusjuures maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 54 lg 2 kohaselt toimub juriidilisele posti teel dokumendi kätteandmine dokumendi saatmisega registrisse kantud aadressil. Äriühingu puhul on selliseks registriks äriregister. MKS § 54 lõikes 6 sätestatakse aga, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest ning neile tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Käesoleval juhul valis Maksu- ja Tolliamet vaideotsuse kätte toimetamiseks selle saatmise tähtkirjaga. Kohtu hinnangul on see valik igati mõistlik, kuivõrd võimalus saadetise kohalejõudmist kontrollida on suurem kui lihtkirjaga saatmise puhul ning samas ei olnud vaide esitaja avaldanud soovi saada vaideotsust või muid dokumente elektronpostiga. 4
2. Hinnates vastustaja poolt esitatud väiteid ja tõendeid kogumis, peab kohus tuvastatuks, et kõnealune vaideotus postitati kaebuse esitaja äriregistrisse kantud aadressile saatmiseks
3. mail 2009 ning postitöötaja püüdis saadetist kaebuse esitajale üle anda
4. mail 2009, ent kuna see osutus võimatuks, jättis järgmisel päeval kaebuse esitaja aadressile teate saadetise saabumise kohta. Neid asjaolusid kinnitab esiteks vastustaja poolt esitatud väljavõte saadetisega nr RR15482489 EE postiasutustes toimunud sündmuste kohta (tl. 66 ja sama pöördel), millelt nähtub, et
5. mail 2009 on saadetis saabunud Kehtna postkontorisse ning lähetatud sealt samal päeval. Kohus ei kahtle selles, et saadetise lähetamine Kehtna postkontorist tähendab selle suunamist postikandesse. Seda kinnitab ka AS-i Eesti Post töötaja vastus maksuhalduri ametniku päringule (tl. 74), milles kinnitatakse saadetise kandesse suunamist
6. mail 2009 ning samuti asjaolu, et järgmisel päeval jäeti saadetisele märgitud aadressile teatis. Kohus ei jaga kaebuse esitaja kahtlusi seoses AS-i Eesti Post töötaja vastuse usaldusväärsusega. Põhjendatuks ei saa pidada kaebuse esitaja väidet, et nii konkreetse saadetise kaebuse esitajale üle andma või selle saabumise kohta teate jätma pidanud postitöötajal kui ka AS-il Eesti Post on huvi varjata oma kohustuste täitmata jätmist. Seejuures ei ole kaebuse esitaja välja toonud mistahes mõistlikku põhjust, mis annaks alust arvata, et postitöötaja ei oleks pärast tähtsaadetise üleandmise katse luhtumist saadetise saabumist puudutavat teadet jätnud. Samuti ei ole usutav, et AS-i Eesti Post töötaja annaks maksuhalduri ametniku päringule vastuseks valeandmeid. Liiatigi tuleb tähele panna, et kaebuse esitaja on küll väitnud, et maksuhalduri väide, et postiasutus kaebuse esitajale tähtkirja saabumise kohta teate jättis, ei ole nõuetekohaselt tõendatud, ent samas ei ole kaebuse esitaja sõnaselgelt väitnud, et sellist teadet talle ei jäetud või et ta seda kätte ei saanud.
