Obsah (4)

§ 5§ 76§ 101§ 113

2-08-67895 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 01. aprill 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-67895 Tsiviilas

§ 5

, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja 2, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg

2. Pooled sõlmisid 17.11.2005 krediitarvelepingu, mille alusel võimaldati kostjal hagejalt osta kaupu ja kasutada teenuseid, tasudes nende eest esitatud kontoaruande alusel järgmise kuu
3. kuupäevaks. Lepingus kokkulepitud arvelduskorda järgides võimaldas hageja kostjale krediiti, millelt hageja on arvestanud intressi summas 36,62 krooni. Kostjal on kasutatud krediiti summas 3 397,78 krooni. 25.10.2006 esitas hageja kostjale kontoaruande koos maksenõudega, mida kostja ei täitnud.
4. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja ei ole tasunud kogu võlga ega ettenähtud riigilõivu. Hageja esindajal puudub teave faktilise tasumise kohta. Hageja leiab, et kostja ei ole oma kohustust täitnud ning palub hagi täies mahus rahuldada. Kostja vastuväited
5. Kostja kirjalikke vastuväiteid kohtule esitanud ei ole. Kolmas isik esitas 26.03.10 väljavõtte kinnitamata koopia kostja eest tasumise kohta. konto Kohtu põhjendused
6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.
7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9. Võlaõigusseaduse (

) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et poolte vahel on 17.11.2005 sõlmitud krediitarveleping (tl 4), mille alusel võimaldati kostjal hagejalt osta kaupu ja kasutada teenuseid, tasudes nende eest esitatud 2 2-08-67895 kontoaruande alusel järgmise kuu

1. kuupäevaks. Kostja on hagiavalduse esitamise seisuga kasutanud krediiti summas 3 397,78 krooni, mille kohta hageja edastas kostjale 25.10.2006 kontoaruande koos maksenõudega (tl 5-6). Kostja oma kohustusi täitnud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid kohtule võlgnevuse osas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 3 398,78 krooni.
2. S krediitarve tingimuste punkti 4 kohaselt kohustus kostja tasuma intressi (tl 7). Hageja on arvestanud intresse 36,62 krooni. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud ning kostjal on kohustus vastavalt S krediitarve tingimuste p-le 4 tasuda intressi. 10.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seisuga 16.11.2006-14.10.2008 on hageja arvestanud viivist 701,51 krooni viivisemääraga 0,03%. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 15.10.2008. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ning kostjal on kohustus vastavalt lepingu p-le 13 tasuda viivist. Menetluskulud 11. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3