← Eesti

3-09-3144/21

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-3144 Otsuse kuupäev 11.05.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A T kaebus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi

§ st 31 lg 1 tagada vene- keelsete telekanalite vaatamise võimalus. Viru Vangla vastas oma 22.12.2009.a vastuses nr 6-27/46000-1 et: vangla ei ole kohustatud võimaldama kinnipeetavatele konkreetseid telekanaleid. Vanglal tuleb tagada see, et kinnipeetavatele oleks kättesaadav tavapärane ning mõistlik valik erinevaid telekanaleid“. Justiitsministeerium vastas oma 14.12.2009.a vastuses, et „Justiitsministeerium on juhtinud Viru Vangla tähelepanu vajadusele vaadata oma pakutav programmivalik venekeelsete telekanalite osas üle ja lisada võimalusel venekeelseid telekanaleid“. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla toimingud, millega talle ei võimaldata venekeelsete kanalite vaatamise võimalust, on õigusvastane ja Põhiseadusvastane ning Justiitsministeeriumi tegevusetus, millega ei kohustata vanglat tagama venekeelsete kanalite vaatamist (ehk lõpetada diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine) on õigusvastane ja Põhiseadusvastane, millega rikutakse kaebaja õigust saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, mis tuleneb Põhiseaduse §-st 44 lg 1 ja

§ 31lg 1.

Vastustaja Justiitsministeerium oma 09.02.2010.a Tartu Halduskohtule esitatud vastuses leidis, et lähtudes HKMS § 12 lg 2 tuleb antud asjas määrata vastustajaks Viru Vangla. Justiitsministeerium leiab, et antud juhul on avalik-õigusliku suhte sisuks kinnipeetavale televisioonisaadete jälgimise võimaldamine viitega

§ 31lg 1.

Seega on käesolevas asjas avalik-õiguslik suhe vangla ja kinnipeetava vahel. Juhul, kui kohus jätab antud taotluse rahuldamata, siis juhinduda HKMS § 26 lg 1 p 6 ning kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud tuleb jätta kaebaja kanda. JM leiab, et kinnipeetava subjektiivseid õiguseid ei ole rikutud ning ei ole tõendatud põhjendatud huvi olemasolu. Samuti on JM seisukohal, et vangla toimingutega, mis seisnevad selles, et kinnipeetavatele on tehtud valik venekeelsete telekanalite osas on õiguspärane ning sellega ei rikuta kinnipeetava subjektiivseid õiguseid. Eesti vanglate praktika ja vangistusõiguse regulatsioon on kooskõlas ka Euroopa vangistusõiguse põhimõttega. Vastustaja Viru Vangla oma 12.02.2010.a Tartu Halduskohtule esitatud vastuses leidis, et A kaebus tuleb jätta rahuldamata. Viru Vangla 22.12.2009.a vastuses selgitati A T, et üheski õigusaktis ei ole täpsustatud, mis keelseid ning kui suurel hulgal erinevaid telekanaleid peaks vangla kinnipeetavatele tagama ning telekanalite võimaldamisel lähtub vangla tehnilistest võimalustest. Samuti ei ole vanglal kohustust võimaldada kinnipeetavatele konkreetseid telekanaleid ka juhul, kui nende vastuvõtmine oleks vanglal tehniliselt võimalik ning vanglal tuleb tagada see, et kinnipeetavatele oleks kättesaadav tavapärane ning mõistlik valik erinevaid telekanaleid.

§ 6

lg 1 kohaselt, sätestatud vangistuse täideviimise eesmärkidest tulenevalt, on vastustaja seisukohal, et vangla poolt kinnipeetavatele tehtud valik venekeelsete telekanalite osas on õiguspärane ning sellega ei rikuta kinnipeetava subjektiivseid õigusi. 17.02.2010.a toimunud Tartu Halduskohtu kohtuistungile keeldus A T tulemast, kuna JM esindaja palus asja arutada ilma nende osavõtuta. A. T teatas kohtule telefoni teel, et soovib JMle küsimusi esitada ning seepärast soovib ta, et kohus kohustab Justiitsministeeriumit kohtuistungile ilmuma. 13.04.2010.a esitas Justiitsministeerium Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus kohtul lähtuda ministeeriumi poolt esitatud kirjalikust seisukohast ning asi lahendada nende osavõtuta, kuna antud asjas saab vastustajaks olla vaid Viru Vangla. 21.04.2010.a Tartu Halduskohtus toimunud kohtuistungil jäi kaebaja A T oma kaebuse juurde. A. T märkis kohtuistungil, et kohtumenetluse ajal lisati 2010 aastast alates 2 uut venekeelset telekanalit (Ru Music, Riga 5), enne oli Euronews ja Enter Film. Enter Filmi asemele pandi usukanal TBN Rossia. Preventiivne huvi on, põhjendatud huvi, et vangla näitaks ka edasi venekeelseid kanaleid. Kaebaja ei ole kunagi rääkinud mingist konkreetsest kanalist, aga ta leiab, et tema õigusi rikuti 2 sellega, et ta ei saanud vaadata venekeelseid kanaleid. Puudu oli venekeelsetest filmidest ja saadetest. PS § 44. Vastustajad Viru Vangla ja Justiitsministeerium jäid oma vastuväidete juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus leiab, et vastustajad ei ole rikkunud kaebaja õigusi, kuna ükski õigusakt ei kohusta vastustajaid võimaldama kinnipeetaval vaadata selliseid telekanaleid nagu ta soovib (k.a Venemaa kanaleid).

