Obsah (10)

§ 635§ 637§ 6§ 7§ 639§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-4680 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 16.märts 2010 Kent

) § 208 lg-st 1 tulenevalt on müügilepingust tulenevaks ostja põhikohustuseks tasuda müüjale asja ostuhind rahas ning asi vastu võtta.

§ 635lg 1 järgi on tellija kohustatud maksma töövõtjale tasu teostatud töö eest.

Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (

§ 637lg 3).

Kostja esindaja on oma allkirjaga töökäsul kinnitanud, et on masina kätte saanud ja töö vastu võtnud. Kohtu hinnangul on veenev hageja seletus, et kostja esindaja on allkirjaga kinnitanud nii 30.06.2008 teostatud esialgse ülevaatuse/vea tuvastamise, kui ka 07.07.08, 09.07.08 ja 10.07.08 teostatud remonttööde/varuosade paigaldustööde vastuvõtmise. Kostja ei ole hageja sellist selgitust ümber lükanud ega esitanud muud mõistlikku seletust, miks töökäsul (tl 32) on masina kättesaamise ja tööde vastu võtmise veerus kaks kostja esindaja allkirja. Kliendilepingu punkti 6.

1. järgi tõendab kliendi esindaja allkiri kauba saatelehel/töökäsul kauba/teenuse vastuvõtmist.
2. Kliendilepingu punkti 6.
3. kohaselt on klient kohustatud kauba/teenuse vastuvõtmisel need üle vaatama ning viivitamatult puudustest teatama. Kostja ei ole esitanud pretensiooni varuosade lepingutingimustele mittevastavuse või teostatud tööde puuduste kohta. Kostja 09.09.2008 pretensioonis on tuginetud üksnes sellele, et kostja hinnangul peaksid kulud minema garantiiremondi alla. Pretensiooni varuosade või remonttööde kvaliteedi kohta ei ole esitatud. Lisaks on kostja 09.09.2008 pretensioon esitatud hilinenult. Kliendilepingu punkti 8.
4. järgi on pooled kokku leppinud, et pretensioonid kauba/teenuse koguse ja kvaliteedi kohta esitatakse 8 päeva jooksul alates kauba/teenuse kohta koostatud arve esitamise kuupäevast. Seega 16.07.2008 arve osas tulnuks pretensioon esitada hiljemalt 24.07.
5. Teleskooplaaduri ostu-müügilepingule lisatud firma M B. F. üldiste garantiitingimuste kohaselt jõustub garantii üleandmise päevast ja kehtib 12 kuud või 2000 tundi, vastavalt sellele, kumb tingimus enne täitub. Samuti sätestatakse garantiitingimustes, et garantiiajal vahetatud või parandatud detailid ei pikenda seadme garantiiaega. Müügilepingus märgitu kohaselt on teleskooplaadur ostjale üle antud 31.01.
6. Kostja ei ole esile toonud, et seadet sellel ajal üle ei antud. Seega, sõltumata seadme töötundide koguarvust, lõppes garantiiaeg igal juhul 31.01.
7. Eeltoodu alusel on ekslik kostja seisukoht, et 2008.a. juunis-juulis, so pool aastat pärast garantiiperioodi lõppu, teostatud remonttööd peaksid olema teostatud garantiikorras. Kuna vaidlusalused tööd on teostatud pärast garantiiperioodi lõppu, ei oma asjas tähtsust, kas garantii võis mittekvalifitseeritud hageja töötajate tõttu olla katkenud varem. Seetõttu kohus jätab tähelepanuta kostja vastavad väited ja taotluse kontrollida remonttöid teostanud hageja töötajate kvalifikatsiooni.
8. Põhjendamatud on kostja väited, et ta ei ole remonttöid ja detailide vahetamist üldse tellinud. Kostja sellised väited on vastuolus kostja tegeliku käitumisega. Kostja väidab, et on tellinud ainult vea väljaselgitamise 30.06.
9. Samas on kostja maksekäsu kiirmenetluses tunnistanud 5 arvet nr pooles summas. Üksnes vea diagnostika eest tulnuks kostjal tasuda väljasõidutasu 500 krooni, kostja on arvet tunnistanud oluliselt suuremas ulatuses. Sellest kohus järeldab, et tegelikult kostja tellis ka laaduri remonttööd ja vajalike varuosade paigaldamise. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast vea diagnoosimist 30.06.2008 toimetas kostja laaduri remondiks hageja töökotta ning hiljem võttis kostja töötaja remonditud laaduri vastu. Samuti ei ole kostja esitanud hagejale ühtegi pretensiooni selle kohta, et hageja oleks teinud remonttöid omaalgatuslikult või oleks paigaldanud mittevajalikke ja kostja poolt tellimata varuosi. Vastavalt kliendilepingu punktile 6.
10. võib klient tellimuse esitamisel näidata kauba (varuosade loetelu), mida ta soovib. Juhul, kui klient kaupa ära ei näita, on müüjal õigus tellida kaup vastavalt oma hinnangule ja kogemusele. Kliendilepingu punkti 4.
11. järgi on tellija kohustus esitada tellimus müüja poolt väljatöötatud tellimuse vormi kohaselt, kuid ei ole sätestatud, et hageja võib tellimust vastu võtta ainult lepingule lisatud tellimuse blanketil. Kohus otsuses eespool tuvastas, et kostja ei ole tööde teostamise ja varuosade paigaldamise kohta õigeaegselt pretensiooni esitanud. Kostja ei ole hagejale esitatud pretensioonis keeldunud arvet tasumast põhjusel, et tööd on tehtud ja varuosad paigaldatud kostja vastava tellimuseta. Kostja vastavad väited ei ole asjakohased ning on kohtu hinnangul vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.

