← Eesti

2-08-91518/8

Obsah (18)§ 65§ 72§ 68§ 6§ 33§ 8§ 101§ 158§ 103§ 188§ 192§ 116§ 161§ 5§ 128§ 189§ 79§ 165

2-08-91518 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2010.a, Tallinn Tsiviilasja nu

) § 65 lg-st 4 tuleneb, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

§ 65

lg-s 1 sätestatu järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Samuti leiavad hagejad, et nõue tuleb kostjatel täita hagejatele ühiselt, kuna eellepingu punkti 4.1 kohaselt pidi hagejad ostma lepingu eseme ühisomandisse.

§ 72

lg-st 1 tuleneb, et kui mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt, on võlgnikul õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt. KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE 3. Kostja I hagi ei tunnista. Hagiavalduses esitatud faktiväiteid kostja I iseenesest ei vaidlusta. Kostja I leiab samas, et ta on teinud kõik endast oleneva, et eellepingut täita – ilmunud kokkulepitud aegadel notari juurde, et sõlmida eellepingus nimetatud müügileping. Seega puudub alus väita, et ta oleks eellepingut rikkunud. Kostja I oleks valmis jätkuvalt eellepingut täitma. Seetõttu on kostja I jaoks arusaamatu, miks on nõue esitatud tema kui solidaarvõlgniku vastu. Vastavalt

§ 68

lg-le 1 ei vastuta solidaarvõlgnik solidaarkohustuse rikkumise eest teise solidaarvõlgniku poolt. Samuti viitab kostja I oma vastuväidetes

§ 6lg-s 2 sätestatule.

4. Kostja II vaidleb kohtule esitatud kirjalikes vastustes samuti hagile vastu. Kostja II väidab, et on hagejatega müügitehingu teinud, kuid hagejad on jätnud kolme aasta vältel täitmata müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse. Samas märgib kostja II, et hagejad on ta notari juurde viinud ainult ühel korral (s.o 15.11.2007.a), ülejäänud kordadel ei tulnud hagejad talle järgi, kuigi lubasid. Kostjale II jääb arusaamatuks, miks hagejad ei ole seni ostuhinda tasunud. MENETLUSE KÄIK 3

(8)2-08-91518
  2. veebruaril 2010.a toimunud kohtuistungil jäid hagejad varasemalt esitatud väidete ja nõuete juurde ning palusid hagi rahuldada. Kostja I vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja II kohtuistungile ei ilmunud ega ole teatanud kohtule istungile mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Kohtukutse oli kostjale II allkirja vastu kätte toimetatud
  3. veebruaril 2010.a. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  5. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte esitatu põhjal puudub asjas vaidlus hagis märgitud eellepingu sõlmimise üle
  6. novembril 2007.a. Eelleping on sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis ning selle esemeks on olnud kostjate kaasomandis olevad ehitised koos nende juurde ostueesõigusega erastamisele kuuluva maaüksusega asukohaga XXX ligikaudse suurusega 8ha. Lepingu punktis 4.2 on pooled leppinud kokku eellepingu eseme müügilepingu sõlmimises hiljemalt
  7. augustil 2008.a (vt toimik, lk 6-14). Samuti loeb kohus tõendatuks hagejate väite, et nimetatud müügileping on jäänud sõlmimata. Kostja II väide müügilepingu sõlmimise kohta on vastuolus asja materjalidest nähtuvaga. Tõendatud on ka hagejate väide lepingust taganemise avalduse tegemise kohta
  8. oktoobril 2008.a (vt toimik, lk 16-18). Kostja I ei ole vaidlustanud taganemisavalduse kättesaamist, kostja II ei ole kättsaamist otseselt omaks võtnud, kuid asja materjalide põhjal saab selle tahteavalduse lugeda kättesaaduks kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 3 esimeses lauses sätestatuga. Hagile lisatud taganemisavaldusest nähtuvalt on hagejad muu hulgas avaldanud, et soovivad notari poolt taganemisavalduse edastamist ka kostjale II. Notar on seda eeldatavalt ka teinud (vt toimik, lk 16-19 ja lk 25). Samuti on hagejate taganemisavaldus kostjale II kätte toimetatud koos hagimaterjalidega
  9. veebruaril 2009.a (vt toimik, lk 38). 8.

