nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank’is (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. 3.
lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Asjaolud ja menetluse käik 26.06.2009.a. esitas KÜ hagi NP’i ja SP’i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad Tallinnas -35 korteri omanikud ning samuti on kostjad KÜ liikmed. KÜ on asutatud elamu Tallinnas haldamiseks ja hooldamiseks. KÜ lähtub oma majandustegevuses korteriomandiseadusest, korteriühistu seadusest ja oma põhikirjast. Hageja on esitanud KÜ liikmetele, samuti korteri 35, mille omanikuks on kostjad, igakuiselt arveid majandamiskulude eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida KÜ liige on tarbinud ja mille eest on ta kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Kostjad ei ole oma kohustust ühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras ning kostjatel on tekkinud võlgnevus ühistu ees. Kostjate võlgnevus KÜ ees on 15 851.09 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest 15 591.03 krooni ja viivisest 260.06 krooni. Kostjate põhivõlgnevus on tekkinud alates 2007.a. juulist kuni hagiavalduse esitamiseni kohtule. Viivisvõlgnevus on tekkinud alates septembrist 2008. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt majandamiskulude võlgnevuse summas 15 851.09 krooni ning kõik menetluskulud. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks 06.07.2009.a., mida tõendavad toimikus olevad väljastusteated. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
Vastavalt
lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja poolt kantud menetluskulud kogusummas 5750.00 krooni, s.o riigilõiv 4000 krooni + õigusabikulud 1750 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest (RLS § 57 lg 2). Hageja on esitanud hagiavalduse koos lisadega ning taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks koos taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule elektrooniliselt. Nimetatud avaldused koos lisadega (sh digitaalallkirja kinnituslehed) moodustab kokku 42 lehekülge. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 210.00 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.