← Eesti

3-09-1299/35

3-09-1299 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1299 Haldusasi L. L kaebus tuvastada tema töötamine metsaväljaveo autojuhina: - Kalurikolhoosis „L“ 29.09.1982-22.12.1990; - Aktsiaseltsis W 22.12.1990-31.05.1991; - E -s 02.09.1991-29.11.1991; - Aktsiaseltsis S 02.12.1991-08.05.1992; - Aktsiaseltsis H 05.06.1992-01.02.1993; - Aktsiaseltsis U 03.01.1994-01.05.
  2. Asja läbivaatamise kuupäev
  3. november 2009,
  4. märts 2010 Menetlusosalised Kaebaja: L. L, esindaja Diana Volokitin Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1; § 26 lg 1 p 5; § 31 lg 1 ja lg 4: Rahuldada L. L kaebus. Tuvastada L. L (isikukood…, elukoht …) töötamine metsaväljaveo autojuhina: - Kalurikolhoosis „L“ 29.09.1982-22.12.1990; - Aktsiaseltsis W 22.12.1990-31.05.1991; - E -s 02.09.1991-29.11.1991; - Aktsiaseltsis S 02.12.1991-08.05.1992; - Aktsiaseltsis H 05.06.1992-01.02.1993; - Aktsiaseltsis U 03.01.1994-01.05.
  5. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama L. L töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel pensioniõigusliku staaži hulka avalduse esitamisest, s.o 14.05.2009 (kuid mitte varem kui pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: 3-09-1299 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
  6. aprillist
  7. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses ASJAOLUD 12.06.2009 12.06.2009 esitas kaebaja kohtule kaebuse, milles palus tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni staaži arvestamise aluseks töötamise metsaväljaveo autojuhina: - Kalurikolhoosis (edaspidi ka KK) „L“ 28.02.1983-22.12.1990; - Aktsiaseltsis W 22.12.1990-31.05.1991; - E-s 02.09.1991-29.11.1991; - Aktsiaseltsis S 02.12.1991-08.05.1992; - Aktsiaseltsis H 05.06.1992-01.02.1993; - Aktsiaseltsis U 03.01.1994-01.05.
  8. (tl 5-7). 14.07.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 20-21). 19.08.2009 kaebaja täiendas kaebust uute tõenditega (tl 25-30). 25.09.2009 25.09.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 31). 06.10.2009 06.10.2009 esitas SKA Pärnu Pensioniamet seisukohad kaebusele (tl 34). 15.10.2009 15.10.2009 määrusega määrati korraldada kohtuistung(tl 37). 13.11.2009 toimus kohtuistung (tl 61-69) 08.12.2009 kaebaja täiendavad taotlused (tl 71). 17.12.2009 esitas SKA Pärnu Pensioniamet vastuse kaebaja taotlustele (tl 87). 19.01.2010 määrusega määrati korraldada kohtuistung (tl 90). 22.03.2010 esitas SKA Pärnu Pensioniamet täiendava vastuse (tl 94). 23.03.2010 toimus kohtuistung (tl 98-101). 23.03.2010 määrus kirjaliku menetluse läbiviimise kohta (tl 102-103). 01.04.2010 esitas SKA Pärnu Pensioniamet täiendava vastuse (tl 108). 12.04.2010 esitas kaebaja täiendavad seisukohad pensioniameti vastusele ( tl 111). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt töötas ta KK „L“ metsaväljaveo autojuhina 29.09.198228.02.1983, kuid tööraamatus on ebaõige kanne – metsatööline. Kaebaja oli alates 28.02.1983 kuni 22.12.1990 kalurikolhoosi liige ning kogu selle perioodi töötas ta metsaväljaveo autojuhina, kuid kolhoosiliikme tööraamatus on selle ajavahemiku kohta ebatäpsed kanded. 28.02.1983-22.12.1990 KK „L“ metsaväljaveo autojuhina, kuid tööraamatus on töötamise kohta ebaõige kanne. 22.12.1990- 31.05.1991 töötas kaebaja AS W metsaväljaveo autojuhina, kuid tööraamatus on töötamise kohta ebaõige kanne. 02.09.1991-29.11.1991 töötas kaebaja Pärnu E-s metsaväljaveo autojuhina, kuid tööraamatus on märgitud töötamine autojuhina. 