§-d 24 lg 3; 47¹ lg 2 ja 3).
) § 21 lõikest 1 on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kinnitab kohus kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse.
lg 1 punktist 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. 7. Vastavalt
lõikele 4 enne kaebusest või protestist loobumise vastuvõtmist või kompromissi kinnitamist selgitab halduskohus kaebuse või protesti esitajale kaebusest loobumise või kompromissi tagajärgi. Kaebuse esitaja on kohtule
Tulenevalt
lõikest 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Käesoleval juhul vastustaja ega kolmas isik kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Seega jäävad menetlusosaliste kohtukulud nende endi kanda. 9. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et tal on õigus taotleda tasutud riigilõivust poole tagastamist. Tulenevalt
lg 5 punktist 2 tagastatakse kaebuse esitaja kaebusest loobumise korral pool tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni. Viidatud sätte lõike 7 kohaselt tagastatakse riigilõiv isiku nõudel ja määruse alusel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõike 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Viimatimärgitud sätte lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 29. detsembri 2006. a määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Lea Kuuse kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.