← Eesti

2-10-15439/2

Obsah (4)§ 468§ 444§ 138§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse tegemise aeg ja koht 07. mai 2010.a., Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 468lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 01.04.2010.a esitas K M Harju Maakohtule hagi A M vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse ning selle lisade kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 31.10.2003.a otsusega hageja ema Kristina M kasuks välja elatis kostjalt hageja K M ülalpidamiseks alates 25.07.2003.a kuni K M täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.a. Hageja on täisealine, kuid õpib käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga xxx. Seega ei saa hageja tööle asuda ega iseseisvat elatist teenida. Seoses eeltooduga palus hageja ülalpidamise saamiseks kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas so 2 175.00 krooni kuus alates 01.04.2010.a kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni. Kostja vastus Kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet ning hagile vastu ei vaidle. Kostja on nõus maksma hagejale elatist alates 01.04.2010.a kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 4 kohaselt jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p-le 1 on kostja õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Perekonnaseaduse § 60 lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PkS § 63 lg 1 järgi mõistab kohus elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes perekonnaseaduse §-s 61 sätestatust. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus arvestades vanemate varalist seisundit ning lapse vajadusi igakuise elatusrahana. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas 2 175,00 krooni kuus alates 01.04.2010.a kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni.

§ 468

lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on hagejale väljamõistetud ühe kuu elatise summa, s.o 2 175.00 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 173

lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja menetluskulusid ei nõua. Seega menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Epp Haabsaar Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.