3-09-919/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuli 2009, Jõhvi 3-09-919 A. T kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks
2. juuli 2009 Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon 1.Jätta A. T kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 250 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ning poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 25.11.2008 esitas A. T Viru Vanglale taotluse televiisori kasutamiseks, kuid 10.12.2008 keelduti seda kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu lubamast (tl. 34). 15.12.2008 esitas A. T keeldumise kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks vaide (tl. 35-37). 23.02.2009 vaideotsusega nr. 11-7/894 jäeti tema taotlused rahuldamata (tl. 11-12) 28.04.2009 esitas A. T Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-7) ja palus, et kohus tunnistaks Viru Vangla tegevuse tema vaide tähtaegselt edastamata jätmisel ja kambris televiisori kasutamise keelamisel õigusvastaseks ja teeks ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 80 lg 1 tuginedes leidis kaebaja, et vangla pidi vaide edastama seitsme päeva jooksul, kuid hoidis seda meelevaldselt üle 25 päeva kinni rikkudes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14 tulenevat hea, ausa ja efektiivse halduse põhimõtet ja tema subjektiivseid õigusi. Televiisori keelamist pidas kaebaja ebaproportsionaalseks ja õigusvastaseks ning märkis, et on teistes vanglates täitnud kõik juhised nimetatud tehnika kasutamisel ega ole vangla julgeolekut ohtu seadnud. Vangistusseaduse § 15 lg 2 ja 4, § 31 lg 1 ja 2 ning vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1 ja § 64’ tulenevatele õigustele viidates väitis ta, et kuna sisekorraeeskirja rikkumine või julgeoleku ohustamine ei ole antud juhul tõendatud, on televiisori kasutamise keelamine põhjendamatu. 1 1 Distsiplinaarkaristuste arvestamist pidas A. T Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 sisalduva teistkordse karistamise keelu rikkumiseks ning väitis, et vanglal oli õigus televiisori kasutusloa andmisel seada tingimuseks näiteks õiguskuuleka käitumise nõue, kuid seda isegi ei kaalutud. Veel viitas kaebaja põhiseaduse § 44 lg 1 ja Euroopa Liidu õigusaktide sätetele ning väitis, et Viru Vangla hoiab teda kaheksandat kuud üksikvangistuses ja ta pole saanud televisioonisaateid ja filme jälgida. Oma huvi põhjenduse väitis ta olevat soovis tuvastada toimingute õigusvastasus ja esitada kahju hüvitamise nõue. Kaebuse puuduste kõrvaldamise määruse peale 12.05.2009 esitatud täienduses (tl. 19) teatas A. T , et loobub ettekirjutuse tegemise nõudest. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 32-33) nõustuti, et kaebaja vaiet pole edastatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kuid põhjendati seda vaiete suurest hulgast tuleneva olukorraga, eitati vaide tahtlikku kinnihoidmist ja leiti, et vaide hilinenud edastamine ei saanud vaideotsust mõjutada ja kaebajale kahjulikke tagajärgi tekitada. Televiisori kasutamisest keeldumise osas märgiti, et vangistusseaduse § 31 lg 2 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda isiklikku vaba aja veetmise vahendit ja selle otsustab direktor või tema poolt määratud isik laiapiirilise kaalutlusõiguse alusel. Veel väideti, et isikliku vaba aja veetmise vahendi kasutamise loa andmine on soodustava erandi tegemine, A. T aga on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kes pole talle määratud karistustest järeldusi teinud ning märgiti, et kinnipeetaval on kohustus käituda õiguskuulekalt kogu aeg, informatsiooni saamine on talle tagatud ajalehtede ja igas kambris oleva raadio vahendusel ja televiisori keelamine ei ole distsiplinaarkaristus. Kohtuistungile A. T ei ilmunud. Selle toimumise aeg ja koht olid talle teatavaks tehtud (tl. 26 ja 31) ning konvoeerimine korraldatud (tl. 28 ja 49). Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa jäi kirjalikult esitatu juurde ega lisanud sellele täiendusi. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetavate poolt esitatud vaide menetlemise kord on reguleeritud vangistusseaduse § 1’ lg 4, 5, 6 ja 7 ning haldusmenetluse seaduse vaidemenetlust käsitlevas osas. Nõue edastada vaie selle saamisest seitsme päeva jooksul sisaldub haldusmenetluse seaduse § 80 lg
3. Käesoleval juhul nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et Viru Vangla on seda tähtaega õigusvastaselt rikkunud, kuna on A. T poolt 15.12.2008 esitatud vaide (tl. 35-37) Justiitsministeeriumile edastanud alles 16.01.2009 (tl. 9-10). See asjaolu iseenesest pole aga veel piisav alus kaebuse rahuldamiseks, sest halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 võimaldab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõuet esitada üksnes siis, kui kaebajal on selleks põhjendatud huvi ja sama seadustiku § 26 lg 1 p 3 kohaldamiseks peab see huvi leidma kohtumenetluses ka tuvastamist. Viru Vangla eitab kaebaja vaide tahtlikku kinnihoidmist ja väidab, et ei jõua lihtsalt vaideid nende suure arvu tõttu alati õigeaegselt menetleda (tl. 32). Ka juhul kui pidada vaide edastamisega viivitatud aega ebamõistlikult pikaks, pole tõenäoline, et seetõttu võis kinnipeetavale tekkida niisugune kahju, mille hüvitamist saab kohtu vahendusel nõuda. Käesoleval juhul ei kinnita miski, et A. T poolt viidatud kahju hüvitamise nõudel võiks olla perspektiivi ja seega ei anna tema selline põhjendus ka piisavat alust tuvastamisnõude rahuldamiseks. Ühtegi muud arvestatavat põhjendust ei ole kohtul kaebaja väidetest võimalik tuletada. Tema kaebuses täiendavalt väljendatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise soov on kaebuse nõue ega saa olla samaaegselt ka huvi põhjenduseks. Iseseisvana on see piisav vaid avalikes huvides esitatud kaebuse puhul, vangistusseadus aga võimaldab kinnipeetaval esitada kaebust üksnes oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks. Tuvastamisnõude rahuldamise kohustuslikuks eelduseks olevat põhjendatud huvi ei nähtu ka Viru Vangla 10.12.2008 otsuse puhul. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 2 ja § 9 lg. 1 kehtestatust tulenevalt saab halduskohtu vahendusel küll nõuda otsese varalise kahju, saamata jäänud tulu või mittevaralise kahju hüvitamist, kuid viimatinimetatu puhul on see võimalik vaid süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, kodu või eraelu puutumatuse, au või hea nime teotamise korral. Lisaks õiguste rikkumisele on vajalik veel ka kahju tekitaja süü ja 2 2 põhjuslik seos kahju tekkimise ja seda põhjustanud õigusvastase tegevuse vahel. On täiesti võimalik, et otsustus mitte lubada kambrisse televiisorit on kinnipeetavale ebameeldiv, kuid kindlasti ei saa see tekitada talle sellist kahju, mille hüvitamist võiks nõuda riigivastutuse seaduse alusel. Ühtegi muud arvestatavat põhjendust pole kaebaja nimetanud ja neid ei ole halduskohus ka iseseisvalt tuvastanud. Eeltoodud järeldustel ei ole A. T kaebus põhjendatud ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. 05.05.2009 koostatud kohtumäärusega vabastas halduskohus kaebaja 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 22). Viru Vangla menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud (tl. 50). Seega jääb riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3 3