§ 33

lg-s 1 sisalduva määratluse kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Tulenevalt

§ 8lg-st 2 on ka eelleping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Vastavalt

§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-dest 3 ja 4 lähtudes võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral muu hulgas nõuda kahju hüvitamist ja lepingust taganeda. Tulenevalt

§ 158

lg-st 1 võivad pooled lepingus kokku leppida leppetrahvi tasumise kohustuses, s.o lepingupoole kohustuses maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

  1. Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kostjad on eellepingust tulenevat müügilepingu sõlmimise kohustust rikkunud. Juhul kui rikkumine leiab tuvastamist, on vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses kostjad lepingurikkumise eest vastutavad. Samuti on kostja II ilmselt vaidlustanud ka lepingurikkumisega väidetavalt tekitatud kahju suuruse.
  2. Asja materjalidest nähtuvalt on eellepingus nimetatud müügileping jäänud sõlmimata kostja II pool selleks vajalike toimingute tegemata jätmise tõttu. Täpsemalt ei ole kostja II ilmunud kokkulepitud kuupäeval müügitehingu vormistamiseks notari juurde. Kostja II vastuväidetest võib samas järeldada, et kostja II oli notarisse ilmumise kohustusest teadlik. Kostja II on heitnud hagejatele muu hulgas ette seda, et viimased ei ole teda notari juurde viinud (talle järgi tulnud). See kostja II väide on kohtu hinnangul õiguslikult asjakohatu, 4

(8)2-08-91518 kuna sellesisulisi siduvaid kohustusi hagejad kohtule teadaolevalt endale võtnud ei ole. Lisaks on hagejad
  1. veebruari 2010.a kohtuistungil väitnud, et kostjal II käidi kodus järgi, kuid keegi ei avanud ust (vt toimik, lk 84).
  2. Eeltoodust järeldab kohus, et kostjad on eellepingut rikkunud, jättes täitmata eellepingust tuleneva müügilepingu täitmise kohustuse. Esitatud tõenditest ei nähtu, et müügileping oleks jäänud sõlmimata hagejatest tingitud asjaoludel. Vastavalt

§ 103

lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi teises lõikes sätestatu järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 12. Poolte esitatu ei anna alust väita, et vaidlusaluse kohustuse rikkumine kostjate poolt oleks olnud vabandatav

§ 103lg 2 mõistes.

Seega vastutavad kostjad kohustuse rikkumise eest. Eellepingu punktist 4.2 tuleneva kohustuse osas on kostjad kohtu hinnangul vaadeldavad ühisvõlgnikena vastavalt

§-s 64 sätestatule. Nii hageja väidetest kui eellepingu sisust tulenevalt soovisid hagejad omandada eellepingu esemena nimetatud maaüksuse (või kinnistu) tervikuna ning kostjad võlgnesid eellepingu alusel maaüksuse kui terviku omandi ülekandmise. Eeskätt toetab taolist järeldust eellepingu punkt 4.1, millega kostjad kohustusid müüma ja hagejad kohustusid ostma ühisomandisse eellepingu punktis 1.2 nimetatud lepingu eseme (maaüksuse) koos selle oluliste osade ja päraldistega. Ka eellepingu 5. punktis sisalduvates kokkulepetes ei eristata kostjatele kuuluvaid mõttelisi osi, vaid kokku on lepitud lepingu eseme kui terviku ostuhinnas. Seega ei saanud kostja I eellepingu punktis 4.2 nimetatud kohustust võlasuhte eesmärgi saavutamiseks üksi täita, seda oleks kostjad saanud teha üksnes ühiselt. Seetõttu on ka asjakohatud kostja I viited

§ 68lg-le 1, kuna see säte puudutab solidaarvõlgnike õiguslikku positsiooni.

Kostja I võis küll kõik endast oleneva lepingu täitmiseks teha, kuid see ei välista tema kui ühisvõlgniku vastutust eellepingu rikkumise eest. Kohtu hinnangul ei anna poolte esitatud asjaolud alust ka

§ 6lg 2 kohaldamiseks.

