Obsah (6)

§ 1045§ 492§ 127§ 128§ 132§ 140

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks 30.04.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 1045

lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kuna vaidlus puudus selles, et kahjustata sai E. L kui omaniku korteriomandid said kahjustusi, on kahju tekitamine olnud õigusvastane. Vaidluse puudumise tõttu on asjas seega tõendatud hageja poolt kindlustuslepingust tuleneva kahju hüvitamine kahju kannatanule. 2 8. Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Arvestades asjaolu, et hageja on hüvitanud kannatanutele kahju, siis on hagejale

§ 492lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue kahju eest vastutava isiku vastu.

Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas asuva veetorude korrashoiu tagamist ja valdamist viisil, et ei tekiks veekahju ja sellest tingitud tavakasutusest tekkivaid negatiivseid mõjusid teistele korteriomandite omanikele. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema on vastutav tekkinud kahju eest ning seega on kostja vastutav KOS § 11 järgi kahju tekkimise eest E. L korteriomandile. Kuna kostja on korteriomandi omanik kahju tekkimise ajal ja on vastutav KOS 11 järgi kannatanu ees, kindlustusandja on kahju hüvitanud, hagejale kindlustusandjale on läinud üle kannatanute nõue kostja vastu ja seega on tema nõue kostja vastu kahju tagasinõude korras hüvitamiseks

õ 492 lg 1 alusel põhjendatud. 9. Pooled vaidlesid kahju ulatuse üle. taastamisega, ei ole tõendatud. Kostja leidis, et kahju ulatus, mis seostub põranda 10.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 132

lg 1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

§ 132

lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele

2. Hageja poolt kohtule esitatud Liiklus- ja Kindlustusbüroo töötaja M. V koostatud ülevaatuse aktist 05.11.2008 nähtub, et E. L korteril on järgmised kahjustused: esikulagi 4,8m2, elutoa lagi 16,4m2, WC uks ei liigu, esiku ja elutoa laminaatparkett on kahjustatud 4,8m2+16,4m2+3,2m2, vannitoa ripplae alune lagi on kahjustatud 2,7m
3. Kahjujuhtum leidis aset 26.10.08, akt on koostatud 10 päeva hiljem. Kostja esindaja I. R seletuskirjast hagejale nähtub, et E. L korteri esik oli niiske, see oli kuivatatud, veejäljed puudusid, siis kui tema sinna läks. A V seletuskirjast ja ütlustest kohtust nähtub, et majas õnnestus vesi kinni keerata ca 10 min jooksul pärast seda kui kannatanu talle helistas ja teavitas õnnetusest, ta käis ka korteris ja nägi, et vesi oli esikus ja osaliselt ühes toas, ent mingeid veekahjustusi ei näinud, põrand oli vaid niiske. Ehkki I. R seletuskirja, A. V seletuskirja ja ütluste kohaselt oli kannatanu korteri esiku ja toa põrand nende saabumiseks sisuliselt ära kuivatatud, leiab kohus, et hageja on tõendanud kannatada saanud korterit ülevaadanud Liiklus ja Kindlustusbüroo aktiga põranda kahjustuse tekkimist kokku 24,4m2 (liites kokku kahjustada saanud osade suurused). Nimelt puudub kohtul alus kahelda viidatud kindlustusbüroo töötaja professionaalsuses ning seega ka kahjustada saanud koha määratlemises, sj nõustub kohus hagejaga, et veekahjustuse jäljed pruugivad imeda alles hiljem, mistõttu on seletatav see, et kannatanu ei osanud koheselt kahju ulatust ise määratleda. Kuna ülevaatuse akt on tehtud hiljem, siis on seletav ka selles märgitud laminaatparketi kahjustuste ulatuse ja seda just pärast ärakuivamist. Hageja esitatud fotodelt on nähta, et parketiääred on üles 3 kuivanud. Ehkki kostja viitas sellele, et remont võis olla mitte hästi tehtud, ei nähtu fotodelt, et tegemist oleks aegunud/amortiseerunud remondiga. Seega leiab kohus, et kahju ulatus hõlmab ka kannatanu korteri esiku ja põrandakahjustusi ja sellega seonduvaid taastusremondikulusid. Kohtule esitatud hinnapakkumise kohaselt oli väidetav korteri 3 taastusremondi maksumus kokku käibemaksuga /18%/ 26842,64 (lk 7), sj oli sellel märkus, et taastustööde tegemisel selgub aluspõrand vigastuste ulatus, vannitoa ukse ja lävepaku vahetamise vajadus. Sealjuures hõlmab põrandaremont kokku koos liistude ja nende akrüülimisega 12596 kr (ilma käibemaksuta). Teisi kulutusi ei ole kostja vaidlustanud, seega tuleb järeldada et ülejäänud osas on remondimaksumus õige. Arvest nr 3538 nähtub, et tegelikult osutus remondimaksumuseks 21790,25 krooni + käibemaks (
4. rida arvel ), kokku 25712,49 krooni, so vähem kui esialgne hinnapakkumine. Eeltoodu alusel leiab kohus

