KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-2527 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2010. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 16. aprill 20

§ 61

lg, kuna elatise väljamõistmisel osutuks teine laps (E) varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; 4.4. tasub kostja elatist T ülalpidamiseks vabatahtlikult 1 100 krooni kuus ja ei saa parandada oma varalist seisundit, kuna on invaliid, mistõttu on elatise vähendamise aluseks ka

§ 61lg 6 p 1.

Kostja on nõus tasuma elatist summas 1 200 krooni kuus. III Kohtuistung 2

1. Hageja jäi nõude juurde ning taotles elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest summas 2 175 krooni ning nõustus, et tasaarvestamisele kuulub kostja makstud elatis (jaanuaris
2. a 1 000 krooni; veebruaris, märtsis ja aprillis 1 100 krooni). Hageja selgitas, et tal on üks laps (T), ta töötab kassapidajana N-Kaubandus OÜ-s ning tema netopalk on 4 696 krooni.
3. Kostja selgitas, et ta on nõus maksma elatist 1 500 krooni. Kostja töövõime kaotus on 40%, seoses traumaga (puusaluu murd
4. a), mistõttu ei ole lubatav füüsiline koormus. Kostja töötab turvatöötajana Securitas Eesti AS-s, palk sõltub töötatud tundidest, veebruaris sai kostja puhtalt kätte 3 900 krooni ja märtsikuu eest 4 600 krooni. Invaliidsuspensioni suurus on 2 009 krooni. Lahutamise ajal oli kostjal hagejaga kokkulepe, et kostja maksab elatist 1 000 krooni, kuna laps viibib tihti kostja juures. Hiljem soovis hageja saada elatist 1 500 krooni, kuid kostja polnud sellega nõus, sest ta polnud võimeline nii palju maksma ning kostja hakkas maksma 100 krooni rohkem, 1 100 krooni elatist. Kostja ostab lapsele riideid, käib lapsega tihti väljas, tegeleb lapsega, söödab last, ostab lapsele muid asju (paberid, pliiatsid jms). Kostja märkis, et tema ühe kuu sissetulek on 6 000 krooni. Kui kostja maksab ära arved ja elatise, jääb talle elamiseks 2 000 krooni. Laps on kostja juures vähemalt kahel päeval nädalas. IV Kohtu põhjendused
5. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 8. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

9. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

10. Vastavalt

§ 61

lg 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. 11. Eeltoodut arvestades peab

§ 61

lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad

§ 61lg 5 ja 6.

Muu hulgas on

§ 61

lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja

§ 61

lg 6 p 1 mõttest saab järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Isiku töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära (vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-14-08; arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10689,10692&tekst=RK/3-2-1-14-08 ).

1. Kohus pole tuvastanud, et kostja 40% töövõime kaotuse tõttu on piiratud tema võime teenida tööga enda kui ka lapse ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Kostja selgitustest 3 tuleneb, et töövõime kaotus ei ole püsiv ning on seotud traumaga ning ka Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt (tl 24) on pension määratud kuni
2. septembrini
3. a (st kuni uue VEK otsuseni töövõime kaotuse ulatuse kohta). Kostja märkis et tal on keskharidus ja eriala puudub, mistõttu on ka mõistetav, et kostja töötab turvatöötajana Securitas Eesti AS-s. Kostja töötamine kinnitab, et tema tervislik seisund seda ei takista, mistõttu käesoleval ajahetkel (püsiva sissetuleku omamine (pension ja töötasu)) ei ole põhjendatud elatise suurust vähendada tulenevalt

§ 61lg 6 p 1.

13. Alust elatise suurust vähendada ei anna ka kostja vastuväited tulenevalt

§ 61

lg 5.

§ 61

lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla

§ 61

lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Viidatud norm tähendab seda, et elatise vähendamiseks on alust eelkõige siis, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist kohustatud vanemal oma teisi alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada ning seda, et lapsevanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Asja materjalidest tuleneb, et kostja ei ole E.K.`i isa ega ka lapsendanud E.lapse isa on sünnitunnistuse kohaselt N. K., kellel lasub koos lapse emaga (A.U.) seadusest tulenev kohustus last üleval pidada. Kostjale võõra lapse ja viimase emaga (kostja elukaaslane) koos elamine ei tekita kostjale seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust nimetatud isikute suhtes ning ka kõlbelise kohustuse täitmine (elukaaslase ja viimase lapse toetamine ühes peres elamise tõttu) ei ole aluseks elatise vähendamiseks

§ 61lg 5 järgi.

Hageja väitis, et E. maksab ülalpidamist lapse bioloogiline isa mitteametlikult (ilma kohtulahendita). Kostja märkis, et E. isa maksab küll elatist, kuid teeb seda ebaregulaarselt. Kostja poolt elukaaslase ja viimase lapse materiaalne toetamine ei tohiks vastupidi halvendada kostja lihase lapse (T.) olukorda. 14.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

1. Kohus leiab, et alust elatise suurust vähendada alla alammäära ei anna ka kostja väide, et laps viibib vähemalt kahel päeval nädalas kostja juures ning kostja kannab kulutusi lisaks makstavale elatisele (kulutused, mida kostja vabatahtlikult teeb). Kostja pole ka tõendanud, millises ulatuses ta vabatahtlikult lapse vajaduste rahuldamiseks kulutusi teeb, kui laps kostjaga viibib. Elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Kohus pole tuvastanud, et laps viibiks kostja juures märkimisväärse aja (kostja selgituste kohaselt kaks korda nädalas). Iseenesest ei eelda lapsega suhtlemine lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Poolte selgitustest tuleneb, et lapse elukoht on hageja juures, mis tähendab seda, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-66-08; arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,10688,10745,10750&tekst=RK/3-2-1-66-08 ). 4
2. Kostja ülapidamisvõime võimaldab käesoleval ajal lapsele elatist miinimumsummas maksta. Kostja on suuteline kohtuotsust täitma. Miinimumsummas väljamõistetav elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ega pane kostjat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja käesoleva aja ühe kuu sissetulek on keskmiselt ca 6 500 krooni, kostjal on üks ülalpeetav, millest tulenevalt kostja võime anda ülalpidamist on 3 218 krooni (sissetulek : isik ise + ülapeetavate arv; netopalk 4 427 krooni + pension 2 009 krooni : 2). Hageja ülalpidamisvõime on 2 348 krooni (netopalk 4 696 krooni : 2).
3. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (18.01.
4. a,

§ 70

) ning tagantjärele välja mõistavast elatisest tuleb maha arvata kostja poolt makstud elatis jaanuaris-aprillis

1. a.
2. Kohus selgitab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudes väljamõistetud elatise suurust muuta (

§ 61lg 3, Ts

MS § 459). 19. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Kohtunik 5