lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohus leiab, et 22. augustil 2008.aastal vormistatud aktiga nr 47 on tõendatud, et hageja andis üle kostjale tööd kokku summas 36 816 krooni. Aktist ei nähtu, et kostja oleks mingeid pretensioone üleantud tööde osas esitanud. Kostja vastuväited selle kohta, et nimetatud akt vormistati hageja alusetul nõudmisel, ei ole millegagi tõendatud. Samal kuupäeval vormistatud arve-saatelehega nr 47 on tõendatud, et kostja on vastu võtnud antud dokumendi, mis on välja antud teostatud tööde akti nr 47 alusel. Antud asjaolu tõendab kostja esindaja allkiri käsitletud arve-saatelehel. Vastavalt pooltevahelise lepingu nr 9 p-le 6.1 oli kirjalikult kokku lepitud tööde hinnaks 100 krooni /1tund (lisandub käibemaks 18%) ning teostatud tööde mahuks on ca 1000 m2 pinda. Kohus leiab, et nimetatud arve-saatelehe nr 47 alusel on kostjal tekkinud hageja ees tasumise kohustus sellel märgitud summas 36 816 krooni. Vastavalt pooltevahelise töövõtulepingu nr 9 p 6.2.1 ja antud arve-saatelehele märgitule pidi kostja tasuma hagejale teostatud tööde eest 14 päeva jooksul. Kohus leiab, et eeltoodu tõendab, et hageja teostas pooltevahelisest tööettevõtulepingust nr 9 tulenevad kohustused nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kirjalike vastuväidete esitamine nõudele rohkem kui 1 aasta peale teostatud tööde üleandmist ületab vastuväidete esitamiseks ettenähtud tähtaegu ja ei ole seetõttu lubatavad.
lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus on tõendada, et hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Tuginedes
otsusele tsiviilasjas nr. 3-2-1-80-08 p-s 2.1 toodule, eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingu kohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Vastavalt pooltevahelise ülalnimetatud lepingu p 5.2 alusel kohustus tellija teavitama töövõtjat töös avastatud puudustest 2 tööpäeva jooksul, märkides normid, mida nimetatud puudused rikuvad või ei täida täies mahus. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kohtule hageja kokkulepitud teavitamist töös väidetavalt esinenud puudustest. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid ei lükka ümber hageja esitatud tõendeid tööde nõuetekohase üleandmise kohta. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et nendel oleks mingi seos hagejaga. Antud tõendid käsitlevad kostja ja tellija vahelist kirjavahetust ja puudusi kostja töös. Hageja allkirja ühelgi tõendil ei ole. Ühegi väidetava defekti tutvustamist hagejale kostja tõendanud ei ole. 3
lg 1 alusel peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lõike 3 alusel ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusel tugineda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt töövõtjale ei teata. Kohus asub seisukohale, et kostja on kaotanud õiguse hageja töö mittevastavusele lepingutingimustele tugineda, kuivõrd kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks tähtaegselt ja nõuetekohaselt hagejat väidetavatest puudustest töös teavitanud ning tegi seda esmakordselt hagile kirjalikke vastuväiteid esitades. 01.12.2009.a. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on tekkinud tasumise kohustus hageja poolt teostatud tööde eest. Kostja oma kohustust täitnud ei ole.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisel täies ulatuses. Hageja kõrvanõue jagab põhinõude saatust.
lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise ülalnimetatud lepingu p 9.1 alusel on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu summast. Seega kuulub kohaldamisele kokkuleppe punktis 4 kokku lepitud 0,5 % viivisemäära viivitatud summalt. Hagi esitamise seisuga oli kostja arve-saatelehe nr 47 tasumisega viivituses 365 päeva. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista viivis 10% hageja põhinõudena käsitletavalt lepingu summalt 36 816 krooni, millest 10% viivist moodustab 3682 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. 4 TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.