3-09-77/8

3-09-77 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-77 Haldusasi V. Z´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 23.12.2008 otsus nr 1.1-8.P38/1831; - kohustada Pärnu Pensioniametit arvama kaebaja pensioniõigusliku staaźi hulka sõjaväeteenistuses viibitud aeg Koostööleppe jõustumise kuupäevast alates Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2009 Menetlusosalised Kaebaja V. Z Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti esindaja Nele Mals RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1 ja p 6: Rahuldada osaliselt V. Z´i kaebus haldusasjas 3-08-
3. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 23.12.2008 otsus nr 1.1-8.P38/
4. Teha Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniametile ettekirjutus uuesti läbi vaadata V. Z´i poolt 09.12.2008 esitatud avaldus vanaduspensioni määramiseks arvestades kohtuotsuses toodud asjaolusid. Jätta rahuldamata kaebuses esitatud taotlus kohustada Pärnu Pensioniametit arvama V. Z´i pensioniõigusliku staaźi hulka sõjaväeteenistuses viibitud aeg Koostööleppe jõustumise kuupäevast alates. 1 3-09-77 Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
5. septembril
6. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 23.12.2008 Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni otsusega nr 1.1-8.P38/1831 jäeti V. Z´i pensioniõigusliku staaźi hulka arvestamata Nõukogude Armees kohustuslikus sõjaväeteenistuses viibitud aega ajavahemikus 19.09.1959 kuni 09.11.1966 ning üleajateenistuses viibitud aeg ajavahemikus 28.06.1971 kuni 31.08.1977 (tl 7-8). 13.01.2009 esitas V. Z kohtule kaebuse seoses Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna Pärnu pensionikomisjoni 23.12.2008 otsusega nr 1.18.P38/1831 (tl 5). 06.02.2009 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 13-14). 11.07.2009 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 17). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt esitas ta pensioniametile 09.12.2008 avalduses taotluse arvestada tema sõjaväeteenistuses oldud aeg pensioniõigusliku staaźi hulka ning seoses sellega ümber arvestada talle määratud pension. Kaebaja tugineb oma taotluses RPKS § 4 lg 3 ning on seisukohal, et tema avalduse lahendamisel kuulub kohaldamisele välisleping ning seetõttu on sobimatu tema avalduse lahendamisel viidata siseriiklikule seadusele. Vastavalt EV valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise koostööleppe art 4 tuleb pensionistaaźi arvestamisel võtta arvesse pensioniõiguslik staaź, mis on omandatud poolte territooriumil ning staaź, mida tunnustatakse ühe või teise poole territooriumil. Kaebaja hinnangul on kokkuleppe eesmärgiks arvata vastastiku pensioniõigusliku staaźi hulka kogu pensioni määramisel arvesse võetav pensioniõiguslik staaź ning Eesti Vabariigis peab võrdsustama Eestis töötamise ajaga ka selle aja, mida Vene Föderatsioonis võtaks pensioni määramisel arvesse juhul, kui isik elaks alaliselt Vene Föderatsioonis. Kuna Vene Föderatsiooni seadusandlus tunnistab nõukogude armees teenimise aja pensioniõigusliku staaźina, siis peab seda tunnustama ka Eesti Vabariigis. Pension tuleb ümber arvestada kokkuleppe muutmise protokolliga (05.11.2002) tehtud muudatuste jõustumise kuupäevast. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul on kaevatav otsus seaduslik ja põhjendatud. RPKS § 28 lg 5 alusel arvestatakse pensioniõigusliku staaźi hulka sõjaväeteenistuses viibitud aeg juhul, kui isik suunati teenistusse Eestist või isik elas enne ja pärast väljas poolt Eestist teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensioni staaźi ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaźi eest pensioni. Kaebaja kutsuti sõjaväeteenistusse Kalinini Oblasti Sõjakomissariaadi poolt. Üleajateenistuses viibitud aeg ei kuulu kohustusliku sõjaväeteenistuse hulka ning ei loeta pensioniõigusliku staaźi hulka. Kaebaja poolt viidatud koostööleppe art 4 alusel korraldatakse poolte kodanikele pensioni kindlustamine vastavalt selle poole seadustele, kelle poolel isikud alaliselt elavad. Vastavalt koostööleppe art 8 reguleeritakse erikokkuleppega endiste sõjaväelaste, vastavate 2 3-09-77 ametkondade juhtiv-ja reakoosseisu endiste töötajate ning nende perekonnaliikmete pensioniline kindlustamine. Kaebaja oma kaebuses jätab tähelepanuta art 8, millest tulenevad piirangud sõjaväeteenistuses olnud isikutele. