Obsah (4)

§ 221§ 162§ 173§ 174

2-09-30971 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2010. a kell 14.00 tsiviilkantselei kau

§ 221

lg 1 alusel sisuliselt vaidlustada kostja nõude aluseks olevat Portugali kohtulahendit ega Euroopa täitekorraldust.

1. Hageja nõue on esitatud pahatahtlikult - hageja väited Portugali kohtumenetlusest mitteteadmise kohta on selgelt vastuolulised. Nimelt väidab hageja hagiavalduse punktis 1.6, et ta sai Portugalis aset leidnud kohtumenetlusest teada alles
2. juunil
3. a ning hagejale ei ole mis tahes kohtumenetlusega seotud dokumente varem kätte toimetatud. Samas on hageja ise esitanud kohtule hagiavalduse lisana neliteist Portugali Matosinhose kohtu poolt hagejale
4. aprilli
5. a edastatud kirja koos manustega. Lisaks nähtub Porto Apellatsioonikohtu
6. novembri
7. a otsusest asjas nr 5464/07-2 , et kostjad kutsuti isiklikult ja ettenähtud korras kohtusse ning nad ei esitanud ettenähtud ajaks mingeid vastuväiteid. Samuti nähtub nimetatud lisast, et kohtuotsuse ärakiri on toimetatud pooltele kätte. Kostja arvates on hageja esitanud hagiavalduse täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks üksnes eesmärgiga venitada algatatud täitemenetlust ning hoiduda kõrvale kohustuste täitmisest kostja ees.
8. Kohtutäituri poolt tehtud täitetoimingud ei ole tühised - kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et kohtutäitur Risto S poolt
9. jaanuaril
10. a väljastatud täitmisteadet ei saa lugeda täitmisteateks täitemenetlusseadustiku mõttes või arestimise kohta käivaid menetlusnorme oleks oluliselt rikutud. Kostja möönab, et täitmisteates märgitakse ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg, kuid ei näe kuidas käesoleval juhul on vaidlusaluse täitmisteate esitamine rikkunud võlgniku õiguseid.
11. Hageja ise ei ole oma tsiviilõiguste teostamisel käitunud heauskselt. Hageja väidab, et
12. jaanuari 2009.a täitmisteatele ei olnud lisatud täitedokumenti. Samas oli täitedokumendi nimetus 4 (so. Porto apellatsioonikohtu
13. novembri 2007.a otsus) märgitud täitmisteates. Hageja oleks saanud nõuda kohtutäiturilt vastava otsuse edastamist või esitada oma vastuväited, kui hageja oleks vähegi tundnud huvi tema suhtes toimuva täitemenetluse suhtes. Asjaolu, et hageja ei nõudnud kohtutäiturilt täiendavate dokumentide edastamist, viitab sellele, et hageja oli tegelikkuses teadlik kostja nõude aluseks olevatest asjaoludest. Kohtuistung
14. Kohtuistungil 03.03.
15. a hageja esindaja jääb hagiavalduse juurde. Hageja tegevus on heauskne. Portugalis toimus kohtumenetlus, millest hageja ei olnud teadlik. Hageja sai 16.jaanuaril 2009 kätte täitedokumendi siis sai ka teada kohtumenetlusest Portugalis. Hagejani on jõudnud Portugali keelsed dokumendid. Hageja pidas neid dokumente reklaamiks. Täitemenetlus on lubamatu, on rikutud dokumentide kättesaamise korda. Hageja ei saanud Portugali menetluses oma õigusi kaitsta. Ei ole täidetud dokumentide kättetoimetamise nõudeid. Dokumendid ei ole nõuete kohaselt vormistatud. Eesti keelseid dokumente esitatud ei ole. Kostja peab tagama, et dokument oleks nõuetekohane. Kui ei ole siis järelikult seda täita ei saa.
16. Kostja esindaja jääb kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Hageja on käitunud ebaõigesti. Täitemenetluse seadustik näeb ette selged vaidlustamise alused. Leian, et hageja oleks pidanud vaidlustama kohtutäituri tegevuse. Seda hageja teinud ei ole. Saadetud dokumendid olid ametlikud dokumendid, nende seas olid ka hageja enda sertifikaadid. Miks siis hageja hoidis dokumente mitu aastat, kui ta arvas, et need on reklaamid. Järelikult pidas hageja dokumente tähtsaks. Kohtuotsus oli korrektne ja seega ka täidetav. Hagejale saadeti kõik dokumendid, ta oli teadlik istungi toimumisest Portugalis, aga istungil ei osalenud. Hagi ei saa rahuldada nendel põhjendustel, mida hageja nõuab. Palun esitatud hagi jätta rahuldamata. Kostjal on täitedokument ja see ongi aluseks. Portugalist täitekorralduse saamine võttis kaua aega. Ei saanud paluda dokumendi parandamist küprose raha muutmist euroks. See toiming oleks võtnud veel aastaid. Kui hageja soovib vaidlustada täitedokumenti siis peab ta ise pöörduma Portugali. Kostja tegi Eestis ise täitekorralduse tõlke. Võlgnikul on õigus dokumendi korrigeerimiseks või parandamiseks pöörduda Porto Apellatsioonikohtu poole, et saada korrektne täitedokument. Kohus ei saa anda sisulist hinnangut täitedokumendile. Täitedokumendiks otseselt on kohtuotsus. Kahte dokumenti tuleb vaadata koos. Otsuses on kirjas euro, täitekorralduses aga küprose naelad. Leiame, et dokumendil ristike vales kohas, ei vähenda kostja nõuet hageja vastu. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
17. Kohus on tuvastanud, et OÜ H sai
18. jaanuaril
19. a kätte kohtutäitur Risto S poolt
20. jaanuaril
21. a väljastatud täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 19).