7. Haldusasjas 3-3-1-10-04 leidis Riigikohus, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt ning jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Eeltoodud seisukoha kohaselt peaks juriidiline isik eeskätt tagama selle, et postitöötajal on võimalik tema registrijärgsel aadressil saadetis üle anda. Kui juriidilise isiku registriaadressil ühtegi inimest reaalselt saadetisi vastu võtmas ei ole, riskib juriidiline isik sellega, et registrijärgsesse asukohta jäetakse teade tähtsaadetise saabumise kohta, mille jätmisest arvates hakkavad kulgema ka saadetise sisuks oleva haldusakti vaidlustamistähtajad.
8. Kohtu hinnangul on poolte väited, mis puudutavad vaideotsuse elektroonilist edastamist kaebuse esitaja lepingulise esindaja e-posti aadressile, kaebetähtaja kulgemise küsimuse valguses teisejärgulised. Vaidlust ei ole selles, et
9. mail 2005, mil maksuhaldur Meelis Krautmannile maksuotsuse elektroonilise ärakirja väidetavalt esitas, ei olnud kaebuse esitaja avaldanud soovi saada maksumenetluse dokumente elektrooniliselt. Samuti ei ole maksuhaldur väitnud, et vaideotsus tuleks lugeda kaebuse esitajale elektrooniliselt kättetoimetatuks. Kaebuse esitaja lepingulisele esindajale vaideotsuse elektroonilise ärakirja saatmine ja sellega seotud hilisem ekirjavahetus kaebuse esitaja esindaja ja maksuhalduri ametniku vahel, kinnitab aga kahtlust, et tegelikult oli kaebuse esitaja vaideotsusest teadlik märksa varem kui ta väita püüab. Samuti nagu kohtule
10. augustil 2009 esitatud täienevast seisukohas ei ole kaebuse esitaja sõnaselgelt väitnud, et ei ole saanud kätte postiasutuse teadet
11. mail 2009 postitatud maksuhalduri tähtsaadetise saabumise kohta, ei ole kaebuse esitaja esindaja vastanud ka maksuhalduri ametniku küsimusele, kas ta eitab vaideotsuse elektroonilise ärakirja kättesaamist. On usutav, et kaebuse esitaja hoidub sellistest väidetest kõrvale, soovimata valetada, ent soovides siiski varjata tegelikku olukorda.
12. Kaebuse esitaja tõlgendus, et MKS § 154 lg 6 teine lause saab kohaldamisele tulla üksnes juhul kui reaalselt ei ole olnud võimalik saadetist isikule üle anda, ei ole õige. Asjaolu, et samamoodi edastatud tähtsaadetis suudeti kaebuse esitaja seaduslikule esindajale
13. juulil 2009 üle anda, ei 5 tähenda, et vaideotsus tulekski kätte toimetatuks lugeda sellest ajast. Juba eelpool viidatud lahendis nr 3-3-1-10-04 märkis Riigikohus, et kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb kaebetähtaega hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest. MKS ei erista olemuslikult olukorda, kus haldusakt on teatavaks tehtud olukorrast, kus loetakse haldusakt teatavaks tehtuks. Haldusakti sisaldava tähtsaadetise saabumise kohta isiku registriaadressile teate jätmine on seaduse mõttes samane kättetoimetamisega.
14. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et MKS § 54 lg 6 teine lause on põhiseadusega (PS) vastuolus. Tuleb tõdeda, et nimetatud norm piirab PS §-s 15 sätestatud õigust kohtu poole pöörduda, nagu seda teeb ka

