Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus leiab, et 09.02.2009 hagejale esitatud juhatuse liikme otsus tähendas temaga sõlmitud töölepingu lõpetamist samast kuupäevast seoses koondamisega. Otsuse sisust nähtub, et hageja koondatakse alates 09.02.2009.a. TLS § 86 alusel ja hagejale tuleb välja maksta seaduses ettenähtud tasud. Seega lõpetas kostja sellega hageja töölepingu TLS § 86 p.3 alusel sellest kuupäevast, s.o. eelnevalt hagejat koondamisest ette hoiatamata. Järelikult oli hageja õigustatud töölepingu lõpetamises saama kahekuist hüvitust koondamisest etteteatamata jäetud TLS § 87 lg.1 p.3 ja lg. 2 järgi ning kahekuist koondamishüvitust TLS § 90 lg.1 p.1a järgi. Hageja on ka tõendanud oma pangakonto väljavõttega, et jaanuaris ja veebruaris 2009 töötatud tööpäevade eest ei ole kostja talle tasu maksnud; seda asjaolu ei ole kostja ka ümber lükanud. Kuivõrd hagejale ei makstud töötasu ja hüvitusi välja töölepingu lõpetamise päeval, siis on tal TLS §119 lg. 2 kohaselt õigus ühekuisele hüvitusele lõpparve maksmisega viivitamise aja eest. Õiguslikult alusetu on kostja viide õigusele tasaarvestada hageja nõuded kostja poolt kohtutäiturile 14.04.2009 tasutud 8113,93 krooniga ja 03.03.2009 hagejale novembri ja detsembrikuude kuluhüvitisega 10 004 kr. (toimiku lk. 66-67). Seega on hageja nõuded põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõiste 8 tööpäeva tasu 2009.a. jaanuari eest 9523,80 krooni, 5 päeva töötasu 6578,95 krooni 2009.a. veebruari eest, töölepingu lõpetamisest etteteatamata jätmise eest 47 226 krooni, kahekuise keskmise palga suurune koondamishüvitus 49 587,30 krooni, ning ühekuise keskmise palga suurune hüvitus lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest 24 793,65 krooni, seega kokku 137 709 krooni. 2 Sellest summas tuleb maha arvata pärast hagi esitamist hagejale makstud koondamistasu brutosumma 47 471krooni, s.o. välja tuleb mõista kokku 90 238,70 krooni. Kuivõrd hageja vähendas oma nõuet seoses sellega, et kostja tasus osaliselt koondamishüvitusi pärast hagi esitamist, siis loeb kohus, et hagi rahuldatakse terves ulatuses ja jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotus
Seega menetlusosaliste menetluskulud jätta IEOÜ kanda.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.