2-10-1940/8

(3)Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 13.01.2010 esitas K.P. kohtule hagi M.S.`e vastu elatise ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud tütar S.P.. Laps hageja ülalpidamisel ja kostja materiaalselt last ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks summas 2300 krooni ja määrata iga kuu teine nädalavahetus kostjale lapsega suhtlemiseks. 12.04.2010 kohtuistungil tegi hageja kostjale ettepaneku, et laps oleks isaga iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel. Elatise osas hageja nõuet ei muutnud. Kohtuistungil kostja nõustus kohtuistungil hageja nõuetega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2300 krooni alates hagi esitamisest. Samuti hageja määrata kostjale lapsega kohtumiseks iga kuu teine ja neljas nädalavahetus. ja iga kuu teisel ja neljandal nädalavahetusel on laps isaga. Kostja on hagi õigeks võtnud (tl 14). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. TsMS § 444 lg 4 kohaselt, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 52; § 60 lg 2; § 61 lg 1, lg 2, lg 4 ja § 70 lg 1. 2

(3)Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus vabalt igal ajal lapsega suhelda ja teisel vanemal ei ole õigust takistada last viimasest lahus elava vanemaga suhtlemast (PkS § 52 lg 1). Samas ei või kumbki vanem teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega (PkS § 50 lg 4). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta. Muude menetluskulude kohta pooled andmeid ei esitanud. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1–3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Helgi Vinni Kohtunik 3