-is sisalduv kaebetähtaegade regulatsioon. Sellise piirangu eesmärk on ennekõike õiguskindluse kaitse ning vajadus välistada olukordi, kus isik saaks oma pahatahtliku või hooletu tegevuse või tegevusetusega välistada talle adresseeritud haldusakti jõustumise. Kohtu hinnangul on MKS § 54 lg 6 teisest lausest tulenev piirang proportsionaalne – see aitab taotletavat eesmärki saavutada ning heas usus toimiva ja oma tegevust hoolsalt korraldava juriidilise isiku jaoks ei ole piirangust tulenev koormus märkimisväärne. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et normist ei ole üheselt mõistetav, millal dokument kättetoimetatuks loetakse. Normi sõnastusest tuleneb see täiesti ühemõtteliselt ja selgelt – tähtsaadetisena edastamisel loetakse dokument kättetoimetatuks, kui postiasutus on selle isiku registrisse kantud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Juhul kui isik saab saadetise kätte postiasutuses pärast tähtkirja saabumise kohta teate jätmist (näide mille kaebuse esitaja on oma

1. augusti 2009 menetlusdokumendis toonud), loetakse dokument kätteantuks siiski vastava teate jätmise päeval. Kohus kordab, et isegi juhul kui dokument toimetatakse kätte mitu korda, tuleb kaebetähtaegade arvutamisel lähtuda esimesest kättetoimetamisest. Seejuures märkis Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-10-04 tehtud lahendis, et isegi kui maksuhaldur ekslikult leiab, et haldusakti ei ole isikule varem kätte toimetatud, ent tegelikult see siiski on varem kätte toimetatud, tuleb tähtaja arvutamisel lähtuda esmase kättetoimetamise ajast. Mis puudutab MKS § 54 lg 6 esimese ja teise lause erinevusi ning seda, et lihtkirja puhul loetakse see kättesaaduks teatud aja (5 päeva) möödumisel, tähtkirja puhul aga teate jätmise päeval, siis sellel on kohtu hinnangul igati loogiline põhjendus – nimelt on konkreetse tähtkirja liikumist võimalik jälgida, mida lihtkirja puhul aga võimalik teha ei ole. Seetõttu ongi lihtkirjaga edastamise puhul antud 5-päevane tähtaeg, mille jooksul võib mõistlikult eeldada, et Eesti piires saadetud lihtkiri igal juhul adressaadini jõuab. Eeltoodud põhjustel tuleb asuda seisukohal, et kaebuse esitajale toimetati vaideotsus kätte
2. mail 2009 ning kaebus on seega esitatud pärast 30-päevase tähtaja möödumist.
3. Alternatiivselt on kaebuse esitaja taotlenud kaebetähtaja ennistamist.

§ 12

lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Kaebuse esitamist ei saa mõistlikult eeldada muuhulgas juhul kui kaebuse esitaja on asunud oma õigusi kaitsma muul moel ning tal on põhjendatud lootus, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida või see heastada teisel teel kui kaebusega kohtu poole pöördudes. Samuti on Riigikohus korduvalt (sh. haldusasjas 3-3-1-37-03) asunud seisukohale, et kaebetähtaeg tuleb ennistada, kui ilmneb, et kaebus on tähtaegselt esitamata jäänud haldusorgani eksitava käitumise tõttu. Käesoleval juhul leiab kaebuse esitaja, et teda on eksitatud esiteks seeläbi, et maksuhalduri ametnik küsis

1. juunil 2009 kehtivat aadresse, märkides, et registriaadressile tähtkirjaga saadetud vaideotsust ei olnud võimalik efektiivselt kätte toimetada ning samuti seeläbi, et vastuseks kaebuse esitaja esindaja poolt
2. juulil 2007 esitatud küsimusele, millal on vaideotsus kaebuse esitajale väljastusteadete järgi kätte 6 toimetatud, saatis maksuhalduri ametnik koopiad väljastusteadetest, ent ei selgitanud, et vaideotsus on tegelikult kätte toimetatud väljastusteates näidatust varem. Kohtu hinnangul ei ole maksuhalduri ametniku
3. juuni ja
4. juuni 2009 elektronkirjad (tl. 61) kaebuse esitajat eksitava loomuga. Nimetatud kirjades on selgitatud, et vaideotsus väljastati väljastusteatega ning postiasutus tagastas selle märkega „ei nõutud“. Kõnealused kirjad saatis maksuhalduri ametnik kaebuse esitaja õigusteadmistega esindajale, kellele pidi olema teada MKS § 54 lg 6 teise lause sisu ning kes pidi seega eeldama, et tähtkirja saabumise kohta jäeti kaebuse esitaja registrijärgsele aadressile teade, mille jätmisest hakkas kulgema ka kaebetähtaeg. Kaebuse esitajal ei saanud tekkida muljet, et vaideotsust ei ole kätte toimetatud ning asjaolust, et maksuhaldur tegi täiendavaid pingutusi veendumaks, et kaebuse esitaja ka reaalselt vaideotsuse kätte sai, ei tulene kaebuse esitajale õigust nõuda kaebetähtaegade arvestamist hilisemast ajast.
5. Mis puudutab seda, et maksuhalduri ametnik edastas kaebuse esitajale
6. juulil 2009 koopiad väljastusteadetest ega selgitanud vaideotsuse kättetoimetamisega seotud asjaolusid, siis möönab kohus, et vastates kaebuse esitaja esindaja küsimusele vaideotsuse kättetoimetamise kohta, oleks maksuhaldur võinud hea halduse tavast lähtudes selgitada, millal vaideotsus kätte toimetati, ent selle tegemata jätmist ei saa käesoleval juhul käsitada eksitamisena, mille tõttu jäi kaebuse esitajal kaebus tähtaegselt esitamata. Nimelt toimetati vaideotsus kaebuse esitajale kätte
7. mail 2009 ning halduskohtusse pöördumise 30-päevane tähtaeg möödus seega
8. juunil (
9. juuni 2009 langes pühapäevale). Seega maksuhalduri mistahes toimingud pärast
10. juunit 2009 ei saanud takistada kaebuse tähtaegset esitamist.
11. Puutuvalt maksuhalduri ametniku
12. juuni 2009 ja
13. juuni 2008 e-kirjadesse (tl. 63), märgib kohus veel järgnevat.

