lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kostja seaduslik esindaja on vastu vaielnud, et on andud kostjale vahendeid üüri maksmise otstarbel või vabaks kasutamiseks või on andnud selleks nõusoleku kolmandale isikule ning hageja ei ole seda asjaolu muude tõenditega tõendanud, 4 2-08-85631 samuti ei ole eluruumi üürimine tehinguks, mida alaealine võiks vabade vahendite arvelt teha, siis ei ole tõendatud, et kostja poolt sõlmitud tehing on tulenevalt TsÜS § 11 lg 3 p 2 kehtiv. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja sõlmis alaealisega üürilepingu, milleks puudus kostja seadusliku esindaja nõusolek või hilisem heakskiit ning kostja seaduslik esindaja ei ole andnud kostjale üürilepingu täitmiseks vahendeid ega vabasid vahendeid, samuti nõusolekut kolmandale isikule vabade vahendite andmiseks, siis on poolte vahel 19.12.2007 sõlmitud üürileping tühine. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue üürilepingust tuleneva võlgnevuse ja viiviste eest kokku summas 9 969 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja on esitanud alternatiivse nõudena kostjalt alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 7 914.55 krooni. Hageja leiab, et kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi märtsis ja aprillis 2008. a ja jättis selle eest tasumata. Hageja leiab, et antud juhul on alusetult saadu käsitletav kui rahasumma, mis kostja peaks tasuma üürilepingu esemeks oleva eluruumi kasutamise eest hagejale ehk eluruumi üürihinna väärtus. Hageja on seisukohal, et vastava summa arvestamisel tuleb lähtuda üürilepingus toodud üürihinnast, sest see vastab sellise eluruumi keskmisele üürihinnale vastavas piirkonnas. Kostja seaduslik esindaja on nimetatud nõudele vastu vaielnud, leides, et kostja ei kasutanud pärast põlengut üüripinda, vaid elas tema poolt üüritud eluruumis XXX tänavas. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tuleb rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas pärast vaidlusaluses eluruumis 01.02.2008 toimunud põlengut asenduseluruumi. Asenduseluruumi kasutamise kohta puudub kirjalik üürileping, samuti puudub poolte kirjalik kokkulepe selle kohta, et kostja kasutusse anti asenduseluruum asukohaga XXX . Poolte elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole ja teatanud, et tal pole XXX korteris võimalik elada (tl 34, 35 pöördel). Samuti nähtub hageja esitatud arvetelt (tl 15, 16), et arved on esitatud eluruumi XXX eest, mitte XXX eluruumi kasutamise eest. Ka on kostja seaduslik esindaja esitanud kohtule tõendina XXX eluruumi üürimiseks sõlmitud lepingu, millest nähtub, et eluruumi kasutab kostja ja kostja seaduslik esindaja (tl 32).
lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas pärast vaidlusaluses eluruumi 01.02.2008 toimunud põlengut asenduskorterit asukohaga XXX ja seega pole kostja alusetult rikastunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja alternatiivne nõue rahuldamata jätta.
Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.