lg 1 ja lg 6 alusel kuulub viivistasu maksmisele ja esitati veelkord tasumist võimaldavad andmed.
lg 4 kohaselt korraldab parkimist teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Kuna "kesklinna" tasulise parkimisala puhul on tegemist piirkonna kui terviku kasutamisega parkimisalana, on sellesse alasse sisenemisest ja sealt väljumisest teavitamiseks kasutatud mõjualamärke 387 ja 397 koos osutusmärgiga 578 (tasuline parkimine). Vabariigi Valitsuse poolt
lg 4 ja määruse "Parkimistasu kehtestamine" punkti 4.1 kohaselt tekib parkimistasu maksmise kohustus enne või vahetult pärast sõiduki parkimise alustamist, ning vaid juhul, kui sõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib määruse "Parkimistasu" punkti 4.1 alusel parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega on tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks parkimise algusaja korrektne tähistamine. Käesoleval juhul ei kasutanud kaebaja parkimise algusaja määramisel ei kirjaliku teadet ega ka parkimiskella. Sellega on tuvastatud, et parkimise algusaeg ei olnud vormistatud
lg 4 1 ja määruse "Parkimistasu" § 5 lg 4 nõuete kohaselt ehk teade parkimise algusajaga ei olnud asetatud sõiduki esiklaasile ega armatuurlauale väljast nähtavale kohale. Antud juhul ei olnud mootorsõiduki juht parkimise alustamisel parkimise algusaega teatavaks teinud, mille tulemusena tekkis parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega tulnuks kohe parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Kontrolli teostamise ajal kell 11.59 oli kaebaja parkinud oma sõiduki avalikul tasulisel parkimisalal ilma, et oleks parkimise eest tasutud või parkimise algusaeg oleks teatavaks tehtud parkimise kella või kirjaliku teatega parkimise algusaja kohta.
lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Määruse "Parkimistasu kehtestamine" punktide 9.1.1 ja 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. Seega olid antud juhul nii viivistasu otsuse tegemine kui ka viivistasu määr kohased. Vastustaja on seisukohal, et Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused ei saa olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Viivistasu määramine ega viivistasu suurus ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. 3 Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et tasulise parkimise korda oleks järgitud.
lg 4 ning määruse "Parkimistasu" punktist 4.1 tuleneb, et kui parkimise algusaega ei ole nõuetekohaselt teada antud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Kuna kaebaja parkimistasu maksnud ei olnud, kohaldus antud juhul
lg 1 p 1, mille kohaselt tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata. Eeltoodust tulenevalt ei saa Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses toodud põhjendused olla aluseks kaebaja parkimistasu maksmisest vabastamisele. Viivistasu otsus nr 0060001152 on tehtud õiguspäraselt ning selle tühistamiseks alus puudub. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
määrusega nr 9 "Parkimistasu kehtestamine" (edaspidi: määrus "Parkimistasu kehtestamine") on kehtestatud parkimistasu, selle maksu tasumise kord ja tähtajad. Vastavalt määrusega kehtestatule lisa p 4.1 kohaselt mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimise tasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise 4 hetkest. Määruse punkti 4.2 kohaselt, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega nõuetekohaselt teatavaks teinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega tulnuks kohe parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja viibis viivistasu otsuses märgitud kohas, so 07.01.2010 Väike-Ameerika tn 8, mis asub Tallinna „kesklinna“ avaliku tasulise parkimise tsoonis ja vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 punkti 5.1 kohaselt kuuluvad Väike-Ameerika tänaval asuvad parkimiskohad avaliku tasulise parkimisala "kesklinna" piirkonna hulka. Kaebaja ja vastustaja esitatud andmed kinnitavad, et sündmuskoht on viivistasu otsuses märgitud õigesti. Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduauto seisis tasulisel parkimiskohal ja parkimistasu oli maksmata. Kaebuse kohaselt sai kaebaja teada, et Väike-Ameerika tänav kuulub avaliku tasulise parkimisala hulka, alles pärast viivistasu otsuse koostamist. Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine„ reguleeritud kord märgib p.5.1, et Kesklinna avalik tasuline parkimisala on piiritletud Tallinna laheKalasadama tänava-Põhja puiestee- Kotzebue tänava-Kopli tänava-Telliskivi tänava-raudtee (paralleelselt Tehnika tänavaga ja kuni Filtri teeni)-Filtri tee-Odra tänava- Türnpu tänavaVilmsi tänava-Gonsiori tänava- Roheline Aas tänava-Poska tänava-Narva maantee-Bensiini tänava ja Tallinna lahega. Seega saab iga liikleja informatsiooni tasulise parkimise alade kohta tänavate täpsusega selle õigusakti kaudu, lisaks on tänavatele paigaldatud liiklusmärgid. Sõidukijuht juhindub liikluses liikluskorraldusvahenditest, st ka liiklusmärkidest. Kohus palus kaebuse esitajal kirjeldada oma liikumisteekonda ja kaebaja saatis vastuse 07.03.2010 (tlk 39), millest nähtub, et kaebaja alustas sõitmist kodunt Paldiski linnast, edasi sõitis Tallinn-Paldiski mnt mööda Tallinna ning sealt marsruudil -Endla tn, selle kaudu SuurAmeerika tn - Toom-Kooli tn - Väike-Ameerika 8 parkimisplats. Kohus märgib, et lähtuvalt Tallinna kaardist ja kaebaja lähte- ja sihtkohast võib pidada ekslikuks kaebaja viidet ToomKooli tänavale, arvatavasti on kaebaja silmas pidanud Toom-Kuninga tänavat. Viidatud erinevus, ei oma siiski õiguslikku tähendust käesoleva vaidluse kontekstis. Seega nähtub, et kaebaja teekond Endla tänavat mööda suunas teda kesklinna tasulise parkimise alasse ja suundudes raudteesilla alla pidi ta märkama, et liiklusmärgid teavitavad Tallinnas tasulise parkimise tsooni sisenemisest.
lg 2 p 1 ja määruse "Parkimistasu kehtestamine" punktiga 5 on kehtestatud Tallinna linnas tasuline parkimisala ning punkti 5.1 kohaselt kuuluvad Väike-Ameerika tänaval asuvad parkimiskohad avaliku tasulise parkimisala -"Kesklinna" parkimisala- hulka. Kaebuse esitaja märkis, et ta sõitis mööda Endla tänavat Suur-Ameerika tänavale. Sellest nähtub, et kaebaja valitud suund oli Kesklinna poole. Kaebaja ei ole märkinud, missuguseid liiklusmärke ta teekonnal märkas, vaid märgib üksnes, et Väike-Ameerika tn 8 „kaevas lume alt välja“ auto ja märgistusi, et Väike –Ameerika 8 tn kohta tasulise parkimise märgistusi ei näinud, kuna oli tugev lumesadu ja kõik oli lume all. Kohus leiab, et toimikusse esitatud fotomaterjal tlk 19-23 siiski lumesadu või tugevat lumesadu ei fikseeri, vastavalt oleks lumesadu jäädvustunud ka fotode tegemisel. Kaebaja sõiduk on küll lumine, kuid see võib olla sõidu alustamisest puhastamata jäänud lumi sõidukilt ja ka teekonnal säilinud või lisandunud lumi, kuid fotodelt nähtuvalt lund ei sadanud. Fotod tehti kell 11:59, sj nähtub, et tänav iseenesest on läbitav ja olulist värsket lumikatet sealt ei nähtu. Kui kaebaja oli välja 5 kutsutud kella 11.00-ks ja fotod tehti kella 11: 59 paiku, siis vähemalt selleks ajaks ei olnud tekkinud olukorda, mil kaebajal oleks tulnud „sõidukit lume alt välja kaevata“. Kaebuse esitaja küll märgib, et tasulise parkla märgistusi ei olnud näha, kuid see jääb liiga üldiseks tähelepanekuks, kuna ei ole arusaadav, mis märgitust kaebaja silmas peab. Teekattel olev märgistus oli eeldatult lume alla, kui ta peab silmas sellist märgistust; liiklusmärgid lume alla sellisel viisil mattuda ei saanud, kuna nad paigutatakse kõrgele. Kui kaebaja pidas silmas, et liiklusmärgid