§ 9

lõikes 9 sätestatakse, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Vaidlust ei saa olla selles, et maksuhalduri ametnik on kaebuse esitaja lepingulisele esitajale teatanud vaideotsuse olemasolust

1. juunil
2. Isegi kui eeldada, et esindaja sai nimetatud e-kirja ning
3. juunil 2009 saadetud korduva e-kirja kätte alles
4. juunil (mil ta neile vastas), oleks ta pidanud seepeale kohe astuma samme vaideotsuse kättesaamiseks. Ta on seda teinud, paludes
5. juuni 2009 e-kirjas saata vaideotus enda e-posti aadressile, ent juba samal päeval on maksuhalduri ametnik vastanud et vaideotsuse on esindaja e-posti aadressile saadetud. Saades maksuhalduri esindajalt sellise vastuse, oleks mõistlik esindaja pidanud (eeldusel, et vaideotsust tegelikult kätte saanud ei olnud) viivitamata nõudma vaideotsuse väljastamist. Seda esindaja aga ei teinud ning jäi vaideotsuse saamise osas tegevusetuks. Seega isegi kui jätta kõrvale asjaolu, et vaideotsus tuleb kaebuse esitajale kättetoimetatuks lugeda
6. mail 2009, mil postitöötaja jättis kaebuse esitaja registriaadressile teate tähtsaadetise saabumise kohta ning võtta seisukoht, et
7. juuniks 2009 ei olnud vaideotsust kaebuse esitajale kätte toimetatud, tuleks asuda seisukohale, et kaebuse esitaja sai vaideotsusest teada hiljemalt
8. juunil 2009, ent viivitas kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua. Kohus märgib siinkohal, et tegelikult on usutav, et kaebuse esitaja esindaja sai koheselt kätte nii maksuhalduri ametniku poolt
9. mail 2009 e-postiga edastatud vaideotsuse kui ka maksuhalduri ametniku
10. juuni 2009 e-kirja, milles teatati maksuotsuse olemasolust. Esiteks ei ole kaebuse esitaja seda sõnaselgelt eitanud, ent isegi kui eeldada, et kaebuse esitaja viibis alates
11. juunist 2009 välismaal, millele ta viitab tl. 82 paiknevas e-kirjas, ei ole põhjust arvata, et tegutsedes õigusteenuse osutajana ning olles märkinud koostatud menetlusdokumentidesse oma kontaktandmetena ka e-posti aadressi, ei tutvunud õigusabi osutav isik pidevalt selle sisuga. Vastasel korral võiks eeldada, et saabunud e-kirjadele saadetakse automaatvastus, mis e-kirja saatjat adressaadi eemalviibimisest teavitab. Kuigi kohus jääb endiselt seisukohale, et kaebuse esitajale toimetati maksuotsus kätte
12. mail 2009, kinnitab eeltoodud arutlus vastustaja 7 seisukohta, et maksuhaldur on teinud omalt poolt kõik ning isegi enam kui nõutav, selleks et kaebuse esitaja saaks vaidlusaluse vaideotsuse kätte, ning isegi kui kaebuse esitaja tegelikult vaideotsust enne
13. juulit 2009 kätte ei saanud, on see tingitud üksnes tema enda kas raskest hooletusest või lausa pahatahtlikust käitumisest.
14. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole toonud välja mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja möödalaskmiseks ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud.

§ 12

lõikest 3 tuleneb, et kui kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaega ei ennistata, tuleb menetlus lõpetada. Kristjan Siigur kohtunik 8