22. juunil
23. a esitas kohtutäitur Risto S H hagejale parandatud täitmisteate (tl 29). Täitmisavalduse kohaselt palub sissenõudja pöörata täitmisele Porto Apellatsioonikohtu
24. novembri
25. a otsus asjas nr 5464/07-2 (tl 44-46).
26. Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna OÜ-le H ei ole toimetatud nõuetekohaselt kätte dokumente ei Portugalis toimunud kohtumenetluse alustamise kohta ega mis tahes muid kohtumenetlusega seotud dokumente. Seetõttu ei olnud hageja kuni
27. juunil
28. a toimud kontode arestimiseni teadlik tema suhtes toimunud kohtumenetlusest. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. 5
29. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue aegunud. Hageja on kinnitanud kohtutäitur Risto S poolt
30. jaanuaril
31. a väljastatud täitmisteate kättesaamist
32. jaanuaril
33. a. Kostja leiab, et hageja oleks TMS § 221 lg 3 kohaselt pidanud esitama sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 30 päeva jooksul täitmisteate kättetoimetamisest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud.
34. juunil
35. a esitas kohtutäitur Risto S H uue ja parandatud täitmisteate, millele oli märgitud ka vabatahtliku täitmise tähtaeg – 10 päeva (tl 29) ning lisatud ka nõuet tõendavad dokumendid (tl 40-59). Kohus nõustub hagejaga selles, et 26.06.
36. a täitmisteate väljastamisega on kohtutäitur tunnistanud 08.01.
37. a täitmisteate puudusi (tl 256). Vastasel juhul puuduks igasugune sisuline vajadus väljastada uut täitmisteadet. Kuna TMS sätestatule vastavaks täitmisteateks saab pidada üksnes 26.06.
38. a täitmisteadet, tuleb kohtu hinnangul ka aegumistähtaja kulgemist arvestada 26.06.
39. a täitmisteate väljastamisest. Hageja pöördus kohtusse 30.06.
40. a, seega kohtu hinnangul tähtaegselt.
41. Kostja vastuväite kohaselt ei saa hageja nõuda Harju Maakohtult õigusliku hinnangu andmist ei Portugali kohtuotsusele ega Euroopa täitekorraldusele (tl 248). Kostja hinnangul on hageja kohtusse pöördumine pahatahtlik ja suunatud üksnes kohustuse täitmisega venitamisele (tl 249). Kohtule on esitatud Euroopa täitekorraldus (tl 63-65). Kohus tutvunud väljastatud täitekorraldusega leiab, et väljastatud täitekorralduse alusel ei ole võimalik Porto Apellatsioonikohtu otsust täita. Vastavalt EÜ määrus nr 805/2004 artikkel 23 on liikmesriigi kohus sel juhul pädev täitemenetlust piirama täitemenetluse kaitsemeetmetega, millised on ette nähtud siseriiklikes õigusaktides. Kohus nõustub hagejaga selles, et täitekorraldus on selgelt valesti väljastatud, mistõttu ei ole võimalik selle alusel kostja nõuet hageja vastu täitmisele pöörata. Täitekorralduse punktist 1 nähtub, et päritoluliikmesriik on Eesti, mis käesoleval juhul on väär. Täitekorralduse p 5.1.
42. kohaselt on täidetava lahendi vääring Küprose nael, mis käesoleval juhul on samuti väär. Täitekorralduse vasturääkivus seisneb selles, et punkt 7 kohaselt kohtuotsus ei kuulu endam edasikaebamisele, samas punkti 13.3 kohaselt on võlgnikul võimalik seda veel teha (tl 65) ning punktis 13.4 sisalduva kohaselt on võlgnik seda ka teinud (tl 65). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et vigase täitekorralduse parandamiseks on kohustatud hageja. EÜ määrus nr 805/2004 art 10 sätestatud täitekorralduse korrigeerimise taotluse võib esitada ka kostja, mis kohtu hinnangul on ka põhjendatud, kuna just sissenõudjal peaks eelkõige olema huvi lahendi täitmise takistuste kõrvaldamiseks. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sellisena, nagu see kirjas on. Käesoleval juhul puudub sissenõudjal täitekorraldus, mida oleks võimalik täita.
43. Hageja väitel ei ole talle toimetatud nõuetekohaselt kätte dokumente ei Portugalis toimunud kohtumenetluse alustamise kohta ega mis tahes muid kohtumenetlusega seotud dokumente. Kohus peab hageja väidet veenvaks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hagejale on 22.11.
44. a saadetud Porto Apellatsioonikohtu lahend (tl 60). Samas nähtub asja materjalidest, et lahendi tõlge on tehtud portugali keelest alles 19.06.
45. a. Hagejale kohtutäituri poolt edastatud materjalide hulgas ei ole ühtki tõlgitud materjali ega saatmisteadet (tl 66-182). EÜ määrus 1348/2000 art 8 kohaselt peavad dokumendid olema tõlgitud adressaaatriigi ametlikku keelde. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul alusetud kostja viited hageja pahatahtlikule käitumisele, hageja väited on tõendatud kohtutoimiku materjalidega. Kohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul valinud õige menetluse, kuna leiab, et täitemenetlus on kostja täitmisavalduse alusel lubamatu. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 4 kohaselt hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Hageja nõudepunktid 4 ja 5 (tl 15) ei kuulu rahuldamisele, kuna on suunatud vale kostja vastu. 6 Menetluskulud 22.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 7