Obsah (5)

§ 11§ 23§ 33§ 7§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2183 Haldusasi L. L.-A. kaebus Põhja vastuskirja vaidlustam

§ 11lg 31 p 5 ja lg 4).

Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul kohtumääruse ärakirja kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (

§ 11lg 8; § 471).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. L.-A. esitas 31.07.2009 Põhja Ringkonnaprokuratuurile kaebuse 22.04.2009 Tallinnas XXXXXXXX XX-XX kella 18.40 ajal väljakutset lahendanud Kesklinna politseiosakonna komissar Viktoria Reinbuschi õigusvastase tegevuse peale, taotledes tema distsiplinaarkorras karistamist. 31.07.2009 esitatud kaebus (käsitleti seda kui avaldust) edastati lahendamiseks Põhja Politseiprefektuuri Politseikontrolli büroole. 04.09.2009 vastuses märgib Põhja Politseiprefektuur, et puudus sündmuskoht, mida fikseerida, samuti puudus alus korteris kedagi kinni pidada. Kontrollimisel ei leidnud kinnitust, et V. Reinbusch oleks kaebaja peale karjunud ja trahviga ähvardanud. 02.10.2009 esitas L. L.-A. kohtule kaebuse, milles taotles Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009 vastuse tühistamist. Lisaks taotles kaebaja tunnistajate ülekuulamist ning Põhja Politseiprefektuuri Politseikontrolli büroo kohustamist teostada juhtunu kohta tunnistajate ütlusi arvestades faktiliste asjaolude lisa uurimine.
2. 15.10.2009 jättis kohus kaebuse käiguta, kohus selgitas määruses, et vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõikele 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusakti üheks tunnuseks on tema suunatus õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Haldusakti tühistamine tähendab sisuliselt seda, et selle haldusaktiga antud õigus või pandud kohustus kaotab oma kehtivuse. Mitte iga avalik-õiguslikus suhtes haldusorgani poolt tehtud otsustus ei ole aga haldusakt. Kohtu hinnangul ei ole Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009 vastus vaadeldav haldusaktina, vaid tegemist on toiminguga. Toimingu tühistamise nõuet

esitada ei võimalda ja see ei oleks ka faktiliselt võimalik. Kohus andis kaebajale võimaluse oma nõuet täpsustada ja juhul, kui kaebaja jätkuvalt soovib Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009 vastust vaidlustada, siis on võimalik taotleda selle õigusvastasuse kindlakstegemist (tuvastamist). Samas selgitas kohus kaebajale, et tuvastamistaotluse esitamise korral peab kaebaja märkima, milliseid kaebaja õigusi on vaidlustatud toiminguga rikutud, mille vastu on Põhja Politseiprefektuuri eksinud (milliseid õigusnorme rikkunud) ja mis on kaebaja põhjendatud huviks sellise tuvastamise suhtes, kuidas tuvastamine aitab kaebajat edaspidi tema väidetavalt rikutud õiguste kaitsmisel/taastamisel. Kohus märkis: „Vaatamata sellele, et Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009 vastuses oli vaidlustamisviites märgitud, et vastuse peale on isikul õigus esitada vaie Politseiametile või kaebus halduskohtule, siis valides Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009 vastuse vaidlustamise viisiks kaebuse esitamise halduskohtule, ei ole see antud juhul kaebaja jaoks efektiivne vahend, saavutamaks oma tegelikku eesmärki, milleks kaebusest nähtuvalt on kaebaja soov tema poolt 31.07.2009 Põhja Ringkonnaprokuratuurile esitatud kaebuse korrektselt/täiendavalt läbivaatamine (tunnistajate ütlusi arvestades faktiliste asjaolude lisa uurimine). Sellist eesmärki kaebaja tuvastamistaotluse kohtuliku läbivaatamisega ei saavuta. Sellise taotluse kohtuliku läbivaatamise käigus ega ka eraldi sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamise nõude raames ei saa halduskohus kohustada Põhja Politseiprefektuuri teostama juhtunu kohta tunnistajate ütlusi arvestades faktiliste asjaolude lisa uurimist, mida kaebaja antud juhul on taotlenud, sest sellise konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemine vastustajale ei kuuluks halduskohtu pädevusse. Samuti ei saa kohus kohustada Põhja Politseiprefektuuri algatama oma töötaja suhtes distsiplinaarmenetlust või kohustada töötajat distsiplinaarkorras karistama. Seega, kuigi formaalselt saaks kaebaja vaidlustada halduskohtus Põhja Politseiprefektuuri vastuskirja kui toimingut, siis sellise kohtumenetluse mõttekus kaebaja eeldatavat tahet arvestades on mõttetu“.

