) alusetu rikastumise sätetele (§ 1027) tuginedes kostjalt välja mõista. Alusetu rikastumise üheks tunnuseks on asjaolu, et puudus hagejapoolse soorituse õiguslik alus ehk hagejal (tema õiguseelnejal) puudus kohustus reklaamimaksu summasid kostjale tasuda, kuivõrd tegemist on Rannareklaami OÜ kohustusega ning kostja nõudeõigus saaks olla vaid Rannareklaami OÜ vastu ning kostja ei oleks saanud hagejalt nõuda nende kohustuste täitmist. Hagejapoolne sooritus tehti ekslikult olematu kohustuse täitmiseks, kuivõrd hageja kui soorituse tegija pidas ennast ekslikult kohustatud isikuks. Hagejapoolset sooritust ennast ei ole õige käsitleda kui tahteavaldust ehk asjaolu, et OÜ ZonnenZein tasus Rannareklaami OÜ eest reklaamimaksu, ei anna veel kostjale alust arvata, et tegemist oli Rannareklaami OÜ poolse kohustuse täitmisega kolmanda isiku kaudu. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista
lg 1 kohase seadusjärgse viivise (11% aastas) perioodi aprill 2006 – juuli 2008 ehk 28 kuu eest summas 15 932.30 krooni. Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja arvamus kostja vastuväidete osas Kostja Pärnu linn ei tunnista oma maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites (tl 11-13) ega hagile esitatud kirjalikus vastuses (tl 68-70) hageja nõudeid. Kostja ei vaidlusta hageja esitatud faktiväiteid, v.a seda, nagu oleks kostja hageja või tema õiguseelnejate nõudeid suusõnaliselt tunnistanud (vt ka allpool). Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et tal puudus raha saamiseks õiguslik alus. Kostja on hagiavaldusele lisatud maksuteated reklaamimaksu tasumiseks väljastanud Rannareklaami OÜ-le. Lisatud maksuteated on Rannareklaami OÜ-le kui reklaami avalikustajale väljastatud 2
Kostja märgib, et
lõikest 1 tulenevalt võib üleandja nõuda üleantu tagastamist üksnes juhul, kui täidetud kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki ka tulevikus või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaadeldaval juhul olid hagiavaldusele lisatud maksuteated esitatud seaduslikul alusel. 3
lg 1 kohaselt võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt isiklikult täitma. Kui kolmas isik võlgniku kohustuse täidab, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmise vastuvõtmisest, kui võlgnik sellele vastu vaidleb. Seadusest ei tulene kohustust maksu tasumiseks üksnes maksukohustuslase poolt isiklikult (sellele ei viita ka pooled) ning selles osas on kostja õigesti viidanud MKS § 105 lõigetele 1 ja 8. Seaduse teksti on kostja avanud juba ülalpool, kohus rõhutab siinkohal veel asjaolu, et kostjal oli seadusest tulenev otsene kohustus kolmanda isiku poolne täitmine ehk maksu tasumine vastu võtta. Hageja on oma nõude alusena viidanud üldisemalt
alusetut rikastumist käsitlevatele järgmistele sätetele: 1)
lg 4, mis sätestab, et kohustuse täitnud kolmas isik või esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest; 2)
lg 1, mille kohaselt võib üleandja nõuda üleantu tagastamist üksnes juhul, kui täidetud kohustust ei ole olemas, seda ei teki ka tulevikus või kui kohustus langeb hiljem ära. Maksuteadete tasumise osas on hageja viidanud lisaks MKS § 33 lg 1 ja lg 2 p 3 ja § 106 lg 1 ja 8 sätetele, milliste sisu on hageja õigesti märkinud juba ülalpool ning kohus ei pea vajalikuks seda siin korrata. Kohus, andes poolte väidetele õiguslikku hinnangut (tõendite üksikasjalik käsitlemine ei olegi vajalik, sest faktiväidete osas vaidlus puudub), leiab, et hagejal puudub õigus tagasinõueteks kostja vastu maksuteadete tasumiseks ülekantud summade osas. Hageja arusaam ülalmärgitud seaduse sätetest ei ole õige ning hageja antud õiguslik hinnang faktilistele asjaoludele on väär. 4
Zein täitis reaalselt kostja ees eksisteerinud maksekohustuse(d), kusjuures tähtsust ei oma, et see ei olnud tema kohustus. Nagu kohus juba ülalpool märkis, ei tulene antud juhul seadusest, kohustuse iseloomust ega tehingust keeldu teise isiku eest maksuteateid tasuda.
Antud juhul tasuti Rannareklaami OÜ-le esitatud maksuteated, mille tasumise tähtpäev oli saabunud ja millele viidatakse piisava täpsusega (välja on toodud arvete numbrid) ka maksekorralduse selgituses. Hageja väide „eksliku“ tasumise kohta ei ole kohtule veenev ega tõsiseltvõetav, arvestades arvete numbrite õiget märkimist ja kostja kontole õigete summade kandmist, aga ka seda, et kõigil esitatud arvetel ja maksuteadetel on maksjana märgitud Rannareklaami OÜ ning puudub igasugune viide OÜ-le ZonnenZein. Kohtule jääb mulje, et OÜ ZonnenZein otsustas pärast tasumist lihtsalt ümber ja leidis, et siiski ei ole õige võlgniku eest vastavaid summasid tasuda. Hageja kinnitab ise, et OÜ-l ZonnenZein ei olnud kostja ees mingeid sarnaseid kohustusi või üldse kohustusi. Kohus leiab, et
lõike 4 alusel saab tagasinõuet esitada üksnes võlgniku vastu, kelle kohustus täideti ja kes seeläbi alusetult rikastus või kelle asja kohustuse täitnud kolmas isik vastavat juhist (käsundit) omamata ajas. Antud juhul ei ole kostja alusetult rikastunud, vaid tal oli õigus arvete ja maksuteadete esitamisega nõuda vastavate seadusest tulenevate (reklaamimaks) kohustuste täitmist. Asjakohatud on hageja viited MKS § 33 ja § 106 sätetele. Nimetatud õigusnormid käsitlevad juhtumeid, mil maksumaksja soovib maksuhaldurilt tagasi saada enammakset. Maksumaksjana peab seadusandja silmas maksukohustuslast, kelleks maksuteadete kohaselt oli Rannareklaami OÜ, mitte OÜ ZonnenZein. Hageja viidatud MKS § 33 lg 2 p 3, mis annab tagastusnõude ka isikule, kellel on seadusest tulenev õigus maksusumma tagastamisele maksuhalduri poolt, ei ole antud juhul kohaldatav, sest hagejal (või tema õiguseelnejal) puudub seadusest tulenev vastav õigus.
-i alusetu rikastumise sätted selleks õigust ei anna ja muudele seadusesätetele hageja ei viita. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna kohus ei rahulda põhinõuet, ei ole võimalik rahuldada ka viivisenõuet. Menetluskulud kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toomas Talviste Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.