KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1756 Haldusasi A. S. kaebus Murru vangla tegevusele täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon Tagastada kaebus selle esitajale halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel. Saata määrus koos kaebuse materjaliga A. S.le. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 11 lg 8, § 471 lg 2 ja 3). ASJAOLUD Kohtule saabus 12.08.2009 A. S. kaebus Murru vangla tegevusele koos kahju hüvitamise nõudega. Kaebuse kohaselt pidas Murru vangla perioodil 01.08.2006 – 30.06.2008 kaebaja vanglasisesel arvel olevast rahast ebaseaduslikult kinni raha täitemenetluse nõuete katteks kokku summas 4 484 krooni. Vangla ei ole nimetatud summat kaebajale tagastanud. Eelnimetatud raha kinnipidamise tõttu ei ole kaebaja saanud täita oma elatisraha maksmise kohustust oma alaealise poja I. S. ees. Samuti on kaebaja esitanud täitetoimingute tekitatud moraalse kahju hüvitamise nõude summas 50 000 krooni. Kaebaja leiab, et Murru vangla on täitetoimingute teostamisega oluliselt rikkunud Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 ja § 132 lg 1, 2 nõudeid. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebusest nähtub, et kaebaja eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse vaidlustamine (kaebuse esitamine kohtutäituri vastu) täitetoimingute läbiviimisel ning sellega tekitatud kahju hüvitamine. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Lisaks sätestab VangS § 44 lg 4, et kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti võib kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas. Seega on kinnipeetava raha jagunemine tema isikuarvel ning täitenõuetega seotud summade kinnipidamine isikuarvelt reguleeritud seadusega ning vanglal puudub täitenõuetega seotud toimingutes otsustusõigus ja pädevus. Otsuste ja määruste täitmine väärteo- ja kriminaalasjades on sätestatud TMS V osa
- peatükis. Nimetatud peatükis kehtestatud sätete alusel peab isiku panga- ja vanglasiseselt isikuarvelt kriminaalmenetluse kulud, rahatrahvid, rahalised ja varalised karistused ja muud avalik-õiguslikud rahalised sissenõuded kinni kohtutäitur. TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamisel on käsitlenud ja võtnud seisukoha Riigikohus oma lahendites juba
- aastal, mida tänaseni ei ole muudetud. Riigikohtu erikogu on 15.03.2002 määruses asjas nr 3-3-4-3-02 seisukohal, et „Täitemenetluse seadustik kehtestab täituri tegevuse vaidlustamiseks spetsiifilise menetluse, mis erineb halduskohtumenetluse seadustikuga kehtestatud teiste avalik-õiguslike vaidluste lahendamise korrast. Kui täituri tegevuse vaidlustamine otsuste täitmisel haldus-, haldusõiguserikkumise ja kriminaalasjades toimuks Halduskohtumenetluse seadustiku järgi, siis oleks menetlus teistsugune. Erinevate menetluskordade kohaldamise võimalus täituri tegevuse vaidlustamisel ei ole põhjendatud ega otstarbekas. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamise kuulumist üldkohtu pädevusse võib põhjendada ka täituri ning üldkohtu vahekorraga. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 3 lg 2 järgi on kohtutäituri tööpiirkond maa- või linnakohtu tööpiirkond ja justiitsminister võib mitme maa- või linnakohtu tööpiirkonna ühendada üheks kohtutäituri tööpiirkonnaks. Sama seaduse § 35 lg 1 annab maa- või linnakohtu esimehele õiguse nõuda, et justiitsminister algataks täituri suhtes distsiplinaarmenetluse. Kohtutäituri seaduse § 32 p 1 järgi on täituri distsiplinaarsüüteoks ka ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Täitemenetluses toimepandud süütegu võib ilmsiks tulla just täituri tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. Kohtutäituri seadus ei seosta nendes küsimustes kohtutäiturit halduskohtuga.“ Riigikohtu 28.03.2002 määruses asjas nr 3-2-1-36-02 on samuti, toetudes eelviidatud Riigikohtu erikogu määrusele, asutud seisukohale, et kohtutäituri tegevus rahatrahvi sissenõudmisel ei ole vaidlustatav halduskohtus. Seega on kohtutäituri otsuse ja tegevuse vaidlustamiseks teistsugune kord ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras halduskohtus, vaid maakohtus. Vastavalt Kohtutäituri seaduse §-le 6 lg 3 kohtutäituri õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses RVS sätestatud alustel maakohtus. 2 Eeltoodust nähtub, et kohtutäituri tegevuse (toimingute) vaidlustamine täitedokumendi täitmisel ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine, mis kaebusest nähtuvalt on kaebuse eesmärgiks, ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seda ei saa teha halduskohtumenetluse korras vaatamata asjaolule, et kohtutäitur on avalik-õiguslik isik, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja sellise vaidluse lahendamine kuulub maakohtu (üldkohtu) pädevusse. Vastavalt HKMS § 11-le lg 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav halduskohtus, seega kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda esmalt kohtutäituri ja seejärel Harju Maakohtu poole TMS-s ettenähtud korras. Kahju hüvitamise nõudena on tal võimalik esitada hagi Harju Maakohtule RVS sätestatud alustel. Samuti on võimalik esitada hagi Harju Maakohtule sissenõudja vastu, kui selleks esineb alus. Elle Kask Kohtunik 3