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tühistada kaevatav haldusakt ning kohustada vastustajat sooritama taotletud toimingut. Lähtudes HKMS § 6 lg 2 p 1 ja p 2 on viidatud taotluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Pensionikindlustuse seaduse § 40 lg 1 järgi võib pensionikomisjoni otsusega mittenõustumise korral pensionitaotleja või pensionär pöörduda halduskohtusse kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kaebus on esitatud 13.01.2009 vastustaja 23.12.2008 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Vaidlustatud haldusakti kohaselt otsustati mitte arvata kaebaja pensioniõigusliku staaźi hulka Nõukogude Armees kohustuslikus sõjaväeteenistuses viibitud aeg 19.09.1959 kuni 09.11.1966 ja üleajateenistuses viibitud aeg 28.06.1971 kuni 31.08.1977 (tl 8). Otsuse kohaselt ei saa kohustuslikus sõjaväeteenistuses viibitud aega arvata kaebaja pensioniõigusliku staaźi hulka, kuna kaebaja elas enne sõjaväeteenistusse kutsumist Kalini Oblastist, mitte Eestist. Üleajateenistuses viibitud aeg ei kuulu kohustusliku sõjaväeteenistuse hulka ning ei arvestata pensioniõigusliku staaźina (tl 14). Kaebaja elab Eestis ja tal on Venemaa kodakondsus. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebajale on määratud vanaduspension ning 09.12.2008 esitas kaebaja pensioniametile taotluse pensioni ümberarvutamiseks, sooviga arvestada tema pensioniõigusliku staaźi hulka sõjaväeteenistuses viibitud aeg. Kohtule esitatud kaebuses tugineb kaebaja oma nõudes Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe art
7. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alane koostöökokkulepe on sõlmitud lähtudes ühe Poole kodanike võrdsusest teise Poole kodanikega pensionilise kindlustamise alal ning art 1 kohaselt on kokkuleppe eesmärgiks poolte kodanike ja nende perekondade pensionilise kindlustamise korraldamine kompetentsete ametkondade poolt vastavalt selle Poole seadusandlusele, kelle territooriumil nad alaliselt elavad. Arvestades seda, et kaebaja puhul on tegemist Vene kodanikuga ja antud vaidlus on seotud tema pensioniõigusega ning seda, et koostöökokkulepe (välisleping) sisaldab pensioni määramiseks teistsuguseid sätteid kui riikliku pensionikindlustuse seadus, tuleb Põhiseaduse § 123 lg 2 ja RPKS § 4 lg-st 3 alusel käesoleval juhul kohaldada Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe sätteid mitte RPKS § 28 sätteid. Vastustaja võtab vastuväidetes õigeks, et kaebaja on õigesti viidanud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe art 4, kuid leiab, et kaebaja avalduse lahendamisel kuulub kohaldamisele art 2 j art 8, mis välistavad kaebaja taotluse lahendamise art 4 alusel. Koostöökokkuleppe art 2 kohaselt laieneb kokkulepe kõikidele kodanike pensionilise kindlustamise liikidele, mis on määratud või määratakse Poolte seadusandlusega, välja arvatud käesoleva Kokkuleppe Artiklis 8 ette nähtud juhtudel. 3 3-09-77 Kooskõlas art 8 reguleeritakse Poolte territooriumitel Relvajõudude, Riikliku Julgeoleku organite ja sisevägede endiste sõjaväelaste, Siseministeeriumi ametkondade juhtiv- ning reakoosseisu endiste töötajate, teiste sõjaväeformeeringute esindajate ning nende perekonnaliikmete pensioniline kindlustamine teise Poole territooriumil erikokkuleppega. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaebajale on tagatud tema pensioniline kindlustamine ja/või on arvestatud kaebuses märgitud sõjaväeteenistuse oldud aeg pensioniõigusliku staaźi hulka, kui endisele sõjaväelasele. Samuti ei ole vastustaja põhistanud oma väiteid selle kohta, et kaebaja pensioniline kindlustamine tuleb lahendada erikokkuleppe alusel. Seega ei ole asjas esitatud tõendeid, mille põhjal võib järeldada, et kaebaja suhtes kuuluvad kohaldamisele art 8 toodud piirangud. Koostöökokkuleppe art 4 sätestab: "Pensioniõiguse määramisel, sh pensionideks soodustustingimustel ja väljateenitud aastate eest, võetakse arvesse pensioniõiguslik staaž, mis on omandatud Eesti Vabariigi ja/või Vene Föderatsiooni territooriumil, samuti pensioniõiguslik staaž, mida tunnustatakse ühe või teise Poole