§ 6

lg 1 sätestab võlasuhte poolte kohustuse käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 7

lg 1 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Olukorras, kus kostja on toonud seadme remonti ja võtnud remonditud seadme vastu, ei ole kohtu hinnangul mõistlik ega hea usu põhimõttega kooskõlas kostja tuginemine teostatud tööde eest maksmisest keeldumisel vastava tellimuse puudumisele. Seejuures tuleb arvestada, et tellimuse puudumise vastuväite tõi kostja esile alles hagile vastates. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole kostja tellimuse väidetavat puudumist nimetanud.

1. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostja väited selle kohta, et hageja eelnevalt ei kooskõlastanud tööde ja varuosade maksumust. Õige on hageja väide, et kliendilepingust vastavat kohustust ei tulene. Kliendilepingu punkti 4.
2. järgi koostab hageja pakkumise tellimusele kliendi soovil, kostja sellist soovi ei ole hagejale esitanud. Kliendilepingu lisas 4 (tl 67) on hageja kehtestanud kostjale müüdavata kaupade/teenuste müümisel krediidipiiri 50 000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa on käsitatav töö eelarvena

§ 639

lg 1 mõttes.

§ 639

lg 3 kohaselt ei pea tellija maksma eelarvet ületavat osa, kui ta on lepingu eelarve ületamise tõttu üles öelnud. Kostja on remonttööd ja paigaldatud varuosad vastu võtnud igasuguste pretensioonideta. Seega kostja aktsepteeris eelarve ületamist ega soovinud sellel alusel lepingut üles öelda. 8. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud paigaldatud varuosade ja teostatud remonttööde eest esitatud arve nr hagejale tasuma. Käesolevas hagimenetluses nõuab hageja kostjalt põhivõlana poolt arvesummast, so 39 487,10 krooni.

§ 76lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on arve tasunud osaliselt, seega kostja on kohustust rikkunud.

§ 101

lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning p 6 järgi nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.

§ 108

lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgnikult selle täitmist. 9.

§ 113

lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks loetakse

§ -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Kliendilepingu punktis 5.

1. on pooled kokku 6 leppinud viivisemääras 0,15 % tähtajaks tasumata summast iga päeva eest. Hageja on pikendanud 16.07.2008 arve tasumiseks ettenähtud maksetähtaega 31.07.2008 31.oktoobrini 2008 ning on viiviseid arvestanud pikendatud tähtaja möödumisest arvates. Hagiavalduse täpsustusele lisatud viivisearvestuse järgi on viiviseid perioodi eest 01.11.2008 kuni hagi esitamiseni arvestatud kogu arve nr järgi võlgnetavast summast, arvestades 04.06.2009 ja 23.07.2009 tasutud summasid. Maksekäsu kiirmenetluses on maksekäsk tehtud üksnes poole põhivõla ulatuses. Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivistele taotleb hageja kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista viivised protsendina käesolevas hagimenetluses menetletavast põhivõlast (39 487,10 krooni) alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 33 149,18 krooni ning edasi viivised 0,15 % täitmata kohustuselt (otsuse tegemise seisuga 39 487,10 krooni) päevas kuni põhivõla tasumiseni. Seega kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
2. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
3. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisel ei ole õigesti määratud hagihinda ning hagi esitamisel on tasutud nõutust vähem riigilõivu. TsMS § 136 lg 1 teise lause alusel kohus määrab tsiviilasja hinna, kui hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses põhinõude 78 974,20 krooni. Hagimenetlusse anti üle põhinõue 39 487,10 krooni. Viiviseid on hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas arvestanud kogu põhivõlalt 78 974,20 krooni (arvestades lisaks vahepealseid tasumisi). Käesoleva hagi kõrvalnõudena on seega arvestatavad üksnes 39 487,10 krooniselt põhivõlalt arvestatud viivised summas 16 574,59 krooni. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldatud osa eest viiviste nõudmine on käsitatav viivisenõude esitamisena eraldi hagis ning selle võrra tuleb hagihinda TsMS § 133 lg 2 viimase lause järgi suurendada. Seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 56 061,69 krooni. Tsiviilasja hinnaga 56 061,69 krooni hagi esitamisel tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 8500 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 7500 krooni (maksekäsu kiirmenetluses 2369,23 krooni ja hagi esitamisel 18.08.2009 täiendavalt 5130,77 krooni). Seega on vähem tasutud riigilõivu 1000 krooni. TsMS § 179 lg 1 alusel kohus mõistab vähem tasutud riigilõivu kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja. Heli Käpp Kohtunik 7