3-10-84/27

KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-84 Haldusasi S. R kaebus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik avalik-õiguslik suhe – töötamine 07.07.1971 kuni 30.08.1991 ETKVL Tööstuskombinaadis „V“ viimistlejana, kes töötas vähemalt
2. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Asja läbivaatamise läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja: S. R Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5; § 31 lg 1 ja lg 4, § 84 lg 4 p 1: Rahuldada S. R kaebus. Tuvastada S. R (isikukood .., elukoht ..) töötamine: - ETKVL Tööstuskombinaadis „V“ puittoodete viimistlejana, kes töötas vähemalt
3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega ajavahemikus 07.07.1971-30.08.
4. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama S. R töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest, s.o 09.11.2009 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord ASJAOLUD Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. maist
6. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. 3-10-84 11.01.2010 saabus kohtusse S. R kaebus tuvastada kaebaja töötamine perioodil 07.07.1971 kuni 30.08.1991 ETKVL Tööstuskombinaadis „V“ puittoodete viimistlejana, kes töötas vähemalt
7. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega (tl 57). 11.01.2010 esitas kaebaja kohtule taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 20). 15.01.2010 võttis kohus asja menetlusse ja andis vastustajale aja kaebusele vastuväidete esitamiseks (tl 21). 26.01.2010 esitas vastustaja seisukohad kaebusele ning teatas, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (tl 24). 12.02.2010 teatas vastustaja, et ei vaidlusta kaebaja viimistlejana töötamist (tl 27a). 09.03.2010 kohtunõudega paluti protsessiosalistel kohtule esitada tunnistajatele esitatavad küsimused (tl 28). 11.03.2010 esitas kaebaja tunnistajatele esitatavad küsimused (tl 30). 22.03.2010 määrusega vormistati tunnistajatele vastamiseks küsimused (tl 32-38). 31.03.2010 saabusid kohtusse tunnistaja A. V´i vastused küsimustele (tl 42-45). 13.04.2010 saabusid kohtusse tunnistaja M. L´i vastused küsimustele (tl 46-47). 19.04.2010 teatas SKA Pärnu Pensioniamet, et ei vaidlusta tunnistajate ütlusi ning kaebaja avalduse rahuldamist (tl 52). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja esitas 09.11.2009 Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonnale avalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) alusel kui isik, kes on töötanud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ osa XII metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse punkt 5 puidutööstus, eriala kood 16314 all märgitud puittoodete viimistlejana, kes töötab vähemalt
8. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Kaebaja töötas 07.07.1971-30.08.1991 Tööstuskombinaadis „V“ täiskohaga viimistlejanamaalrina nii püstolpritsiga kui ka kilelakkimismasinal. Kaebaja tööülesanneteks brigaadis oli vaheldumisi mööblidetailide pahteldamine, lakkimine ja värvimine. Vahendid, mida tööülesannete täitmiseks kasutati, sisaldasid tervisele kahjulikke aineid. Kaitsevahendeid kaebaja tööajal ei kasutatud. Tööruum oli tootmiskombinaadi teistest tsehhidest ohutuse pärast eraldatud raudustega ning kuigi töökoht oli varustatud ventilatsiooniga ei piisanud sellest ruumi õhutamiseks. Kaebaja tööraamatusse tehtud kanne on küll õige, kuid dokumente, mis tõendaksid kaebaja töötamist
9. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega ei ole Eesti Tarbijateühistu Keskühistu 16.11.2009 kirja nr 6-1/399 kohaselt säilinud, mistõttu pensioniamet peatas kaebaja poolt esitatud pensioni taotlemise menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava tööstaaži tõendamisega kohtus. Neil asjaoludel, kuna dokumentaalseid tõendeid, mis tõendaksid kaebaja kokkupuutumist vähemalt
10. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide ja värvidega pole säilinud ning ka tööraamatus ei kajastu vajaliku täpsusega andmed töö iseloomu kohta, taotlebki kaebaja pensioniõigusliku staaži tõendamist kohtus. Arvamuse andja oma seisukohtades teatas, et olles tutvunud asja materjalidega, ei vaidle kaebaja avalduse rahuldamisele vastu, kui kohus leiab, et võib lugeda tõendatuks tema töötamise sooduspensionile õigustandval ametikohal. Peale tunnistajate ütlustega tutvumist Sotsiaalkindlustusamet ei vaielnud S. R avalduse rahuldamisele vastu. 2 3-10-84 KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. HKMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet kaasatud menetlusse vastustajana, kuid tulenevalt kohtupraktikast tuleb Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet lugeda käesoleval juhul kaasatud isikuks HKMS § 14 lg 3 p 1 tähenduses (RKHK määrus 3-7-1-3-15). Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimustel töötanud isikul on õigus pensionile viis aastat enne pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 9-10). Tööraamatust nähtub, et kaebaja on töötanud viimistlejana Tööstuskombinaadis „V“ 07.07.1971-30.08.1991, kuid ei nähtu töötamist vähemalt
11. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Eesti Tarbijateühistute Keskühistu 16.11.2009 kirja nr 6-1/399 kohaselt ei asu neil ETKVL Tööstuskombinaat „V” arhiivimaterjale. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine Tööstuskombinaadis „V“ puittoodete viimistlejana ning määrata talle pension tulenevalt Nimekirjast nr 2 XII osa metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse punkt 5 puidutööstus, eriala koodi 16314 märgitule. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja 07.07.1971-30.08.1991 Tööstuskombinaadis „V“ täiskohaga viimistlejana-maalrina nii püstolpritsiga kui ka kilelakkimismasinal. Kaebaja tööülesanneteks brigaadis oli vaheldumisi mööblidetailide pahteldamine, lakkimine ja värvimine. Vahendid, mida tööülesannete täitmiseks kasutati, sisaldasid tervisele kahjulikke aineid. Kaitsevahendeid kaebaja tööajal ei kasutatud. Tööruum oli tootmiskombinaadi teistest tsehhidest ohutuse pärast eraldatud raudustega ning kuigi töökoht oli varustatud ventilatsiooniga ei piisanud sellest ruumi õhutamiseks. Kaebaja töötamist vähemalt
12. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega ETKVL Tööstuskombinaat „V“ mööblitsehhi tootmisosakonnas mööblidetailide viimistlejana vaadeldaval perioodil kinnitavad oma ütlustega tunnistajad A. V (ETKVL Tööstuskombinaat „V“, meister aastatel 1973-1995) ja M. L (Pärnu Tervisekaitsetalituses arst-hügieenik alates 1965 aastast). Tunnistaja A. V´i ütluste kohaselt oli viimistlejate tööruumiks lakiruum, mis oli ettenähtud mööblidetailide viimistlemiseks. Tööruumi oli küll paigaldatud ventilatsioon, kuid see ei taganud ruumi õhu puhtust, mistõttu ruumis oli tolmu, laki- ja värviaurude kontsentratsioon 3 3-10-84 lubatust kõrgem. Detailide viimistlemiseks mõeldud värvid, lakid ja lahustid sisaldasid kõik toluooli, ksülooli, atsetooni, butüül- ja etüülpiiritust, ksüleeni, tolueeni butüülatsetooni, etüültselluloosi. Viimistlusmaterjale kasutas S. R detailide katmiseks püstolmeetodil ja kilelakkimismasinal. Töö viimistlejana oli klassifitseeritud tervistkahjustavaks. Tunnistaja M. L´i tunnistuse kohaselt kasutati kombinaadis viimistlusmaterjalidena järgmisi vahendeid: a) nitrovärvid ja –lakid HY-25, HY-218, HY-222, HY-292, milliste lahusti 646 GOST 18188-72 sisaldas töötsooni õhku eraldavates lenduvatest ainetest butüülatsetaati (IV ohuklass), etüültsellosolfi (IV ohuklass), atsetooni (V ohuklass), butüülpiiritust (III ohuklass),etüülpiiritust (IV ohuklass) ja toluooli (III ohuklass) b) Schilack A-RID, lahustiks atsetoon (IV ohuklass) c) Stollack A-6 Austria –lahustiks atsetoon (IV ohuklass) toluileendiisotsüonaadi (I ohuklass) ja heksametüleendiisotsüonaadi ( I ohuklass) lisandiga. d) EKE Sadolin lack Dansped 80, milline sisaldas lenduvatest ainetest tsükloheksanooni ( III ohuklass), ksülooli (III ohuklass), etüülatsetaati ( IV ohuklass) ja bensooli (II ohuklass). e) Viimistlejad kasutasid ka peitsmaterjale, millest näiteks Tikkurilla peit „Syva musta“ sisaldas lenduvatest ainetest ksüleeni (III ohuklass), tolueeni (III ohuklass) ja n- butanooli (IV ohuklass). f) Kasutati veel UV lack Basler, mis sisaldas akrüülühendeid ( II ohuklass) ja pentaftaallakki PF ja pentaftaalvärvi PF-115, mida lahustati White-spritiga ( IV ohuklass). Pentaftaalühendid ise kuuluvad II ja III ohuklassi. Lenduvate ainete erinevad keemilised ohuklassid on määratletud töötingimuste hindamiseks siis kehtinud GOST 12.1.005-88 järgi ja leidnud kinnitust Pärnu Tervisekaitsetalituse ja Eesti Terviseinspektsiooni keemialaborite poolt tehtud õhuanalüüside põhjal. Uuringud tehti erinevate keemiliste ja gaaskromatograafiliste uurimismeetodite järgi butüülatsetoonile, atsetoonile, toluoolile, White-spiritile, bensoolile. Analüüsitulemused töötsoonide õhukeskkonnas olid eranditult positiivsed. Töötamine viimistlejana oli äärmiselt ohtlik tervisele, mistõttu nad olid allutatud regulaarsele arstlikule kontrollile ja sunnitud kasutama kaitseriideid, kindaid ja respiraatorit. Vajalikud sundventilatsioonid olid TK „V“ kaubandusliku inventari tsehhis olemas, kuid need ei taganud vajalikku õhu puhtusetaset. Samuti on sama asutuse töökeskkonda käsitletud eelnevalt kohtuvaidluses (E. V kaebuses, haldusasi 3-08-564), kus on leidnud kinnitust, et butüülpiiritust ja toluooli sisaldavate nitrolakkide ja –värvidega töötamine annab aluse lugeda kaebaja poolt taotletud periood pensioni soodusstaaži hulka. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti esindaja ei vaielnud kaebaja avalduse rahuldamise vastu. Seega on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud. Kaebaja on tasunud 08.01.2010 kaebuse esitamisel riigilõivu 250.00 krooni Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 7 kohaselt pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamisel riigilõivu ei võeta. Kohus selgitab, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 3 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Rahandusministri
13. detsembri
14. a määruse nr 68 § 10 kohaselt riigilõivu tasunud isikul on õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust 4 3-10-84 arvates. Originaaldokumenti ei esitata juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Annika Vendik Kohtunik 5