territooriumil". Tulenevalt viidatud artikli sõnastusest tunnustatakse kokkuleppe Poolte poolt pensioniõiguslikku staaźi, mis on omandatud teise Poole territooriumi ja pensioniõiguslikku staaźi, mis mida tunnustatakse teise Poole territooriumil. Seega tuleb Eestis elavale Vene Föderatsiooni kodanikule pensioni määramisel arvesse võtta tegevus, mille Vene Föderatsioon võtaks arvesse juhul, kui antud isik elaks alaliselt Vene Föderatsioonis. Kaebaja väidetel arvatakse Vene Föderatsiooni seaduste alusel Nõukogude armees teenimise aeg pensioniõigusliku staaži hulka. Vastustaja antud väidet vaidlustanud ega ümberlükanud ei ole. Hinnates asjas esitatud tõendeid on vaidlustatud otsus tehtud põhjusel, et Eesti RPKS sätete alusel ei ole võimalik kaebaja poolt taotletud staaźi arvestada pensioniõigusliku staaźi hulka ning seetõttu, et Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe art 8 välistab kaebaja suhtes art 4 kohaldamise. Samas tulenevalt eeltoodust ja kohtule esitatud tõenditest ei ole vastustaja uurinud kas kaebaja on koostöökokkuleppe art 8 subjektiks ega selgitanud välja kas ja millistel tingimustel arvatakse Vene Föderatsiooni seaduste alusel Nõukogude armees teenimise aeg pensioniõigusliku staaži hulka. Antud järeldus kinnitavad nii kaevatavas otsuses kui vastuväidetes käsitletud tõendid ja kirjeldatud asjaolud. Riikliku pensionikindlustuse seadus § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses reguleeritud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. Lähtudes RPKS § 31 lg 3 ja 4 esitab taotleja pensioniavalduse koos kõigi vajalike dokumentidega. Seega tuleb pensioni määramiseks vajalikud dokumendid esitada taotlejal. Juhul, kui kaebajal ei ole võimalik kõiki vajalikke dokumente esitada, tuleb käsitletud paragrahvi lg 6 alusel elukohajärgsel pensioniametil osutada taotlejale abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel. Vastustaja oma vastuses väidab, et kaebaja suhtes ei kuulu kohaldamisele Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkulepe art 8 alusel, kuid oma väidete tõendamiseks ei ole esitanud ühtegi tõendit. Lähtudes HMS § 15 lg 2 tuleb juhul, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale 4 3-09-77 esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Käesoleval juhul ei ole antud kaebajale võimalust dokumentide esitamiseks, samuti ei ole vastustaja omal algatusel kogunud taotluse lahendamiseks vajalikke dokumente. Seega ei ole kaebaja taotluse menetlemisel tuvastatud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. HKMS § 58 sätete kohaselt ei too menetlus- ja vorminõuete rikkumine iseenesest alati kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Kuid arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid, jäeti kaebaja poolt taotletud tegevus pensioniõiguslikku staaźi hulka arvamata olukorras, kus pensioni ümberarvutamise osas esitatud taotluse lahendamiseks ei olnud esitatud kõiki vajalikke dokumente. Seega jäeti haldusmenetluses väljaselgitamata taotluse lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtu hinnangul on tegemist sellise menetlusnõuete rikkumisega, mis võis endaga kaasa tuua ebaõige otsuse. Lähtudes riikliku pensionikindlustuse seaduse § 1 sätestab käesolev seadus riikliku pensioni mõiste, liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse, registri pidamise ning vahendite arvestamise alused. Viidatud seaduse 3 peatüki kohaselt määrab ja maksab pensioni elukohajärgne pensioniamet. Seega ei ole pensioniõigusliku staaźi hulka arvatava tegevuse tuvastamine kohtu pädevuses ning kohus ei saa kohustada vastustajat arvama pensioniõigusliku staaźi hulka sõjaväeteenistuses oldud aega. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaevatav otsus tuleb tühistada ning vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel tuleb lähtudes RPKS § 31, HMS 15 koguda dokumendid, mille alusel on võimalik lahendada kaebaja poolt taotletud tegevuse pensioniõiguslikku staaźi hulka arvamine hinnates kõiki olulisi asjaolusid sh välja selgitada kas ja millises ulatuses saab vaidlusaluse tegevuse arvata pensioniõiguslikku staaźi hulka Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe alusel. Menetlusosalised kohtukulude hüvitamist ei taotle. Annika Vendik Kohtunik 5