HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-3948 Määruse kuupäev 18.mai 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi Tallinna linna (Haabersti Linnaosa Valitsus, Ehitajate tee 109A, 13514 Tallinn) avaldus alaealisele MR(isikukood XXX, XXX) eestkostja määramiseks 27.aprill 2010 Asja läbivaatamise kuupäev Istungil ärakuulatud isikud avaldaja esindaja Kai Luik, puudutatud isikud IP ja AR ja alaealise MR esindaja advokaat M Pärn Resolutsioon
- Rahuldada Tallinna linna avaldus.
- Määrata alaealisele MR(isikukood XXX, elukoht XXX) eestkostjaks IP(isikukood XXX, elukoht XXX).
- Eestkoste seada kuni MR täisealiseks saamiseni.
- Eestkostja IP ülesandeks on kohustus hoolitseda alaealise MR kasvatamise ja ülalpidamise eest.
- Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale IPe estkostetava MR esindamise õiguse.
- Kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Menetluse käik Tallinna linn Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu esitas kohtule avalduse, milles palus määrata alaealisele MR eestkostjaks tema vanaema IP. Haabersti linnaosa lastekaitsetöötajad puutusid MR elukorraldust puudutavate küsimustega esmakordselt kokku juulis
- Lastekaitsetöötajate poole pöördus AR, väites et kasvatab koos ema IPga oma poega MR ja tunneb muret lapse ema AK ebastabiilse elukorralduse võimalike mõjude pärast nende ühisele lapsele. Viidi läbi kodukülastus ja tehti kindlaks, et MR on tõepoolest oma isa AR ja isapoolse vanaema IP kasvatusel. Kujunenud olukorras oli lapsele tagatud kõik tingimused stabiilseks eluks ja eakohaseks arenguks. Olukorra selgitamiseks tegi Haabersti LOV koostööd Narva LOV lastekaitsetöötajaga ja sai teada, et AK on kutsutud kahel korral vestlusele MR puudutavates küsimustes, kuid ta on jätnud tulemata. Novembris 2009 pöördus Haabersti LOV poole IP, kes soovis saada oma pojapoja MR ametlikuks eestkostjaks. Käesolevaks ajaks on AR uuesti abiellunud ja elab koos abikaasa AR pojast eraldi. MR elab harjumuspärases keskkonnas ja tema igapäevaseks hooldajaks on IP. Peresisesed suhted on head ja AR osaleb oma poja elus aktiivselt. Vestluses detsembris 2009 telefonitsi AK, pidas viimane samuti praegust elukorraldust M jaoks parimaks. Oma poega nägi ta viimati suvel
- Kuna temal on juba enne M sündi kasvatada kaks last ja juunis 2009 sündis AK neljas laps, ei pea ta võimalikuks M igapäevaelus osaleda. IP mõistab täielikult MR kasvatamisega endale võetud vastutust. Lapsele on tagatud turvatunne ja kodusoojus ning loodud head tingimused igapäevaseks eluks ja arenguks. Kohtuistungil ära kuulatud: Tallinna linna esindaja jääb avalduses esitatu juurde. IP nõustub olema MR eestkostjaks. IP on last kasvatanud tema sünnist alates ning soovib seda teha ka edaspidi. Lapse kasvatamisel osaleb ka tema isa AR. AR väidab, et last on kasvatanud põhiliselt tema ema IP. Käesoleval ajal elab AR lapsest eraldi ning leiab, et lapse jaoks on parim lahendus kui tema eestkostjaks määratakse IP. MR esindaja toetab avaldust ning leiab, et IP on sobilik täitma lapse eestkostja ülesandeid. MR elab IP kuuluvas korteris XXX, kus elab veel IP noorem poeg A (17.a.). Lapse elamistingimused on head. M magab vanaema toas ja ta peab IP oma emaks ning on temasse väga kiindunud. IP töötas viimati algklasside õpetajana ja tal on kõrgharidus algklasside õpetajana ning logopeedpsühholoogina töötamiseks. Vajadusel aitab lapse eest hoolitseda ka IP ema, kes elab läheduses. Loodetavasti saab M sügisel lasteaiakoha XXX ning siis saab IP uuesti ka võimalusel tööle asuda. Lapse isa AR on uus pere ning ta elab lapsest eraldi. Samas suhtleb ja hoolitseb AR oma lapse eest regulaarselt. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära puudutatud isikute seletused ja arvestanud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 92 lg 1 järgi seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi 2 ja 3 lõike järgi seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Kohus leiab, et MR kasvatamiseks ja hooldamiseks ning tema isiklike õiguste kaitseks on vajalik eestkoste seadmine, kuna laps ei saa oma bioloogilistelt vanematelt piisavat hoolitsust. Lapse isal on uus pere ning lapse ema ei soovi ega ole ka võimeline last kasvatama. Laps on kasvanud alates sünnist koos oma vanaema IP ning peab teda oma emaks. Laps on IP väga kiindunud. M nägi oma ema viimati 2008 suvel. AK on peale M veel kolm last ning ta ei ole võimeline käesoleval ajal osalema M kasvatamisel. 2 AK kohtuistungile ei ilmunud. Ka ei esitanud ta kirjalikku arvamust lapse elukorralduse otsustamiseks. 22.12.2009 on AK andnud kirjaliku nõusoleku IP määramiseks lapse eestkostjaks. Samuti nõustub AR oma ema lapse eestkostjaks määramisega. Selleks, et tagada lapse stabiilne elukorraldus ja areng, peab kohus põhjendatuks määrata MR eestkostja ning hetkel on selleks isikuks kõige sobivam lapse vanaema IP. TsMS § 557 lg 2 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Koidula Laurisaar Kohtunik 3