§ 31lg 1 järgi võimaldatakse vanglas jälgida raadio- ja televisioonisaateid.

Nimetatud paragrahvis ei ole konkretiseeritud mitme ja milliste telekanalite näitamise peab vangla tagama.

§ 6

lg 1 järgi on vanglal õigus selekteerida edastavaid telekanaleid, kõrvaldades paketist telekanalid, mis ei aita kaasa vangistuse täitmise eesmärkidele. Eeltoodu alusel vangistusalased õigusaktid ei sätesta vanglas edastatavate televisioonisaadete minimaalset hulka ega valikukriteeriumeid ning kui suurel hulgal peaks vangla pakkuma kinnipeetavatele konkreetseid telekanaleid vaadata. Seega õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust omal äranägemisel valida telekanaleid, mistõttu ei ole tegemist halduskohtus kaitstava õigusega ning seega ei saa seda arvestada põhjendatud huvi alusena. Halduskohus nõustub vastustajaga, et vanglal ei ole kohustust ega ka kinnipeetaval õigust nõuda endale meelepäraste telekanalite (antud juhul venekeelse telekanali) vaatamise võimalust. Kaebaja ei ole ka välja toonud, millistest õigusaktidest tulenevat kohustust on vastustaja kaebaja suhtes rikkunud. Seda, milliseid televisioonikanaleid võimaldatakse vanglas jälgida, on vangla otsustada. Telekanalite võimaldamisel kinnipeetavatele lähtub vangla tehnilistest võimalustest, samuti asjaoludest, kas need on tasulised või tasuta. Vangla puhul on tegemist eelarvelise asutusega, mille majandamisel tuleb lähtuda eelarves ettenähtud vahenditest ning puuduvad vahendid tasuliste telekanalite võimaldamiseks kinnipeetavale. Viru Vangla poolt võimaldatakse kinnipeetavatele vaadata 24 telekanalit, kusjuures tavainimene näeb tavaolukorras digiboksi vahendusel vaid 5 telekanalit. Kuna Viru Vanglas näidatakse kinnipeetavatele ka venekeelseid kanaleid ning vanglal puudub kohustus võimaldada näidata kõiki võimalikke venekeelseid kanaleid või arvestada selles osas iga kinnipeetava erisoove, siis ei ole põhjendatud ka A.T väide, et vastustaja on rikkunud Põhiseaduse §-st 44 lg 1 ja

§ 31lg 1.

Seda, miks ei ole vastustajal võimalik rahuldada kaebaja taotlusi täiendavate venekeelsete programmide näitamiseks, on A.T selgitatud ka 22.12.2009.a vastuses nr 627/46000-1 Halduskohus märgib ka, et vastustajad ei ole oma tegevusega kaebajat diskrimineerinud, kuna A. T on Eesti kodanik, kelle emakeeleks on eesti keel ning kelle rahvuseks on eestlane.

§ 6

lg 1 kohaselt, sätestatud vangistuse täideviimise eesmärkidest tulenevalt on vangla poolt kinnipeetavatele tehtud valik venekeelsete telekanalite osas õiguspärane ning sellega ei rikuta kinnipeetava subjektiivseid õigusi. Põhjendatud ei ole A. T väide, et õigusvastane on Viru Vangla toiming, millega ei võimaldata talle vene televisiooni vaatamist vanglas, kuigi kaebuse esitaja ei ole konkreetselt taotlenud mingi konkreetse telekanali vaatamise võimaldamist. Küll on ta kohtus öelnud, et tal oli puudu venekeelsetest filmidest ja saadetest. Asja materjalidest nähtuvalt on Viru Vanglas võimalik lisaks Eesti telekanalitele vaadata ka venekeelset Euronews`i, kuni 2010 a Enter Filmi, RU Muzik ja Riga 5. Seega on A. T ise 3 kinnitanud, et ta saab neid kanaleid vaadata ja ta vaatab sealt venekeelseid uudiseid jne. Õige on Justiitsministeeriumi seisukoht, et kinnipeetava A. T subjektiivseid õiguseid ei ole rikutud ning ei ole tõendatud põhjendatud huvi olemasolu. Vastustajate toimingud, mis seisnevad selles, et kinnipeetavatele on tehtud valik venekeelsete telekanalite osas on õiguspärane ning sellega ei rikuta kinnipeetava subjektiivseid õiguseid. Ülle Polluks Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.