lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi 2 lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu 26.03.2009 üldkoosoleku protokollist nähtub, et korteriühistu on kogunud raha remondifondi 2008 aastal ning kinnitanud kogutava remondifondi m2 kohta 10 krooni 3 kuul ning alates 01.09.2009 8 krooni m2 kohta.
lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kuna remondifondi raha maksmise ja selle suurus on kinnitanud korteriühistu üldkoosolek, puudub kostjal alus keelduda remondimaksete tasumisest. Kostja üldkoosoleku otsust vaidlustanud ei ole. Kas ja kuidas on remondifondi kogutud raha kasutatud ei ole antud vaidluse esemeks. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud põhivõla arvestus on õige. Hageja koostatud tabelis (t.lk 32) märgitud tasutud summad on identsed kostja arvelduskontolt ühistule üle kantud summadega. Kostja koostatud tabelis aga esinevad ebatäpsused. Tabel on koostatud ebaselgelt, mistõttu ei ole võimalik võla arvestamisel sellele tugineda. Nii on 20.02.2008 kostja pangaarvelt kantud hoolduskuludeks ühistule üle 1 891,01 krooni. Kostja loeb nimetatud summa tasutuks 2007 augustikuu eest summas 368,59 krooni ja 2008 jaanuarikuu eest 1552,42 krooni, kokku 1 921,01 krooni. 2 Hageja ei loe kostja poolt pärast 01.06.2009 tasutud makseid võlgnevuse tasumiseks, vaid on arvestanud need sama kuu eest esitatud arvete tasumiseks, millest tuleneb ka erinevus hageja ja kostja võlaarvestuses.
lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on viivist arvestanud alates oktoobrist 2008, sealjuures on viivis väiksem kui 0,07 % võlast. Tuginedes
lg 4 ning arvestades seda, et kostja on olnud pika perioodi vältel võlgnevuses, loeb kohus hageja nõude viivise väljamõistmiseks seisuga 01.06.2009 summas 1 662,88 krooni põhjendatuks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.