lg 21 tulenevalt lisaks
Kuna võlgnikud kohtutäituril vabatahtlikult kinnisasjale ja elamusse siseneda ei lase, palub kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (edaspidi
) § 28 alusel väljastada kohtumäärus, mille alusel on tal õigus siseneda võlgnike ruumidesse XXXTallinnas (registriosa nr XXX) 18.05.2010 kella 16.00-17.00 ning 27.05.2010 kella 18.00-20.00. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 2 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda ja seda läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks üksnes kohtumääruse alusel. Viidatud paragrahvi puhul on tegemist otsese puutumusega põhiõigustega. Seega tuleb avaldaja vajadust temale selle õiguse andmiseks äärmiselt põhistada. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, asub seisukohale, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Esitatud avaldust ei ole piisavalt põhistatud.
lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Tulenevalt
lg-st 2 kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Sellise kättetoimetamise regulatsiooni kasutamine on tõhus, tagamaks võlgniku õiguse saada teada tema vastu algatatud täitemenetlusest ja muudest põhilistest täitmistoimingutest.
lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. 2 Avaldusest nähtub, et on täitur on kättetoimetamist üritanud üksnes võlgnike elukoha/registrisse kantud aadressidel ning kättetoimetamise viisidena kasutanud dokumentide postkasti panekut, hoiustamist ja avalikku kättetoimetamist. Kohtu hinnangul on üheselt selge, et isik, kes üritab dokumenti TsMS §-des 326, 327 tähenduses kätte toimetada, peab olema eelnevalt teinud mõistliku pingutuse selleks, et dokumendi adressaati tabada. Eelpool nimetatud viisil kättetoimetamine on erijuhus, mida tuleb rakendada alles siis, kui muud kätteandmise viisid ei ole andnud tulemusi. Ka ei ole täidetud dokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevuse need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Kohtutäitur ei ole kasutanud
lg-tes 2 ja 4 sätestatud õigust pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmandate isiku poole. Seega ei nähtu avaldusest, et kohtutäitur oleks teinud dokumentide võlgnikele isiklikult kätteandmiseks piisavalt pingutusi. Samuti ei nähtu avaldusest, et võlgnikele oleks tehtud trahvihoiatus või neid eelnevalt trahvitud
§-s 26 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldatama Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasiku avalduse sisenemiseks SD ja LD ühisomandisse kuuluva kinnisasja ja elamu ruumidesse . Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.