KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2010.a. Rapla Tsiviilasja number 2-09-54782 Tsiviilasi MK hagi VK vastu elatise väljamõis

) § 61 lg. 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Seega ei välista Tartu Maakohtu 10.jaanuari 2003.a määrus hagejal sama kostja vastu elatise nõudmiseks uuesti kohtusse pöördumist ja asja menetluse lõpetamiseks alus puudub. Kohtul ei ole alust kahelda, et lapse vajadused on pärast 2003.a. kokkuleppe kinnitamist muutunud ja hageja kulud lapse igapäevaste vajaduste jaoks suurenenud. Kostja on lapse ülalpidamise kohustust täitnud ja alates

1. aasta oktoobrikuust (t.l. 12 ja 14) teinud seda kohtu poolt määratust suuremas summas- tasunud kuni 2008.a. jaanuarini 1000 krooni kuus ja pärast seda kuni 2009.a. septembrikuuni 1500 krooni kuus. Põhjus, miks kostja pidi alates 2009.a. oktoobrikuust vähendama igakuist summat 1000 kroonini kuus, ei olenenud kostjast. Tööandja Tehase Auto OÜ teatise kohaselt oli kostja netotöötasu 2009.a. maikuust kuni oktoobrikuuni vahemikus 2713 kuni 4022 krooni. Maksu- ja Tolliameti teatise (t.l. 70) kohaselt oli kostja brutotöötasu
2. aasta detsembrikuus samalt tööandjalt 11966 krooni ja 2009.a. jaanuarikuus 13363.- krooni, alates 2009.a. veebruarist kuni aasta lõpuni aga vahemikus 2918 kuni 5884.- krooni. Kostja pangakonto väljavõtte (t.l. 79-80) kohaselt on
3. aasta juulikuus laekunud tööandjalt töötasu 3084.- krooni, augustikuus 3250.- krooni, septembrikuus 4022.- krooni, oktoobrikuus 3513.- krooni, novembrikuus 2713.- krooni, detsembrikuus 3994.- krooni,
4. aasta jaanuaris 3994.- krooni ja veebruarikuus 3817.- krooni. Konto väljavõttelt nähtub veel, et kostja elukaaslane on igas kuus kandnud juurde 1000 krooni, mis kinnitab kostja väidet, et perekonna rahalised kohustused on enamuses elukaaslase kanda. Seega oli kostjal küllaldane põhjus vähendada elatist 1000 kroonini kuus ja kostja käitumist ei saa lugeda pahatahtlikuks ega lapse ülalpidamise kohustusest kõrvalehoidumiseks. Kostja pangakonto väljavõttelt (t.l. 79-80) nähtub, et alates 2009.a. detsembrist on kostja tasunud hagejale elatist 1087.50 krooni kuus ja 20.novembril 2009a. oktoobri ja novembrikuu eest täiendavalt 175 krooni.
5. aasta tuludeklaratsiooni kohaselt on kostja saanud töötasu ainult ühelt tööandjalt ja ainsaks muuks laekumiseks on olnud ajutise töövõimetuse hüvitus. Tööpuudus ja palkade vähendamine on üldiselt teadaolevad asjaolud ja kohus ei saa nõustuda hageja etteheitega, et kostja peab lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks leidma endale tasuvama töö.

§ 61

lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Kohtul ei ole alust kahelda, et hageja poolt soovitud 2175 krooni kuus on hagejale lapse igapäevasteks vajadusteks ja toimetulekuks vajalik. Kulud kooliskäiva lapse jaoks on üldteada ega vaja eraldi tõendamist.

§ 61

lg 4 kohaselt ei tohi väljamõistetav elatis ühe lapse 4 kohta olla madalam kui pool kehtivast palga alammäärast, milleks on praegu 2175 krooni.

§ 61lg.

5 kohaselt võib kohus aga vähendada elatist alla alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selle alammääras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on veel kaks last ja seega seaks elatise väljamõistmine summas 2653.50 krooni kuus kostja teised lapsed oluliselt raskemasse olukorda. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et mõlemal poolel on majanduslikud raskused- mõlemad elavad pangalaenuga ostetud korterites ja peavad tasuma laene ning järelmakse. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja poolt makstav 1000 krooni kuus ei ole hagejale lapse ülalpidamiseks küllaldane, kuid kostja igakuist netotöötasu arvestades ei pea kohus võimalikuks määrata igakuiseks elatiseks rohkem kui 1400 krooni. Põhjendamatu on hageja väide, et kostjal on peale igakuise töötasu sissetulekuid, milliseid ta ei deklareeri. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja kasutab liisinglepingu alusel autot ja teeb kulutusi, mis ületavad tema poolt deklareeritud tulu. Hageja on esitanud kohtule Maksu- ja Tolliameti saldoteatise, mille kohaselt peab hageja maksma kostjalt saadud elatiselt kolme viimase aasta eest 7587 krooni tulumaksu ja 1593.76 krooni intresse. Selles järeldub, et kostja on esitanud deklareerinud hagejale makstud elatise, milline arvestatakse maha maksustavast tulust. Kohus leiab, et seda asjaolu ei saa elatise suuruse määramisel arvestada, sest Tulumaksuseaduse § 19 lg. 1 kohaselt kuulub kohtulahendi alusel saadud elatis tulumaksuga maksustamisele ja § 24 lg. 1 kohaselt on kohustatud isikul makstud elatis maksustatavast tulust maha arvata.

§ 70lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest.

Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 21. oktoobrist 2009.a. Pooltele tekkinud menetluskulud peab kohus TsMS § 163 lg 1 ja 164 lg. 1 kohaselt otstarbekaks jätta kummagi poole enda kanda. Indrek Saar Kohtunik