6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud. Hagiavaldus on esitatud 19.02.2010.a. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte xxxx.a. alanud kooselust xxx.a. tütar L P . Alates 2008.a. novembrikuust elavad pooled lahus ja kostja ei võta osa lapse ülalpidamisest, kuna viibib kinnipidamisasutuses. Hageja töötasu on 5 000 krooni kuus. Hageja palub kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 2 000 krooni kuus, kuid mitte vähem seadusega sätestatud elatusraha miinimumsuuruse. Hageja hagiavalduses on nõus kirjaliku menetlusega. 1 Kohus 26.02.2010.a. määrusega võttis M T’e hagiavalduse hagis I P’i vastu elatise väljamõistmiseks lapsele menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama. 16.03.2010.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses kostja hagi õigeks ei tunnista, kuna ta ei teenigi nii palju, kui hageja soovib, vastuhagi esitada ei soovi, palub kohtul teha õiglane otsus ja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus 16.03.2010.a. saatis kostja vastuse hagejale arvamuse esitamiseks 20 päeva jooksul. Hageja oma arvamust kohtule ei esitanud. 08.04.2010.a. määrusega kohus määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses 06.05.2010.a. ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti teavitada kohut kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Kohtu antud tähtajaks 27.04.2010.a. pooled täiendavalt midagi ei esitanud. II II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega tuleneb lapsevanema kohustus oma last ülal pidada seadusest. Kostja ei ole oma lapse ülalpidamise kohustust täitnud, kuna viibib kinnipidamiskohas. PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja palub lapsele elatusraha 2 000 krooni, kuid mitte alla seadusega sätestatud miinimummäära. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Seega tuleb eeldada, et hageja soovib elatusraha 2 175 krooni kuus. Vastavalt
§-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja oma varalist seisundit ega lapse vajadusi ei ole kirjeldanud ega ka tõendanud. Kostja viibib xxxx ja on esitanud kohtule Justiitsministeeriumist pärineva väljavõtte talle makstud töötasu kohta, millest nähtuvalt on kostja keskmine töötasu 1 510 krooni ja 74 senti kuus. PKS § 61 lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seadusega kehtestatud miinimummäära või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hinnates tuvastatud asjaolusid, kohus leidis, et kostja vanglas viibimine iseenesest ei ole asjaolu, mille tõttu saaks kostjat lapse ülalpidamise kohustusest vabastada. Lapsevanem peab oma elu korraldama nii, et ta suudaks oma vanemakohustust täita. Samas on kostja tegevusvabadus piiratud ja kostja töötasu ei võimalda hagi rahuldada hageja nõutavas määras. Selletõttu kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja kasuks ja lapse ülalpidamiseks elatis välja mõista igakuise elatusrahana 500 krooni kuus. Vastavalt PKS §-le 70 lg. 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 19.02.2010.a.
kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS § 61,
§-de 164, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Sirja Tooming Merle Kaegas 2 Kohtuotsus jõustus 11.juunil 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.