← Eesti

2-09-54582/18

Obsah (5)§ 142§ 143§ 147§ 67§ 138

2-09-54582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-54582 Otsuse kuupäev Jõhvi, 10. mai 2010.a kl.16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Starman AS-i hagi J.S. v

§ 142lg 1, § 146 alusel on nõue aegunud.

Kostja palus

§ 143lg 3 alusel kohaldada nõudele aegumist.

  1. Samuti ei nõustunud kostja hageja poolt esitatud viivisenõudega, leides, et hageja ei ole õigeaegselt pretensioone esitanud.
  2. Ei olnud kostja nõus ka hageja poolt tasutud riigilõivu suurusega. Kostja arvamuse kohaselt pidi hageja tasuma nõudelt riigilõivu 1 000 krooni.
  3. Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Ta palus jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. HAGEJA SEISUKOHT NÕUDE VÄHENDAMINE
  5. märtsil 2010.a esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja väidetega nõude aegumise kohta. Hagi aluseks olev nõue ei ole aegunud, sest kostjale perioodi 01.02.2006.a01.07.2006.a esitatud arved muutusid vastavalt

§ 147lg 3 sissenõutavaks 01.01.2007.a ja nõue oleks aegunud 31.12.2009.a.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja 21.10.2009.a, seega enne aegumistähtpäeva saabumist. 12. Puudub alus viivise vähendamiseks, kuna kostja on pika aja jooksul jätnud oma kohustused täitmata. Hageja on vastavalt lepingule esitanud kostjale arved, kostja ei ole arveid tasunud. 2

(5)2-09-54582
  1. Hageja vähendas haginõuet modemi maksumuse 990 krooni võrra s.o 3 159.77 kroonini, sest kostja 09.11.2009.a tagastas hagejale seadme kasutamise lepingu alusel kostja käsutusse antud rendimodemi. Kuna põhinõue kostja vastu on vähenenud, vähendas hageja ka viivisenõuet 3 158.77 kroonini.
  2. Hageja teatas, et tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 750 krooni ja Viru Maakohtu 18.01.2010.a kohtumääruse alusel 1 050 krooni. Kohus on arvestanud riigilõivu valedel alustel ja hageja on enammaksnud 800 krooni.
  3. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevus 3 159.77 krooni, viivis 3 158.77 krooni, riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulu 2 500 krooni. Samuti palus hageja tagastada enammakstud riigilõiv summas 800 krooni. MENETLUSE KÄIK
  5. aprillil 2010.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni
  6. aprillini 2010.a.
  7. Täiendavaid avaldusi ega dokumentaalseid tõendeid pooled esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue
  9. Poolte vahel 02.08.2003.a sõlmitud liitumis-ja teenuste osutamise lepingu punkti 3 järgi kohustus kostja maksma hagejale tasu vastavuses Hinnakirja, Starmani Üldtingimustega kliendile saadetud arvete alusel. Lepingu punkti 1 alusel koosnes leping Starmani Üldtingimustest, Starmani Hinnakirjast ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonidest (t. lk. 17). 16.12.2005.a sõlmisid pooled kliendilepingu, mille alusel tekkis kostjal õigus sõlmida hagejaga lepinguid hageja toodete ja teenuste kasutamiseks ja kohustus tasuda lepinguste alusel osutatud teenuste eest. (t. lk. 18). 19.12.2005.a sõlmisid pooled seadme kasutamise lepingu (t.lk. 19).
  10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

§ 67

lg1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

§ 67lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. 21. Hageja on esitanud kostjale 01.02.2006.a arve nr A-7056171 summas 734.30 krooni, mis sisaldas 2006.a jaanuari telefonikõnede maksumuse ning 2006.a veebruari kaabeltelevisiooni3

