Obsah (8)

§ 468§ 440§ 444§ 367§ 138§ 162§ 173§ 174

2-09-12837 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2010. a

§ 468lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 4.11.

1. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 61 000 krooni. Kostja laenu tagastamise kohustust ei täitnud. Kostja jättis tasumata 03.08.
2. a kuni 03.12.
3. a tasumisele kuuluvad osamaksed. Kuivõrd kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu üles. Kostja tasumata laenujääk on 34 960.96 krooni ja perioodil 03.08.
4. a kuni 03.12.
5. a tasumisele kuuluv intress on 2 745.36 krooni. Viivist tasumata summalt moodustab 2 929.37 krooni. 13.06.
6. a sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi 4 000 krooni ulatuses. Kostja tegi kaardiga tehinguid, kuid jättis kasutatud krediidilimiidilt intressi tasumata perioodil 03.08.
7. a kuni 03.12.
8. a kokku summas 307.98 krooni. Kuivõrd kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu 22.12.
9. a üles. Kostja poolt on hagejale tagastamata krediidilimiit 3 985 krooni. Seisuga 03.11.
10. a moodustab viivis 308.88 krooni. 21.08.
11. a sõlmisid kostja ja AS Swedbank Varakindlustus krediitkaardikindlustuse poliisi. Kostja ei täitnud kindlustusmakse tasumise kohustust jättes maksmata 03.08.
12. a, 03.09.
13. a ning 03.10.
14. a tasumisele kuulunud kindlustusmaksed kokku summas 71.73 krooni. Kokku moodustab võlgnevus 4 673.59 krooni. 05.10.
15. a sõlmisid hageja ja kostja tudengikaardi ja arvelduskrediidilepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiidi summas 3 000 krooni kasutamist. Kostja ei täitnud intressi tasumise kohustust jättes tasumata perioodil 03.08.
16. a kuni 03.12.
17. a maksmisele kuulunud intressisummad kokku 224.29 krooni. Kostja lepingut ei täitnud ja hageja ütles lepingu 22.12.
18. a üles. Kostja hagejale kasutatud krediidilimiiti 3 000 krooni ei tagastanud. Kasutatud krediidi tagastamisega viivitamise eest moodustab viivis 231.66 krooni. Kokku moodustab kostja võlgnevus 3 455.95 krooni. Kostja vastus Kohtule 10.12.
19. a esitatud vastuses kostja tunnistab AS Swedbank nõuet, kuid kostjal ei ole võimalik kohe tasuda hagejale kogu võlgnevust. Kostja on töötu ja maksejõuetu. Kohtu põhjendused

§ 440

lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 94 lg 1, § 113 lg 1 alusel. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse 2 täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates 04.11.2009. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud

§ 138lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Hageja on kandnud kohtuväliseid kulusid summas 1 258.38 krooni seoses maksekäsu kiirmenetlusega. Kohtukuludena on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu 6 241.62 krooni.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Karin Sonntak Kohtunik 3