Kostja I pidi eellepingu sõlmimisel aru saama endale võetud kohustuste mahust ning iseloomust. Kohus peab vajalikuks samas rõhutada, et otsuse käesolevas punktis märgitu kehtib üksnes eellepingu punktist 4.2 tuleneva kohustuse täitmisnõude suhtes. Hagi esemeks olevate kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõuete eest vastutavad kostjad

§ 65lg-st 2 lähtudes kui solidaarvõlgnikud.

  1. Ülaltoodut arvestades on õiguslikult kehtiv hagejate poolt
  2. oktoobril 2008.a tehtud taganemisavaldus. Vastavalt

§ 188

lg-le 1 toimub lepingust taganemine vastavasisulise avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Taganemisõiguse teostamisel on hagejad samuti järginud

§ 192lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

Kostja I ei ole vaidlustanud taganemisavalduse kättesaamist ning kostjale II saab lugeda avalduse kättetoimetatuks (vt otsuse p 7). Asja materjalide põhjal otsustades on täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Eellepingu punkt 8.1.1 andis hagejatele õiguse eellepingust taganeda juhul kui müüjad (s.t kostjad) ei sõlmi lepingu eseme kinnisomandi üleandmiseks vajalikku müügilepingut müüjatelt ostjatele vastavalt eellepingu 4. ja 5. punktis kokkulepitule. Ka

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Vastavalt

§ 116lg 2 p-s 1 5

(8)2-08-91518 sätestatule on olulise lepingurikkumisega muu hulgas tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Lisaks on hagejad andnud enne taganemisavalduse tegemist vaidlustamata asjaolude kohaselt kostjatele eellepingu punktist 4.2 tuleneva kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Seetõttu saaks lepingurikkumist lugeda oluliseks ka

§ 116lg 2 p 5 järgi.

14. Edasiselt käsitleb kohus hagejate rakendatud õiguskaitsevahenditest tulenevate rahaliste nõuete põhjendatust. Hagejate leppetrahvinõue (

§ 158

lg 1) on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud ning kostjate vastuväited ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks. Vastavalt eellepingu punktile 8.3 on müüjad (s.t kostjad) kohustatud lepingust taganemisel punkti 8.1 alusel tasuma ostjatele leppetrahvi 100 000 krooni. Hagejad on eellepingust selle punkti 8.1 (täpsemalt puntki 8.1.1) alusel kehtivalt taganenud. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hagejad kostjatele leppetrahvinõude

  1. novembril 2008.a ka esitanud. Arvestades ülaltoodut, mõistab kohus leppetrahvi summas 100 000 krooni kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja.
  2. Hagejad nõuavad lisaks leppetrahvile ka eellepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kogusummas 48 919,30 krooni. Kohtu hinnangul on see nõue põhjendatud osaliselt. Lähtudes

§ 101

lg 1 p-st 3 ja § 115 lg-st 1, võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamist võib võlausaldaja nõuda kas koos kohustuse täitmisega või selle asemel.

§ 161

lg-st 2 tuleneb samas, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kohus leiab, et käsitletava juhtumi kontekstis

§ 161lg 2 siiski ei välista täielikult hagejate kahjunõuet.

Kohus märgib esmalt, et

§ 161

lg 2 sätestatu näol on üldjuhul tegemist dispositiivse normiga (

§ 5). Hagejate nõue summas 48 919,30 krooni koosneb erinevatest komponentidest.

Esiteks on kahjuna vaadeldavad hagejate poolt eellepingu punktist 6.6 tulenevate kohustuste täitmiseks tehtud kulutused summas 44 658 krooni, mis on osutunud eellepingust taganemise tõttu hagejate jaoks kasututeks. Eellepingu punkti 6.6 kohaselt pidid kostjad tasuma maa ostueesõigusega erastamise ja hagejate nimele kinnistusraamatusse kandmiseks vajalikud kulud. Sarnase kulutusena on vaadeldav hagejate poolt eellepingu sõlmimisel tasutud notaritasu summas 1984,80 krooni. Teiseks on hagejad pidanud tegema kulutusi seoses müügilepingu mittesõlmimisega 15. augustil 2008.a summas 100,80 krooni (notari poolt kostjale avalduste saatmine). Kolmandaks koosneb kahjusumma hagejate poolt taganemisavalduse eest tasutud notaritasust summas 2175,70 krooni. Kõik eelnimetatud kahjunõuded on kvalifitseeritavad hagejate otsese varalise kahjuna

§ 128lg 3 mõttes.

