kohaselt viivise vähendamist arvestades majandus- ja finantsraskustega, mida on põhjustanud üldine majanduslangus, sh eriti ehitustegevuses. Mõistlikuks saaks lugeda viivise väljamõistmist tasumisega viivitamise korral kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja taotleb oma kohustuse hageja ees ajatamist selliselt, et täitmine toimub kohtuotsuse jõustumise järgselt proportsionaalselt kolmes osas kahekuiste intervallide järel, so hiljemalt kuue kuu jooksul. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli 03.10.2007 sõlmitud koostööleping . Samuti puudub vaidlus kauba kätte saamises 3 saatelehe järgi. Kohus leiab, et tõendatud on ka kauba kätte saamine kostja poolt saatelehe nr SL00556837 järgi 01.07.2008, ning seda just kostja enda tegevusest lähtuvalt. Kostja on arve nr A00541844, millega nõutakse 4 saatelehe järgi saadud kauba eest tasumist, maksnud osaliselt summas 1 169 krooni, esitamata pretensioone kauba kättesaamise kohta. Ka oma kirjalikus vastuses ei viita kostja otseselt saatelehe nr SL00557608 alusel kauba mitte saamisele, vaid märgib, et kauba kättesaamine ei ole teada. Kaup ei ole küll vastu võetud isiklikult OÜ S juhatuse liikme VK poolt (t. lk 25), mis aga ei tähenda, et OÜ Sei ole kaupa üldse saanud, kauba kättesaamine on kinnitatud allkirjaga.
lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 2
lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 22 000 krooni on tõendatud. Nõustuda ei saa kostja põhivõla arvestusega. Hageja väite kohaselt sisaldavad arvel esitatud hinnad juba allahindlust. Seda kinnitavad ka saatelehed (t. lk 22-24). Saatelehtedel, allkirjastatud OÜ S juhatuse liikme VK poolt, märgitud hindadega on kostja nõustunud. Pretensioone kauba maksumuse osas ei ole kostja enne hagile vastamist esitanud. Kostjale esitatud arvest summas 23 169 krooni on ta tasunud 1 169 krooni. Seega moodustab võlg hageja ees 22 000 krooni, milline summa kuulub kostjalt välja mõistmisele. Kostja väide, et ta sai arve kätte alles 02.06.2009 koos hagiga, ei saa olla tõene ning on ümber lükatud asjas esitatud tõenditega. Hageja on esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluses 03.03.2009, nõudes kostjalt põhivõla 22 000 krooni tasumist. Nimetatud ajaks oli kostja juba hagejale maksnud arve nr A00541844 alusel 1 169 krooni, mis nähtub hageja pangakonto väljavõttest ja hageja oli makstud summa kostja vastu esitatud nõudest mahaarvanud. Kostja ei ole selgitanud, kuidas ta teadis maksmisel arve numbrit, mida ta väidetavalt ei olnud kätte saanud. Arve nr A00541844 osaliselt tasumise kuupäev ei ole pangakonto väljavõttest nähtav. S üldtingimuste p-s 3.9 on pooled kokku leppinud, et klient kohustub tasuma talle S poolt esitatud arved arvel sätestatud tähtajal. Arve nr A00541844 tasumise tähtaeg oli 14.08.2008. Kuna ka enne arve osalist tasumist kostja ei ole hagejale pretensioone arve õigeaegse kättesaamise kohta esitanud, tuleb järeldada, et hageja poolt 31.07.2008 esitatud arve on kostja kätte saanud enne arvel märgitud tasumistähtaega.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on viivise suuruses kokku leppinud s üldtingimuste p-s 9.1, mille kohaselt lepingu aluseks oleva asja või töö eest tasumisega viivitamisel on s l õigus nõuda viivist 0,2% lepingu summast iga maksmisega viivitatud päeva eest (t. lk 20-21). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et viivise arvutamisel tuleks lähtuda krediidi limiidist 15 000 krooni. S üldtingimuste punkt 9.1 on märgitud sõnaselgelt, et viivist arvestatakse lepingu summast. Viivist ei ole piiratud krediidi limiidiga 15 000 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 15.08.2008-14.05.2009 eest, 273 päeva, summas 12 012 krooni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga moodustab viivis põhivõlalt 26 180 krooni (22 000 x 0,2 % x 595 päeva). Kostja on esitanud taotluse viiviste vähendamiseks.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt
lg 1 tuleb viivise vähendamisel arvesse võtta kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise poole õigustatud huvi ning poolte majanduslikku seisundit. Kostja väite kohaselt on ta jätnud võla tasumata seoses majandusraskustega ning tugineb ka viiviste vähendamisel sellele. Samas ei ole kostja oma väidet tõendanud. Käesolevaks ajaks ületab viivis (26 180 krooni) põhivõla suuruse, mida ei saa pidada mõistlikuks. Ka ei ole hageja põhjendanud viiviste väljamõistmist põhinõudest suuremas summas. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt nõutavat viivist tuleb vähendada kuni põhivõla suuruseni, so 22 000 kroonini. 3 Poolte võrdse kohtlemise seisukohast lähtuvalt ei pea kohus mõistlikuks kohtulahendiga määrata kindlaks otsuse täitmise korda selliselt, et kostja oleks kohustatud tasuma temalt väljamõistetud võla kuue kuu jooksul. Kostja on sellise taotluse esitanud oma vastuses 15.juunil 2009. Käesolevaks ajaks on taotluse esitamisest möödunud 9 kuud. Seega on olnud kostjal võimalik oma kohustused täita tema poolt märgitud tähtajal vabatahtlikult. Kostja seda teinud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 22 000 krooni ja viivis 22 000 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.