VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-2971 11. mail 2010, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt

§ 61

lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni.

§ 70lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt Ts

MS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Poolte ühine poeg on 7-aastane ja tütar on 2-aastane. 2004.aastal avaldatud Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: • 0-6.aastasele lapsele moodustavad 1 875 krooni kuus • 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2 182 krooni kuus. Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt esitatud tõenditega (tl-d 8-17, 93), et mõlemal poolte lapsel on erivajadused seoses nende haigustega, mis toob kaasa täiendavaid kulusid. Kui lastel on erivajadusi, siis vastavalt ülalmainitud Metoodikale 0-6.aastase lapse puhul lisandub 44 krooni ning 7-13.aastase lapse puhul 51 krooni. Sama Metoodika põhjenduste kohaselt esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks

1. aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Statistikaameti kalkulaatori kohaselt (vt. http://www.stat.ee/thi-kalkulaator) ajavahemikul alates 2004.a jaanuarist kuni 2010.a aprillini tõusis tarbijahinna indeks (THI) 34,1% võrra. Seega tänasel päeval tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele erivajadustega lapsele moodustavad 2 529,40 krooni (1 875 krooni + 44 krooni * 0,341 ehk 34,1%, mis teeb keskmiselt 654,40 krooni, + 1 875 krooni). Tarbimiskulutused linnas elavale 7-13.aastasele erivajadustega lapsele moodustavad 2 943,45 krooni (2 182 krooni + 51 krooni * 0,341 ehk 34,1%, mis teeb keskmiselt 761,45 krooni, + 2 182 krooni. Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud TsMS 231 lg
2. Lapsed elavad koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja palub mõista elatis välja summas 3 000 krooni igale lapsele. Kuna hageja nõuab elatise summat, mis ületab seaduses ettenähtud miinimummäära, peab ta dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Kohus on eelnevalt tunnistanud üldtuntuks, et tarbimiskulutused linnas elavale 0-6.aastasele erivajadustega lapsele moodustavad 2 529,40 krooni kuus ja linnas elavale 7-13.aastasele erivajadustega lapsele moodustavad 2 943,45 krooni kuus. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista elatis 7-aastase poja ülalpidamiseks summas 3000 krooni on põhjendatud. Kuid kohus leiab, et hageja ei tõendanud dokumentaalselt, et tütre ülalpidamiseks on vaja just 3000 krooni kuus, seega selles summas hageja nõue ei ole põhjendatud. Kohus loeb tõendatuks poolte tütre vajadused summas 2500 krooni kuus. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja poolt esitatud tuludeklaratsiooni 2009.a eest (tl 82-86) tema sissetulek (neto) moodustas 2009.a-l 22918 krooni. Vastavalt arveldusarve väljavõttele sai 2010.a-l jaanuarist aprillini (k.

1. a)hageja peretoetus igakuiselt 1 500 krooni (tl 77-81). Seega ajavahemikul 2009.a jaanuarist 2010.a aprillini (k.
2. a)moodustas hageja sissetulek keskmiselt 1 927,90 krooni kuus (22918 krooni + 6000 krooni / 15 kuud). Ülaltoodu alusel kostja ülalpidamisvõime on: 642,70 krooni /1927,90 krooni : 3 (hageja ja tema 2 ülalpeetavat (poolte lapsed))/. Vastavalt kostja tuludeklaratsioonile 2009.a eest (tl 49-55) tema sissetulek (neto) moodustas 2009.a-l 189078 krooni. 2010.a jaanuarist märtsini (k.
3. a)kostja sai palka Täiskasvanute Koolis kokku summas 20 274 krooni (neto) (tl 56). MTÜ Sotsiaalse Adaptsiooni Keskuses sai kostja 2010.a jaanuaris palka 10 400 krooni (tl 57). Kutse- ja Tööalase Rehabilitatsiooni Keskuses sai kostja palka 2010.a jaanuarist märtsini (k.
4. a)summas 3 250 krooni (tl 58). Seega ajavahemikul 2009.a jaanuarist 2010.a märtsini (k.
5. a)moodustas kostja sissetulek keskmiselt 14 866,80 krooni kuus (189078 krooni + 20274 krooni + 10 400 krooni + 3250 krooni / 15 kuud). Ülaltoodu alusel kostja ülalpidamisvõime on: 4 955,60 krooni /14 866,80 krooni : 3 (kostja ja tema 2 ülalpeetavat (poolte lapsed))/. Seega leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist poja ülalpidamiseks summas 3000 krooni kuus ja tütre ülalpidamiseks 2500 krooni kuus. Poolte ülalpidamisvõime arvestamisel kohus ei arvesta poolte kohustusi pankade ees (tl-d 29-32, 87-89), kuna nende võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Kui laenud olid võetud perekonna huvides, võivad pooled jagada oma ühisvara, s.h kohustused. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Kostja poolt esitatud konto väljavõte kohaselt (tl 32) tasus ta 2010.a jaanuaris laste peale kokku 2400 krooni, 2010.a veebruaris 4 350 krooni. Kohus on juba tuvastanud, et poolte poja vajadused moodustavad 3000 krooni kuus, tütre vajadused moodustavad 2500 krooni kuus, kokku 5500 krooni kuus, seega kostja andis oma lastele ülalpidamist ebapiisavas määras, millega rikkus ülalpidamiskohustust, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Hageja palus mõista elatis kostjalt välja alates hagi esitamisest ehk alates 20.01.2010, see nõue on seadusega kooskõlas (

§ 70lg 1) ja kuulub rahuldamisele.

Kõigest ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt

§ 61

lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas ka järgmised tõendid: tl-del 26-28, 62-76, 95-

1. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg
2. Tamara Šabarova Kohtunik