Vastavalt eellepingu punktile 6.7 on kostjad kohustunud hüvitama hagejatele tekkinud kahju, kui nad ei täida eellepinguga endale võetud kohustusi. 16. Kohtu hinnangul ei kata eellepingu punktist 8.3 tulenev leppetrahvinõue kahju, mida hagejad on teinud seoses eellepingu punkti 6.6 täitmisega, samuti kulutusi eellepingu sõlmimisel tasutud notaritasule summas 1984,80 krooni ning eellepingu rikkumisega tekitatud täiendavaid kulutusi 100,80 krooni. Taoliste kulutuste kompenseerimine ei ole eellepingu punkti 8.3 kohase leppetrahvinõude eesmärgiks. Küll on

§ 161lg-st 2 johtuvalt käesoleval juhul välistatud taganemisavaldusega seotud kulutuste (2175,70 kr) hüvitamine. 6

(8)2-08-91518
  1. Hagejate esindaja poolt
  2. veebruari 2010.a kohtuistungil tehtud viide eellepingu punktile 8.5 ei oma kohtu eeltoodud järeldusi arvestades iseseisvat õiguslikku tähtsust. See lepingupunkt sisuliselt kordab

§ 189lg 1 esimeses lauses sätestatut.

Kohus iseenesest nõustub sellega, et hagejatel oleks eellepingu punkti 6.6 täitmiseks tasutu kompenseerimist põhimõtteliselt õigus nõuda ka

§ 189sätete alusel.

  1. Hagejate kahjunõue 48 919,30 krooni on kostjate vastuväiteid arvestades hagile lisatud kuludokumentidega piisavalt tõendatud (vt toimik, lk 21-26).
  2. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus hagejate leppetrahvinõude summas 100 000 krooni. Eellepingu rikkumisest tingitud kahju hüvitamise nõude rahuldab kohus 46 743,60 krooni (s.o 48 919,30 kr – 2175,70 kr) ulatuses. Nimetatud summad mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja. Seejuures tuleb hagejaid nõuete suhtes vaadelda kui ühisvõlausaldajaid (

§72

lg 1), kuna eellepingust nähtuvalt on nad sõlminud lepingu abikaasadena ning kohustunud ostma lepingu eseme ühisomandisse (eellepingu p 4.1). Seetõttu saavad hagejad eellepingust tulenevaid õigusi samuti eeldatavalt realiseerida ühiselt. Kohtu hinnangul ei anna eellepingu sisu võimalust teistsuguste järelduste tegemiseks. Seega tuleb käesoleva otsuse täitmiseks rahasummad kostjal (või kostjatel) üle anda mõlemale hagejale ühiselt või kanda võlgnetavad summad hagejate ühisele arveldusarvele. Rahasummade üleandmiseks ühele hagejatest või kandmiseks ühe hageja arveldusarvele on vajalik teise hageja nõusolek (

§ 79lg 1).

  1. Seonduvalt kostja II väidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Kostja II hinnangul ei ole hagejad täitnud enda eellepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust ning rikkunud sellega lepingut. Kostja taoline käsitlus on ekslik. Eellepingu
  2. punktis on pooled küll kokku leppinud lepingu eseme ostuhinnas 1 000 000 krooni ja selle tasumise tingimustes. Ostuhinna tasumise kohustust hagejatele eellepingust iseenesest aga ei tulene. Ostuhinna tasumise tingimuseks oli eellepingu
  3. punktis sisalduvatest kokkulepetest järelduvalt müügitehingu toimumine.
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud vastavalt TsMS § 163 lgle 1 võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagejad on esitanud kostjate vastu nõudeid kogusummas 148 919,30 krooni. Käesoleva otsusega rahuldab need 146 743,60 krooni ulatuses, s.o ligikaudu 99 % nõuete kogusummast. Juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust, jätab kohus menetluskulud seetõttu 1% ulatuses hagejate kanda ja 99% ulatuses kostjate kanda. Vastavalt

§ 165lg-le 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa 7

(8)2-08-91518 kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.