Obsah (6)

§ 403§ 5§ 230§ 231§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2010,Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-70196 Tsiviilasi OÜ OIhagi

§ 403poolte nõusolekul kirjalikus menetluses 8.

Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja väitel ei ole kostja nõude loovutamist tõendavaid dokumente ega teadet nõude loovutamise kohta saanud. Samas on kostja sõlminud hagejaga 01.02.2006 kokkuleppe kostja ja AS Sampo Pank vahel sõlmitud järelmaksukrediidilepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks, mistõttu leiab kohus, et kostja on nõude loovutamises teadlik ning seega võib nõude lugeda loovutatuks.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt hagiavaldusest palub hageja kostjalt välja 2 mõista põhivõlgnevus 2 069 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhivõlgnevusele, vaid palub põhivõlgnevuse tasaarvestada kahjuhüvitisega summas 1 325 krooni. Kohus märgib, et kohtule ei ole kahjuhüvitise nõuet esitatud ning seega, kuna kostja ei esita vastuväiteid põhivõlgnevusele, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 2 069 krooni. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt

§ 163

lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagis esitanud nõudeid kogusummas 5 069 krooni, millest kohus rahuldas 2 069 krooni ulatuses. 2 069 krooni 5 069 kroonist moodustab ligikaudu 40%. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes

§ 163

lg-s 1 sätestatust, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 40% ulatuses kostja ja 60% ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

Taimi Kollom Kohtunik 3