§ 132järgi on kahju ulatus e.

kahjustada saanud asja mõistlikud taastamisremondi kulud 25712,49 krooni. Hageja on sellest arvestanud maha 1500 krooni e. omavastutuse osa, seega on kahju ulatus 24212,50 krooni. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et hageja nõue kahju suuruse osas, mis kuuluks kostja poolt hagejale tagasinõude korras hüvitamisele, on vastavalt 24212,50 krooni. 12. Kostja leidis, et kahju hüvitist tuleks vähendada. 13.

§ 140

lg 1 järgi kohus kahju hüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmata. Seejuures arvestab kohus kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sh kindlustuse olemasolu, Kostja esindaja seletuskirjast hagejale nähtub, et ta saabus võimalikult kohe kahjustada saanud kannatanu korterisse, seega näitas kotja oma esindaja kaudu üles head käitumistava juhtumi ja selle tagajärgede vastu. Kostja palk on R AS-s alates 01.03.2010 9031 krooni, esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et on saanud palka kätte (neto) ca 7500 -8000 krooni kuus (perioodi 01.09.2009-31.03.2010), Kinnistusraamatu andmeil on kostjal vaid üks kinnisasi vaidlusalune korteriomand, sõidukeid ei ole ning äriregistrist ei nähtu, et tal oleks kuuluvus äriühingutes. Hinnates seda, et kostja esindaja on andnud seletuskirju juhtunu kohta hagejale, näidanud üles head käitumistavas ja koheselt juhtumi tekkimisel ka tutvunud kahju saanud kohaga, arvestades kostja keskmisest sissetulekut ja asjaolu et kostjal ei ole täiendavalt vara, leiab kohus, et kahju hüvitist on mõistlik vähendada 14000 kroonile. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 14000 krooni kahju hüvitamiseks.

1. Vastuseks kostja väitele, et ta ei ole saanud osa ülevaatuse koostamisel, ta ei ole saanud ülevaatuse akti ega osalenud kahju käsitlemisel, siis märgib kohus, siis hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust kostjale neid materjale saata ega kutsuda teda ülevaatuse tegemisele, küll aga on kostja esindaja andnud oma seletuse hagejale juhtumi kohta, mille on hageja kohtule ka kohtuvaidluses esitanud, seega on kostja iseenesest saanud enne vaidlust juhtumi kohta oma arvamust avaldada. Samas ei oma märgitud vastuväide vaidluse lahendamisel tähendust.
2. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud osale kostja kanda ja rahuldamata osale hageja kanda. TsmS 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus määrata kindlaks lihtmenetluse otsuses menetluskulud rahalise suuruse. Hagi kuulus rahuldamisel 58% ulatuses. Hageja on tasunud lõivu 5000 krooni ja õigusabikulusid 1062 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista proportsionaalselt hagi rahuldatud osale 3515,96 krooni. Kostja menetluskulusid ei esitanud, seega jäävad menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik 4