olid lumised, siis selle kohta fotomaterjali ei ole, kuid samas puudub ka kaebaja selgesõnaline väide, et sellest tekkis probleeme, et märgid ei olnud lume tõttu nähtavad. Kuna aga kaebaja märgib, et ta liiklusmärke ei märganud, siis ei saa olla probleemi ka sellest, et liiklusmärgid olid lumised ja kaebaja ei saanud piisavat informatsiooni. Isegi kui kaebaja väidaks, et liiklusmärgid olid lumised, saanuks kaebaja kontrollida peale parkimist vahetult märgi juures, mis sellel võiks olla kujutatud. Internetist avalikult kättesaadavad ilmavaatlusandmed nt Eesti Metereoloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmed, kinnitavad, et 07.01.2010 kell 12.00 oli sademete hulk oli 0,0 mm/h; kell 11.00 oli sademete hulk taas 0.0 mm/h; kell 14.00 samad andmed ja alles kella 15. 00 toimus sademete hulgas muutus ning sademete hulk oli 4.3 mm/h, kuid kella 16.00 see taandus ja oli 0.0 mm/h. Ka enne kella 11.00 oli sademete hulk nt kell 10.00 olnud 0.0 mm/h. Kaebaja saab seda ise hõlpsalt kontrollida valides internetist „Ilm“ ja seejärel Ilm Eestis, koostaja EMHI, ilmavaatlused, sademed. EMHI andmed ei kinnita, et 07.01.2010 a oleks fikseeritud enne kella 11.00 või sündmuse ajal nt kella 12.00 paiku sademeid, kuivõrd sademete kohta antakse seal teave 0,0 mm/h, nähtavuseks 2 km, nähtuste märk kinnitab nõrga lumesaju võimalust. Kaebuse esitaja väidetest saab järeldada, et ta võis viibida sündmuskohal kella 11.00- 13.00; hetkeline ilmamuutus sademete osas võis olla alles kella 15.00 paiku, kuid seejärel ilmaolud taastusid. Eelnevalt märkis kohus, et fotomaterjal ei kinnita tihedat või tugevat lumesadu, mis võinuks sündmuskohal teha kaebajal võimatuks uurida liikluskorraldust, sõiduki esiklaasil või kapotil värsket tiheda saju tunnuseid ei ole, sõiduki tagaklaasil on lumi ilmsest liikumisest, kuivõrd kaebaja oli läbinud pika teekonna Paldiskist Tallinna. Kaebaja sõidukiga ühel fotol olev teine sõiduk (tlk 22) ei ole kaetud värske lumega, kuid tiheda lumesaju korral peaks ka sellelt sõidukilt nähtuma lumesaju jälgi. Kaebuse esitaja ei olnud seejuures ka vaidemenetluses märkinud, et tal oli takistusi liiklusmärkide tuvastamiseks tiheda lumesaju tõttu, seega ei ole kaebaja tõendanud, et liiklusnõuete järgimiseks olid objektiivsed takistused. Kaebuse esitaja pidi kogu teekonna vältel jälgima liiklusmärke, mitte ainult parkimisel, kaebusest ei nähtu, et liikumisel Endla tn olid liiklusmärgid lume tõttu nähtavuse kaotanud. Kui kaebaja oleks tutvunud volikogu eeltoodud määruse nõuetega, oleks ta saanud lisaks veenduda, et tema poolt parkimiseks valitud koht Väike-Ameerika 8 asub Kesklinna tasulisel parkimisalal. Samas on
lg 4 tulenevalt parkimist korraldav teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik kohustatud selle tähistama liiklusmärkide, teemärgiste ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Vastavalt viidatud Linnavolikogu määruse nr 9 p-le 5.
Kui mootorsõiduki juht parkimise alustamisel parkimise algusaega teatavaks ei ole teinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega tulnuks kaebajal parkimist alustades parkimise eest tasuda, sest tasuta parkimise aega ei tekkinud. Kontrolli teostamise ajal kell 11.59 oli kaebaja parkinud oma sõiduki avalikul tasulisel parkimisalal ilma, et oleks parkimise eest tasutud või parkimise algusaeg oleks parkimiskella või kirjaliku teatega teatavaks tehtud.
lg 1 p 1 kohaselt vormistab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu otsuse. Määruse "Parkimistasu kehtestamine" punktide 9.1.1 ja 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni, kui parkimistasu on jäetud maksmata. Seega olid antud juhul nii viivistasu otsuse tegemine kui ka viivistasu määr kooskõlas kehtiva õigusega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.