02.12.1991-08.05.1992 töötas kaebaja AS S metsaväljaveo autojuhina, kuid tööraamatus on üksnes kanne töötamise kohta autojuhina. 05.06.1992-01.02.1993 töötas kaebaja AS H metsaväljaveo autojuhina, kuid tööraamatus on üksnes kanne töötamise kohta autojuhina. 03.01.1994- 01.05.1997 töötas kaebaja AS U metsaväljaveo autojuhina, kuid tööraamatus on üksnes kanne töötamise kohta autojuhina metsavarumise töödel. 3-09-1299 Kaebuse kohaselt omab antud asjaolude tuvastamine talle tähtsust soodustingimustel pensioni taotlemisel, sest töötamine metsaväljaveo autojuhina on soodustingimustel vanaduspensioni andvate tööde nimekirjas. Kuna dokumendid, mis tõendaksid kaebaja töötamist metsaväljaveo autojuhina, ei ole säilinud ning tööraamatus on ebaõiged kanded kaebaja töötamise kohta, pöördus kaebaja staaži tuvastamiseks kohtusse. Kohtuistungil kaebaja täpsustas perioode, millistel ajavahemikel soovib staaži tuvastamist. Kaebaja soovis tuvastatavateks ajavahemikeks lugeda: - KK-s „L“ 29.09.1982-22.12.1990; - Aktsiaseltsis W 22.12.1990-31.05.
  9. Kaasatud isiku hinnangul on kaebajal õigus pöörduda kohtu poole soodusstaaźi tõendamiseks, kuid seisukoha kaebuses toodud väidete osas saab vastustaja anda peale tunnistajate ärakuulamist. Peale tunnistajate ärakuulamist ei vaielnud pensioniameti esindaja vastu tuvastada töötamine metsaväljaveoautojuhina E-s, AS-s S. Kalurikolhoosis „L“ nõustus kaasatud isik tuvastama perioodil 08.04.1986-01.01.
  10. töötamist metsaväljaveoautojuhina. Metsaraietöölisena töötamisele AS- s W vastu ei vaidle. Lõplikes seisukohtades jäi Sotsiaalkindlustusamet arvamuse juurde, et L. L töötamise kohta perioodidel 29.09.1982-07.04.1986 ja 22.12.1990-31.05.1991 on dokumendid säilinud ning dokumentides puuduvad vasturääkivused, mistõttu palub jätta nimetatud perioodi osas kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. HKMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet kaasatud menetlusse vastustajana, kuid tulenevalt kohtupraktikast tuleb Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet lugeda käesoleval juhul kaasatud isikuks HKMS § 14 lg 3 p 1 tähenduses (RKHK määrus 3-7-1-3-15). Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõestamiseks tööraamatu (tl 9-15). Tööraamatust nähtub, et kaebaja on töötanud Kalurikolhoosis „L“ perioodil 29.09.1982-28.02.1983 metsatöölisena; 30.12.1990-31.05.1991 AS s W metsaraietöölisena; 02.09.1991-29.11.1991 E-s autojuhina; 02.12.1991-08.05.1992 AS s S autojuhina; 05.06.1992-01.02.1993 AS s H autojuhina; 03.01.1994-01.05.1997 AS s U metsavarumistöödel autojuhina. Samuti on kaebaja poolt esitatud kolhoosiliikme tööraamat, millest nähtuvalt võeti kaebaja tööle 28.02.1983 metsatööliseks; 08.04.1986 viidud üle metsaveo autojuhiks; 02.01.1991 viidud üle metsatööliseks. Kaebaja pöördus järelepärimistega Riigiarhiivi, Tartu Ajalooarhiivi, Valga Maa-arhiivi poole 3-09-1299 (tl 25). Valga Maa-arhiivi 03.08.09 vastuskirja nr 18-7-5.12/4350 kohaselt ei leidunud andmeid L. L töötamise kohta metsaväljaveo autojuhina AS- s S. Arhiivi dokumentidest nähtuvalt oli kaebaja vormistatud tööle autojuht-raietöölisena. Riigiarhiivi 10.08.09 vastuskirja nr 18-7-3.6/4365/TT kohaselt ei ole KK „L“, AS W, E, AS S, AS H, AS U personalidokumente arhiivile üleantud. Rahvusarhiivi Lääne Maa-arhiivi 06.07.09 arhiiviteatisest nr 18—5.6/4365 selgub, et kaebaja võeti KK „L“ tööle metsatöölisena 29.09.1982 avalduse alusel ning võeti metsaraietöölisena kolhoosi liikmeks alates 28.02.
