18.02.2010 Hageja: OG, ik XXX elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Vassili K Kostja: IG, ik XXX, elukoht XXX Kostja esindaja määratud vandeadvokaat Andres L Resolutsioon korras: Hagi rahuldada. Lahutada IG ja OG vaheline abielu, milline sõlmiti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris, kanne nr XXX. Jagada poolte ühisvara ja jätta poolte ühisvaraks olev kinnistu registriosa nr XXX Rapla Maakohtu kinnistusosakond, asukohaga XXX, väärtusega 495 000 krooni ja sõiduauto Nissan Patrol Y 61 GR 2,8 TD, reg märk XXX väljalaskeaasta 1999.a, väärtusega 75 000 krooni, IG omandusse. Jätta AS-le Swedbank laenu tagastamise kohustus summas 394 296.97 krooni täies ulatuses kostja IG kanda. Välja mõista kostjalt IG hageja OG kasuks enamsaadud vara arvelt hüvis 87 852 krooni. Menetluskulude jaotus. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule (
lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 21.10.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Linna Perekonnaseisuameti Nõmme sektoris. Poolte abielust on sündinud kaks last XXX poeg R ja XXX tütar A – M . Hageja soovib abielu lahutada, kostja ei reageerinud ettepanekule lahutada abielu perekonnaseisuametis. Hageja leiab, et abielu ja majandussuhted lõppesid 18.07.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et poolte seletustega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Abielu kestel sündisid poeg ja tütar, kes on täisealised. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljatrükiga on tõendatud, et maatulundusmaa asukohaga XXX, omanikuna on 19.07.2000 avalduse alusel sisse kantud 18.09.2000 kostja IG. Pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et tegemist on ühisvaraks oleva kinnistuga (tlk 9), asja sisulise arutamise käigus on nad kokkuleppe saavutanud väärtuse osas, milleks on 495 000 krooni. Pooled ei saavutanud kokkulepet, kelle omandusse peaks kinnistu jääma. Pooltel on AS Swedbank teatise 17.04.2009 ja laenulepingu kohaselt võetud ühine laenukohustus ( tlk 12). AS Swedbank 22.02.2010 teatise nr 200.206-100/88 kohaselt on poolte laenu suurus 394 296 krooni ( 25 200.17 EUR). Vastavalt PKS § 18 lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda, lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. PKS § 20 lg 2 kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Kohus jagab ühisvara jagamise aja seisuga, määrates kindlaks vara koosseisu väärtuse ja kohustuse suuruse. Kohtule esitatud sõiduauto jagamise osas pooled kokkulepet ei saavutanud, kuid vara väärtuse osas saavutati 18.02.2010 kokkulepe, et auto väärtus on 75 000 krooni. Tulenevalt perekonnaseaduse §-st 19 lg 4 mõistab kohus teisele abikaasale rahalise hüvituse, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras. Perekonnaseaduse § 19 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena, esimesest lõikest tuleneb abikaasade ühisvara jagamisel nende osade võrdsuse põhimõte. Poolte ühisvaraks tuleb lugeda sõiduauto Nissan Patrol Y 61 GR 2,8 TD, reg märk XXX väljalaskeaasta 1999.a, väärtusega 75 000 krooni, registreeritud IG nimele ( tlk 31). Poolte ühisvaraks tuleb lugeda kinnistu väärtusega 495 000 krooni. Seega on kokku pooltel ühisvara, mida jagada 495 000 krooni + 75 000 krooni, 570 000 krooni ulatuses, kuivõrd kohus asub seisukohale, et vara tuleb jätta kostja IG omandusse, siis kohustub ta kostjale tasuma vastava hüvitise enamsaadud vara väärtuses. Ühisvara väärtusest 570 000 krooni tuleb välja arvata kohustuse suurus 394 296 krooni, mis jääb IG kanda. Seega 570 000 krooni- laen 394 296 krooni, on vara väärtuses 175 704 krooni, millest 87 852 krooni on kostjal enamsaadud vara.
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asja sisulise arutamise käigus 27.08.2009 toimunud kohtuistungil ( tlk 94-95) väitis kostja, et pooltel on veel ühisvara, kuid vastavat nõuet koos riigilõivu tasumisega kohtule ei esitanud. Vastavalt
lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,
lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Hageja väidetel on ta sooritanud pangamakseid seoses laenuga, kohtu hinnangul kuulub käesolevas menetluses jagamisele ühisvara ja olemasolevad kohustused, seega kui pooltel on teineteise vastu mingeid muid rahalisi nõudeid tuleb esitada ka vastavad nõuded. Kohus tegi pooltele korduvalt ettepanekuid vara jagada kokkuleppel kogu asja menetluse käigus, kokkulepet ei saavutatud vara jagamise ettepanekute osas. Kohus arvestab kinnistu jätmisel kostjale asjaoluga, et viimase vanemad selles alaliselt elavad käesoleval ajal. Kostja koos lastega elab seejuures vanemate majas, samasugune elukorraldus oli ka hagejal ja kostjal nende kooselu ajal. Seega ei ole põhjendatud väide, et hageja vajab seda alaliseks elamiseks. Hageja ei ole ka välistanud kostja väidet, et viimasega koos ja tema elukohas elavad poolte täisealiseks saanud lapsed. Hageja on ühisest elukohast lahkunud leides sobiva elukoha, seega on võimalik kohtu hinnangul seda ka jätkata. Sõiduautot ei soovinud kumbki pool oma ainuomandusse, kohus arvestab siinjuures, et kostja kinnitusel kasutab seda ühine poeg, kes elab koos hagejaga, tuleb see jätta samuti kostjale. Menetluskulude jaotus ja hagi hind.
sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust pole võimalik kindlaks määrata, siis loetakse haginõue mittevaraliseks.
määratleb hagihinna mittevaralise nõude puhul ja esimese lõike kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagi hind 25 000 krooni. RLS § 56 lg 1 määrab, et hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv lähtuvalt hagihinnast või siis kindla summana. Hagi esitamise ajal oli hagi hind 15 000 krooni. Hagi hind maakohtus kooneb hinnast, mis tuleneb abielulahutuse nõudest ja ühisvara poolelt väärtuselt 495 000 krooni + 75 000 krooni, kokku 570 000 krooni ehk 285 000 krooni.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja IGon saanud riigi õigusabi.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma kulud ise, seega tuleb jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.