(5)2-09-54582 ja telefoniteenuste tasu, samuti kabelmodemi rendi tasu (t. lk. 26). 01.03.2006.a esitas hageja kostjale arve nr A-7171983 summas 402.26 krooni, mis sisaldas 2006.a veebruari telefonikõnede maksumuse ning 2006.a märtsi kaabeltelevisiooni- ja telefoniteenuste tasu, samuti kabelmodemi rendi tasu (t. lk. 27). 01.04.2006.a esitati kostjale arve nr A-7291182 summas 230.28 krooni, mis sisaldas 2006.a märtsi telefonikõnede maksumuse ning 2006.a aprilli kaabeltelevisiooni- ja telefoniteenuste tasu, samuti kabelmodemi rendi tasu (t. lk. 28). 11.05.2006.a esitati kostjale arve nr A-7492101 summas 378.89 krooni, mis sisaldas 2006.a aprilli telefonikõnede maksumuse ning maikuu kaabeltelevisiooni- ja telefoniteenuste tasu, samuti kabelmodemi rendi tasu (t. lk. 29). 01.06.2006.a esitas hageja kostjale arve nr A7620566 summas 622.08 krooni, mis sisaldas 2006.a maikuu telefonikõnede maksumuse ning juunikuu kaabeltelevisiooni- ja telefoniteenuste tasu, samuti kabelmodemi rendi tasu (t. lk. 30). 01.07.2006.a esitati kostjale arve nr A-7753994 summas 99 krooni sama kuu kaabelmodemi rendi eest (t .lk. 31).
  1. Eeltooduga on tuvastatud, et ajavahemikus 01.02.2006.a kuni 01.07.2006.a esitati kostjale arveid põhisummas 2 466.81 krooni (734.30 + 402.26 + 230.28 + 378.89 + 622.08 + 99). Hageja arvete järgi sama ajavahemiku eest on kostjal tekkinud võlgnevus 3 403.96 krooni. Vahe on tekkinud sellest, et hageja esitatud arved sisaldavad viivised eelmiste perioodide kohta. Lisaks hageja on arvestanud esialgses hagis toodud võlgnevuse sisse kostja poolt renditud kaabelmodemi maksumuse 990 krooni, mille väljamõistmisest ta hiljem loobus, sest kostja on selle hagejale tagastanud.
  2. Teenuste kasutamine või kasutamise võimaldamine eeldab ka osutatud teenuste eest maksmist. Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt teenuste osutamise ega kostjal hageja ees võlgnevuse tekkimise üle. Kostja ei tunnistada hagi põhjusel, et ta ei ole hagejalt arveid saanud ning et hageja nõue on aegunud. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus, kas arvete esitamata jätmine on tõendatud, kui jah, kas käesolevas vaidluses see annab kostjale õiguse nõudele aegumise kohaldamise ja hagi rahuldamata jätmise nõudmiseks.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja poolt kostjale arvete esitamata jätmise kohta, sest kostja pole seda tõendanud. Isegi kui see nii oleks, ei vabastaks see kostjat tasumise kohustusest.

§ 138lg 1 alusel õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimuda heas usus.

Kuna hageja teenuseid osutas ja poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevalt oli kostjal täitmiskohustus, oleks tulnud kostjal omal algatusel teatada hagejale viimase eksimusest. 25. Kui eeldada, et hageja siiski kostjale arveid ei esitanud, siis kostja on võlgnevuse tekkimisest teada saanud hiljemalt talle maksekäsu kiirmenetlusest teatamisest, s.o 10.11.2009.a.

§ 147

lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi 3. lõike teise lause alusel kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 02.08.2003.a liitumis-ja teenuste osutamise lepinguga kohustus kostja maksma hagejale tasu saadetud arvete alusel. Seega

§ 147lg 3 teise lause lausel muutusid hageja nõuded kostja vastu sissenõutavaks alates kellast 00.00 01.01.2007.a ja nõuded oleksid aegunud, kui hiljemalt 4

(5)2-09-54582 kell 00.
  1. 01.01.2010.a ei oleks kohtule kostja vastu nõuet esitatud. Kuna nõue kostja vastu esitati kohtule 21.10.2009.a, siis käeolevas vaidluses ei ole võimalik nõudele aegumist kohaldada. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada tegelikult kostjal tekkinud põhivõlgnevuse 2 466.81 krooni ulatuses. Viivis
  2. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkti 8.1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata summalt kuni 0.2% päevas. Liitumis-ja teenuste osutamise lepingu järgi koosnes leping ja Üldtingimustest. Seega nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud, vaid põhinõudega võrdses ulatuses, s.o on summas 2 466.81 krooni.
  3. VÕS § 113 lg 8 alusel viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule Kostja oma vastuses on küll viidanud nimetatud sätete, kuid ei teatanud kohtule sellest, et kostjal on raske majanduslik olukord ega esitanud taotlust viivise määra vähendamiseks. Sega ei ole kohtul alust viivise määra vähendamiseks.
  4. Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et TsMS § 430 lg 1 esimese lause alusel pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni on pooltel õigus leppida kokku nii kostja võlgnevuse suuruses kui ka selle tasumise viisis. Menetluskulud
  5. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse tegelikult kostjal tekkinud võlgnevuse ulatuses ja hagi esitamine on tingitud kostja tegevusetusest, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
  6. Kohus nõustub nii pooltega, et käeolevas vaidluses pidi hageja tasuma hagiavalduselt riigilõivu summas 1 000 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu 1 800 krooni, s.o 800 krooni ettenähtust rohkem. Kuna hageja on esitanud taotluse 800 krooni riigilõivu tagastamiseks, siis lahendab kohus hageja taotluse eraldi määrusega. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda sellest, et käesolevas vaidluses hagihinnalt tasutud riigilõivuks on 1 000 krooni.
  7. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.