  11. Kolhoosis vormistati 14.09.1983 puhkus kui metsaraie töölisele. Alates 10.04.1986 viidi kaebaja üle metsaraie töölisest autojuhiks. Edasiste käskkirjade kohaselt sai kaebaja puhkust autojuhina. 20.12.1990 viidi kaebaja üle metsavarumisjaoskonda 4 kategooria metsaraietööliseks alates 02.01.
  12. Kaebaja viidi üle AS-i „W“, kus töötas metsaraietöölisena. KK „L“ isikukaardi kohaselt on kaebaja erialaks märgitud metsaraie tööline ja autojuht. Töötasukaartidel on kaebaja osas alates 1983 kuni 1984 kanded metsavarumine, metsatööline; 1985 kuni 1986 kanded metsajaoskond, tööline, alates 08.04.1986 autojuht. Alates 1988 kuni 1990 on kanded automajand, autojuht. Alates 02.01.1991 viidi kaebaja üle metsavarumisjaoskonda 4 kat metsaraietööliseks alates 02.01.
  13. Ajalooarhiivi 21.07.09 teatise nr 4365-2 kohaselt ei neile üleantud E, AS H ja AS U dokumente ning arhiivil puudub teave antud dokumentide asukoha kohta. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine metsaväljaveo autojuhina tulenevalt Nimekirjast nr 2 XII osa koodi 11442 all märgitule. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et töötas KK „L“ metsaväljaveo autojuhina. Tööautoks oli metsaväljaveoauto MAZ 54, millega vedas metsalangilt puitu välja. Koorem tuli kaebajal endal peale laduda. Tunnistaja R. H ( KK „L“ metsaveoautojuht aastatel 22.03.1979-22.12.1990) ütluste kohaselt töötas kaebaja metsaveoautojuhina autol MAZ ning tema tööülesanneteks oli metsast lankide pealt vedada puitu tellitud kohta. Tunnistaja J. T ( KK „L“ metsatööline-traktorist aastatel 20.02.1979-25.01.1982 ning 28.02.1983-03.08.1987) ütluste kohaselt töötas kaebaja metsaväljaveoautojuhina autol MAZ, mis olid spetsiaalselt valmistatud metsa väljaveoks. Tunnistaja tunnistuse kohaselt tuli autojuhil ise koorem peale sättida. Juhul, kui autol puudusid vastavad agregaadid puude peale laadimiseks, tuli koorem peale laadida käsitsi. Tunnistaja V. M ( Pärnu E juhataja, aastatel 1984-1991) ütluste kohaselt töötas kaebaja metsaväljaveoautojuhina autol MAZ, mille küljes oli ka tõstuk. Kaebaja töötas edasi ka AS-s S, mis tegeles metsaväljaveoga. Tunnistaja A. M (AS S, metsameister, aastal aprill – juuli 1992) ütluste kohaselt töötas kaebaja tunnistaja alluvuses metsaväljaveoautojuhina. Kaebaja sõitis ZIL 157 –ga, mis oli varustatud tõstukiga. Kaebaja tööülesandeks oli puude auto peale laadimine ning laoplatsile vedamine. Tunnistaja E. S ( OÜ H, sekretär-asjaajaja) ütluste kohaselt töötas kaebaja metsaväljaveoautojuhina OÜ-s H perioodil juuni 1992 – veebruar
  14. Auto oli varustatud tõstemehhanismidega, mistõttu vedas kaebaja puitu metsalangilt ladustamiskohtadele. 3-09-1299 Tunnistaja J. U (AS U, metsalangetaja aastatel 1993-01.01.1997) ütluste kohaselt töötas L metsa väljavedajana autol FISKARS. Vastustaja ei vaidlustanud tunnistajate ütlustega kinnitamist leidnud kaebaja väiteid tema töötamisel metsaväljaveo autojuhina: - Kalurikolhoosis „L“ 10.04.1986 -22.12.1990; - E-s 02.09.1991-29.11.1991; - Aktsiaseltsis S 02.12.1991-08.05.1992; - Aktsiaseltsis H 05.06.1992-01.02.1993; - Aktsiaseltsis U 03.01.1994-01.05.
