Obsah (12)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 82§ 110§ 637§ 115§ 646§ 112§ 116§ 111

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 18.märts 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-12537 Tsi

) § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingu nr 18/02 punkti 2.2 kohaselt oli tööde lõpetamise tähtaeg 30.01.2003 (viilkatuse ehitamine) ja teiste lepingujärgsete tööde lõpetamise tähtaeg 31.12.

1. Samal ajal oli punkti 3.1 kohaselt kostjal maksete tasumise kohustus kuni 30.05.2006 (tlk 8-12,
2. köide). Kui 01.02.2004 KÜ Kivila tn. 38, TÜ Tuluke ja OÜ Abaza vahel sõlmiti lepingu nr 18/02 lisad 2 ja 3, millede alusel anti lepingu täitmine TÜ-lt Tuluke üle OÜ-le Abaza (tlk 13-14,
3. köide), ei pikendatud lepingu täitmise tähtaega. 7.

§ 76lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohus leidis, et maksete tähtajad ei olnud seatud sõltuvusse tööde valmimisega, mistõttu on kostja maksetähtaeg saabunud.

§-d 116 ja 195 reguleerivad õiguskaitsevahenditena lepingust taganemist ja lepingu ülesütlemist, kui lepingu teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise ja ülesütlemise regulatsioon sätestab lepingust taganejale või ülesütlejale kindlad nõuded lepingust taganemiseks ja ülesütlemiseks. Kuna kostja ei ole lepingust nr 18/02 3 taganenud, seda üles öelnud ega ka vastavalt

§-le 112 nõudnud hinna alandamist, siis kohus ei käsitle eelnimetatud võlaõiguse regulatsioone, kuna kostja ei ole eelnimetatud õiguskaitsevahendeid kasutanud. 8.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101lg 1 p 1 järgi nõuda kohustuse täitmist.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

§ 108lg 1 kohaselt nõuda selle täitmist.

Kuna kostja ei ole lepingust taganenud, lepingut üles öelnud ega nõudnud hinna alandamist, siis seoses maksetähtaja saabumisega on 320 000 krooni muutunud sissenõutavaks.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Käesolevaks ajaks on möödunud kostjal lepingu punktis 3.2 ettenähtud tähtaeg kohustuse täitmiseks, s.t hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ehk 320 000 krooni tasumist. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
2. Kohus ei arvestanud kostja põhjendusega, et tehtud tööd ei ole vastu võetud, kuna need on teostatud ebakvaliteetselt. Käesoleval juhul kasutas kostja, jättes tööd vastu võtmata ja nende eest osaliselt tasumata,

§ 101

lg 1 punktides 1 ja 2 loetletud õiguskaitsevahendeid, s.t nõudnud vaegtööde likvideerimist ning keeldunud seniks omapoolse tasu maksmise kohustuse täitmisest. Käsitledes analoogset kaasust, on Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-80-08 leidnud, et tellija võib

§ 110

lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest ka juhul, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (

§ 108lg 2 ja 6).

Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele

§-de 77 ja 641 mõttes, muuhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. Samas oleks Riigikohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega see, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Maakohus oleks pidanud tuvastama, kas kostja poolt kasutatud õiguskaitsevahend on kooskõlas hea usu põhimõttega, ehk kas teostatud töödel ilmnenud puudused olid olulised või mitte. 11. Menetluse käigus tehtud ehitustehnilise ekspertiisi tulemuste kohaselt ei vastanud katuse konstruktsioonid projektlahendusele ja kvaliteedinõuetele, mille fikseeris oma ettekirjutuses ka Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Eksperdi hinnangul ei vasta osa lahendustest katuse-konstruktsioonidele esitatavatele nõuetele ning osa pole kvaliteetselt teostatud. Kostja leiab, et tema valitud õiguskaitsevahendite kasutamine oli tekkinud olukorras mõistlik, proportsionaalne ja hea usu printsiibiga kooskõlas. Kostja ei ole hagejale esitanud teisi tööde lõpetamisega viivitamisest tingitud (rahalisi) nõudeid ning on nõudnud vaid tööde nõuetekohast teostamist. Maakohus jättis ekspertiisi tulemused täiesti tähelepanuta, ekspertiis viidi läbi kohtu enda initsiatiivil. Kostja leiab, et ka seda, kas tasunõue on muutunud

§ 637

lg 3 kohaselt 4 sissenõutavaks või mitte, sai kohus hinnata ainuüksi teostatud ekspertiisi põhjal. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei olnud ekspertiisi teostamise ajaks kõiki vajalikke töid lõpetatud ja seda hoolimata sellest, et ekspertiis viidi läbi alles 2008.a. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
3. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja menetlemisel ja otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõigust õigesti. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti ja rahuldas hagi põhjendatult.
5. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (

§ 82lg 7) ja kostjal puudub alus selle maksmisest keeldumiseks.

Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus ekspertiisi tulemusi otsuse tegemisel arvestanud. Kohtu poolt määratud ekspertiisiga on tuvastatud, et hageja töös oli puudusi, kuid need ei takista katuse kasutamist ning on kõrvaldatavad. Põhilises osas vastab töö lepingutingimustele. Tõendamist ei leidnud kostja väide, et katus ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise ameti poolt on katus 06.09.2004 üle vaadatud ning sellele anti kasutusluba (t lk 51-54). Hea usu põhimõttega on vastuolus kostja keeldumine töö vastuvõtmisest kõrvaldatavate puuduste tõttu, kui töö on suuremas osas puudusteta tehtud. Tellija võib kokkulepitud tasu maksmisest keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

§ 112lg 1 alusel, hinna alandamise võrra.

Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest

§ 116lg 1 alusel lepingust taganedes.

Selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esine, nagu märkis õigesti ka maakohus. Tellija võib ajutiselt keelduda

§ 111

lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja on korduvalt, s.h 28.04.2009 kohtuistungil kinnitanud valmisolekut puudused kõrvaldada.

1. Apellatsioonkaebuse viide Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ettekirjutusele ei ole põhjendatud. Selles märgitud puudused kõrvaldas hageja koheselt, teavitades sellest nii inspektsiooni kui ka kostjat. 5
2. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja. G. Kivinurm K. Paal A. Tänav 6