2-08-23038/24

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-23038 Otsuse kuupäev 26.jaanuar 2010 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AM hagi RM vastu elatise suurendamiseks 19 575 krooni Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AM(isikukood XXX, XXX); Kostja: RM(isikukood XXX, XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 15.detsember 2009 Istungil osalenud isikud hageja AMja kostja RM Resolutsioon Jätta AM hagi RM vastu elatusraha suurendamiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta täielikult hageja AM kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtu 27.06.2007 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-06-25335 mõisteti kostjalt poolte ühise lapse VM (sünd. XXX) ülalpidamiseks välja elatis 1 500 krooni kuus. Hageja palub igakuiselt maksmisele kuuluva elatise määra suurendamist kuni 3 750 kroonini. Hageja väite kohaselt on lapse vajadused suurenenud ning 1 500 kroonist ei piisa lapse ülalpidamiseks. Arvestades kostja varalist seisu, vähendab hageja elatise nõuet ning palub elatis välja mõista vähemalt miinimumsuuruses, so 2 175 krooni kuus. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista ning palub elatise suurus jätta muutmata. Kostja on olnud 2008 juunist kuni septembrikuuni töötu. Kostja ülalpidamisel on tema töövõimetu abikaasa, kes hooldab oma 100% töövõimetut last A ning peres on veel tütred A ja A ning poeg RM. Kostja leiab, et tema varaline seis ei võimalda maksta elatist rohkem kui 1 500 krooni kuus. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et haginõue elatise suuruse muutmiseks ei ole põhjendatud. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja väide, et lapse vajadused oleksid kahe aasta jooksul niivõrd muutunud, et see tingiks kostja poolt makstava elatusraha suurendamise, ei ole millegagi tõendatud. 07.10.2009 kohtuistungil kohus kohustas hagejal täpsustada nõude asjaolusid, kuid hageja seda ei teinud. Hageja poolt hagiavalduses märgitud lapse vajalikud kulutused on ilmselt ülemäära suured ja tõendamata. Kuid kuna hageja vähendas elatise suuruse nõuet seaduses kehtestatud miinimumini, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida lapse vajadusi, sest seadusandja on väiksema elatise suuruse kehtestamisel arvestanud, et väljamõistetud elatis katab lapse vajadustest pool ning teise poole lapse ülalpidamiskuludest kannab vanem, kelle juures laps elab. Järgnevalt käsitleb kohus poolte varalist seisu. Kostja varaline seis käesoleval ajal, võrreldes 2007 aastaga, mil elatise suurust muudeti, ei ole muutunud paremaks . Kostjal puudub kinnisvara ning registrites registreeritud vallasvara. Kostja sissetulekuks on vastavalt Põhja politseiprefektuuri käskkirjale 09.09.2008 töötasu 10 000 krooni kuus, millele lisandub motivatsioonitasu summas 4 000 krooni (t. lk 122). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja keskmine netopalk ajavahemikul 01.

1. – 31.12.2009 on 10 096 krooni. 2005 aastal, mil kostjalt mõisteti lapse ülalpidamiseks välja hageja kasuks elatis 2 100 krooni kuus, oli kostja ametipalk 9900 krooni, kuid tõendite kohaselt oli kostja palk 2004 novembris 12 060 krooni ja detsembris 21 537 krooni. Seega ei ole kostja sissetulek pikema aja jooksul suurenenud, pigem vastupidi. Kostja on 2008 suvel olnud kolm kuud töötu, mil tema sissetulek oli alla 1000 krooni kuus. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on saanud alates 01.
2. -31.12.2009 Eesti Jalgpalli Liidult stipendiumi kokku 15 000 krooni, mis teeb 2 142 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on peale VM veel kaks alaealist last AM (t.lk 20) ja AM (t. lk 21). Poeg RM elab kostjast eraldi ning asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja täidaks hetkel poja ülalpidamiskohustust. Kostja abikaasa SM hooldada on raske puudega tütar A (t.lk 16-19, 149-150), mistõttu puudub abikaasal võimalus tööle asuda, et pere sissetulekut suurendada. AM invaliidsuspensioni suurus on kostja ütluse kohaselt 3 000 krooni kuus. Seega on 5 liikmelise pere sissetulek umbes 15 000 krooni kuus, so 3000 krooni iga liikme kohta. Hageja on olnud töötu umbes aasta, kuid Swedbanki andmetele tuginedes on hageja arveldusarvele igakuiselt laekunud raha erinevas suuruses: 2009 oktoobris ümmarguselt 3 000 krooni, novembris 7 000 krooni, detsembris 9 000 krooni. Hageja tegeleb kassipoegade müümisega, mille kohta on kostja esitanud tõendid (internetis avaldatud teade) ja mis nähtub ka pangakonto väljavõttest (raha ülekanded kassipoegade eest). 2 Kinnistusraamatu andmetel on hageja omandis kolm kinnistut: korteriomand asukohaga XXX ja kinnistud XXX ja XXX. Tuginedes asjas esitatud ja kogutud tõenditele saab väita, et hageja varanduslik seis on hetkel parem kui kostjal. Vaatamata sellele, et hageja on töötu, on tal võimalik taluda laenukoormust 13 957 krooni kuus. Hageja väide, et tal on õigus vähemalt PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruses elatise saamiseks, on antud juhul alusetu, sest PKS § 61 lg 5 annab aluse elatise väljamõistmiseks alla miinimumsuuruse juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul on kostja ülalpidamisel veel kaks last. Kohus leiab, et kostja hetke varanduslik seis ei võimalda maksta tütre V ülalpidamiseks rohkem kui 1 500 krooni kuus. Nimetatud suuruses elatise maksmisel on tagatud ka kostja teiste laste võrdne varaline kindlustatus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult hageja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3