  15. Kaebaja soovis tuvastada ka töötamist: - Kalurikolhoosis „L“ 29.09.1982-07.04.1986 - Aktsiaseltsis W 22.12.1990-31.05.
  16. Kaebaja ütluste kohaselt on nimetatud perioodil eelpool toodud tööraamatukanded valed ning ta ei eeldanud, et peab tööraamatukannete õigsust üle kontrollima. Kaebaja kinnitas, et põhitöö sellel perioodil oli töötamine metsaväljaveoauto peal. Töö oli raske, kuna tihti tuli kasutada füüsilist jõudu koorma peale laadimisel. Raske füüsilise töö tõttu oli kaebajale määratud ka pikem puhkus. Sotsiaalkindlustusamet leidis, et nimetatud perioodide osas tuleb taotlus jätta rahuldamata, kuna dokumentides puuduvad vasturääkivused ning puudub alus kahelda nende tõepärasuses. Kuna kaebaja töötamist tõendavad dokumendid on küll säilinud, kuid nendes tehtud kannetes on ametinimetus märgitud ebatäpsena, on võimalik kaebaja töötamist vaidlusalusel ajavahemikul metsaväljaveo autojuhina tõendada tunnistajate H. R´i ja V. P´i ütlustega. Tunnistaja V. P´i (KK „L“ metsaväljaveoautojuht-brigadir aastatel 1978- 1991) ütluste kohaselt töötas kaebaja tema alluvuses metsaväljaveoautojuhina. Autojuhi ülesandeks oli ise palgid autole laadida. Osadel autodel oli küljes nn vintssüsteem, kuid ülejäänud autodele laaditi koorem peale kas käsitsi või tõstukiga. Kaebaja kasutuses olid nii tõstuki- kui vintssüsteemiga autod. Tunnistaja leidis, et vale kanne tööraamatusse (metsatööline) võidi märkida rahalistel kaalutlustel, kuna metsatöölistel võis palgafond suurem olla. Tunnistaja töötas koos kaebajaga koos ka AS-s W, kus kaebaja töötas samuti metsaväljaveoautojuhina ning tunnistaja brigadirina. Tunnistaja H. R ( KK „L“, AS W metsatööline aastatel 1984-1991) ütluste kohaselt töötas kaebaja metsa väljaveoautojuhina autol Maz. Kaebaja töö ülesanneteks oli metsa langilt koorem peale laduda ning viia kohta, mis oli ette määratud. Koorem laaditi peale tõstukiga, mis oli kinnitatud auto külge. Koorma laadimiseks ei olnud ette nähtud eraldi töölist, seda pidi tegema autojuht ise. Kohus leiab, et kaebaja seletust ja tunnistajate ütlusi kogumis hinnates, ei ilmne antud ütlustes vasturääkivusi, mistõttu saab tuvastada kaebaja töötamise metsaväljaveoautojuhina. Kõik tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, et kaebaja töötas üksnes metsaväljaveoautojuhina ning ei teinud muud tööd. Samuti langesid kokku kaebaja poolt tehtud tööde kirjeldus, mille kohaselt kaebaja tööülesannete hulka kuulus metsavarumisel metsamaterjali väljavedu lankidelt kogumisplatsile kas siis koos auto erivarustuse hulka kuuluva metsatõstuki abil ( või ka käsitsi) koorma peale –ja mahalaadimise kohustusega. Tunnistaja Pi, kelle alluvuses kaebaja pikal perioodil töötas, ütluste kohaselt võidi teha vale kanne tööraamatusse palgafondi reguleerimise tõttu ning nimetatud väites ei ole kohtul alust kahelda. Tulenevalt eeltoodust saab lugeda tuvastatuks kaebaja töötamine metsaväljaveo autojuhina: - Kalurikolhoosis „L“ 29.09.1982-07.04.1986; - Aktsiaseltsis W 22.12.1990-31.05.
  17. 3-09-1299 Seega on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud. Kaebaja on tasunud 11.06.2009 kaebuse esitamisel riigilõivu 250.00 krooni Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 7 kohaselt pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamisel riigilõivu ei võeta. Kohus selgitab, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 3 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Rahandusministri
  18. detsembri
  19. a määruse nr 68 § 10 kohaselt riigilõivu tasunud isikul on õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Originaaldokumenti ei esitata juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Annika Vendik Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.