lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.
lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevusse ei kuulu õigustloovate aktide (vangistusseadus) õigusvastaseks (põhiseadusevastaseks) tunnistamine väljaspool isiku subjektiivsete õiguste kaitsmiseks esitatud kaebuse lahendamist, st kohus ei teosta abstraktset normikontrolli, mistõttu kohus tagastab Vangistusseaduse § 30 lg 2 ja § 93 lg 3 tühistamise taotluse. 2. Kaebaja on esitanud taotluse teatise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja leiab, et teatis on õigusvastane, kuna ei selgu, kes on teatise ehk määruse välja andnud ja mis kuupäeval see on välja antud. Samuti rikub see kaebajale põhiseaduse §-dest 44 ja 45 tulenevaid õigusi. Kaebaja põhjendatud huviks tuvastamisel on soov esitada mittevaralise kahju nõue.
lg 3¹ p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Sama lõike teise lause kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kohus selgitab, et teatise (millega informeeritakse kinnipeetavaid muutunud õiguslikust regulatsioonist) näol ei ole tegemist haldusakti ehk määrusega. Tegemist on vangla informatiivse seadust selgitava toiminguga. Kuna kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks teavitamisega koos keeldutud tellitud kirjanduse väljastamisest ning oleks tema tellitud kirjandust hävitatud, siis on ilmne, et pelgalt seaduse muudatusest teavitamise toiming ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebaja taotleb enda riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu, ei ole kohtul alust ka oletada, et kaebaja võis kirjandust tellida, mistõttu puudub vajadus jätta kaebust selle taotluse osas käiguta. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus teatise õigusvastasuse tuvastamise taotluse
Kristina Maimann Kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.