lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud hageja laenulepingu kohta koostatud graafikust nähtub, et kostja saadud laenu täielikult ei tagastanud ja tasumata laenu põhiosa jääk oli seisuga 28.5.2007. a 5 105 krooni. Vastavalt
lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on jätnud oma kohustuse laenusumma tagasi maksta täitmata, mistõttu on ta kohustust rikkunud.
lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist, seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenusumma tagastamist. Kohtule esitatud meeldetuletusest nähtub, et hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks vastavalt
Kostja vastuväite kohaselt peaks põhinõude suurus olema 13 000 krooni, kuna laenulepingu lisa 1 on kostja sõlminud eksimuse tõttu, tegelikkuses ei ole kostja lepingus näidatud rahasummat saanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et juhul kui lepingu lisa 1 sõlmimise hetkeks oli kostja sissenõutavaks muutunud kohustus hageja ees 9 681.81 krooni võis hageja selle tasaarvestada hageja laenuandmise kohustusega kostja ees.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleva juhul olid täidetud kõik tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, mistõttu oli tasaarvestuse teostamine kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus ei pea veenvaks kostja väiteid 2 selle kohta, et lepingu lisa 1 on sõlmitud eksimuse tõttu. Kostja oli teadlik 01.02.2007. a lepingu täitmata jätmisest, lepingu lisa 1 punktis 4 on lahti seletatud tasaarvestatava summa kujunemine (tl 30). Kostja on lepingu, selle lisa 1 ja graafiku omakäeliselt allkirjastanud, tulenevalt
tuleb võetud kohustusi ka täita.
Pooled on lepingu ja lisa p 1.
lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Sellisel juhul tuleb kohaldada, lähtuvalt lepinguvabaduse põhimõttest, lepingus kokku lepitud intressimäära. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled on lepingu p-s 1.7 ja üldtingimuste p-s 10.1 kokku leppinud viivise määras 1 % tasumata laenusummalt päevas. Kostja leiab oma vastuses, et viivise määr on ebamõistlikult suur. Hageja nõuab viivist vähendatud määras summas 14 862.41 krooni, mistõttu puudub kohtul vajadus analüüsida seda, kas lepingus kokkulepitud viivisemäär võiks olla ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.