1. 29.10.2009 vastuses kohtumäärusele on kaebaja märkinud, et palub tuvastada Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009 vastuse õigusvastasus. Kaebaja selgitab, et vaidlustatava toiminguga on rikutud tema õigust politsei kaitsele füüsilise rünnaku ja väärkohtlemise eest. Rikutud on õigust politsei kaitsele juhul, kui on ohus kodu turvalisus, kui koju tungivad agressiivsed isikud ja vargad. Põhjendatud huvi seisneb selles, et kaebajat ei jäetaks edaspidi politsei kaitseta ja elades üksi saaks kaebaja oma elu ja vara kaitsmisel loota politsei abile, et edaspidi saaks politsei tuvastada sündmuskohal õige kannatanu.
2. 11.11.2009 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse veelkord käiguta, kohus selgitas kaebajale täiendavalt: „…õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale (Põhja Politseiprefektuurile) kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Vastustaja ei ole sellise tuvastamise alusel kohustatud sooritama toiminguid, andma haldusakte või neid muutma. Samuti ei saa toimingu õigusvastasuse tuvastamise raames kohus kohustada prefektuuri kellegi suhtes algatama distsiplinaarmenetlust. Seega peab kohtupoolne prefektuuri toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit kasu tooma tema õiguste edaspidisel kaitsmisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et selliseks põhjendatud huviks seaduse mõttes ei saa olla lihtsalt paljasõnaline soov tuvastada prefektuuri vastuse, kui toimingu õigusvastasus, kuna vaidlustatud prefektuuri vastus iseenesest ei riku kuidagi kaebaja õigusi ja sellest ei tulene mingit kaebaja subjektiivset õigust, mida kohus kaitsma peaks. Kaebaja poolt märgitud põhjendatud huvi (eelkõige et kaebajat ei jäetaks edaspidi politsei kaitseta) tuvastamise suhtes ei ole käsitletav põhjendatud huvina

-s sätestatu mõttes. Kaebajal on edaspidi ka ilma vaidlustatud prefektuuri vastuse, kui toimingu õigusvastasuse tuvastamiseta, alati õigus pöörduda vajadusel politsei poole ja saada kaitset isiku õiguste rikkumise korral. Seega Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009 vastuse õigusvastasuse 2 tuvastamine ei aita kaebajat õiguste võimaliku rikkumise ärahoidmiseks. Seadustes on kehtestatud kindlad korrad kuhu ja kelle poole tuleb pöörduda, kui näiteks politseiametnikud või keegi teine ameti- või eraisik on õigusvastaselt käitunud. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja vaidlustatud sündmusega seoses pöördunud prokuratuuri ja hiljem Riigiprokuratuuri poole, seega läbinud seaduses ette nähtud vaidlustamiskorra. Kohus soovitab kaebajal veelkord analüüsida kohtu eelnevaid selgitusi, mille kohaselt kaebaja poolt märgitud põhjendatud huvi ei ole käsitletav põhjendatud huvina esitatud tuvastamiskaebuse läbivaatamisel, sest kaebaja ei saavuta sellise tuvastamisega oma märgitud eesmärki. Seega suure tõenäosusega ei oma kaebus eduväljavaateid, sest puudub subjektiive õigus, mida kohus tuvastamise raames kaitsma peaks”. Kohus märkis, et juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks võib kohus tuvastamiskaebuse tagastada, ilma seda kohtulikult läbi vaatamata (

§ 11lg 31 p 5; § 23 lg 3 p 1).

1. 04.12.2009 vastuses 11.11.2009 kohtumäärusele on kaebaja märkinud: „taotlen, et et tunnistatakse politsei kiri seadusega mitte kooskõlas olevaks ning taotlen selle tühistamist ja kohustada kohtuvälist organit alustama uut menetlust selles asjas. Soovin, et minu peksja ja kehavigastuste tekitaja (L. A.) võetakse seadusega ettenähtud korras vastutusele, millest ma olen huvitatud”. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis,

§-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada eelkõige

§ 11lõige 31 punkti 5 alusel.

Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. 7. Kaebaja on esitanud esmalt kaebuse Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009 vastuskirja tühistamiseks, siis on muutnud taotlust, paludes tuvastada nimetatud vastuse õigusvastasus ja 04.12.2009 on uuesti palunud tühistada nimetatud vastus. Halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtud peavad hindama kaebust lähtuvalt selle läbivaatamise hetkeks kujunenud sisust, kusjuures tuleb eeldada, et kaebaja väited on tõendatud. Riigikohtu halduskolleegium on asunud 15.05.2008 määruses haldusasjas nr 3-3-1-9-08 seisukohale, et nii

§ 11

lg 31 p 5,

§ 23

lg 3 p 1 kui ka

§ 33

lg 3 p 5 tuleb sisustada, lähtudes

§-st 7.

§ 7

lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Kõrgeim kohus on varem ka tõdenud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Seega tegemaks kindlaks, et isikul on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, peab kaevatav haldusakt või toiming olema kõigepealt nimetatud isikusse puutuv ja teiseks, selle haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamisest (juriidilise fakti tuvastamisest) peab isikule sündima õiguslik kasu, st tuvastamisnõude rahuldamine peab aitama tal oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta/taastada. 3 8. Käesoleval juhul on kohus kaebajale juba 15.10.2009 määruses selgitanud, et vaidlustatud Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009 vastus ei ole vaadeldav haldusaktina, vaid tegemist on toiminguga. Seega ei saa taotleda selle vastuse tühistamist, vaid õigusvastasuse kindlakstegemist. Kui kaebaja avaldas soovi minna üle tuvastamistaotlusele, siis kohus selgitas kaebajale, et õigusvastasuse tuvastamine ei too vastustajale (Põhja Politseiprefektuurile) kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Vastustaja ei ole sellise tuvastamise alusel kohustatud sooritama toiminguid, andma haldusakte või neid muutma. Samuti ei saa toimingu õigusvastasuse tuvastamise raames kohus kohustada prefektuuri kellegi suhtes algatama distsiplinaarmenetlust. Seega peab kohtupoolne prefektuuri toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit kasu tooma tema õiguste edaspidisel kaitsmisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et selliseks põhjendatud huviks seaduse mõttes ei saa olla lihtsalt paljasõnaline soov tuvastada prefektuuri vastuse kui toimingu õigusvastasus, kuna vaidlustatud prefektuuri vastus iseenesest ei riku kuidagi kaebaja õigusi ja sellest ei tulene mingit kaebaja subjektiivset õigust, mida kohus kaitsma peaks. Kaebaja poolt märgitud põhjendatud huvi (eelkõige et kaebajat ei jäetaks edaspidi politsei kaitseta) tuvastamise suhtes ei ole käsitletav põhjendatud huvina

-s sätestatu mõttes. Kaebajal on edaspidi ka ilma vaidlustatud prefektuuri vastuse, kui toimingu õigusvastasuse tuvastamiseta, alati õigus pöörduda vajadusel politsei poole ja saada kaitset isiku õiguste rikkumise korral. Seega Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009 vastuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaebajat õiguste võimaliku rikkumise ärahoidmiseks. Kohus on kaebajale korduvalt selgitanud ja teinud ettepaneku, millised on kaebaja võimalused oma õiguste edaspidisel kaitsmisel, arvestades asjaolu, et kohus ei saa tuvastamistaotluse raames kohustada Põhja Politseiprefektuuri algatama distsiplinaarmenetlust politseiprefektuuri töötaja suhtes, samuti ei saa kohus ise prefektuuri töötajat distsiplinaarkorras karistada, ega kohustama kohtuvälist organit algatama juhtunu osas uut menetlust, sest see ei kuulu halduskohtu pädevusse. Antud juhul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et kohus peaks kedagi kohustama algatama juhtunu osas uut menetlust. Asjas on kinnitust leidnud, et seaduses ette nähtud võimalused oma õiguste kaitsmisel, seoses kaebuse ajendiks olnud juhtumiga, on kaebaja aga juba ära kasutanud pöördududes prokuratuuri ja hiljem Riigiprokuratuuri poole. Kuna antud juhul puudub kaebaja subjektiivne õigus, mida kohus kaitsma peaks. Kaebaja ei saavuta politsei vastuskirja peale esitatud tuvastamiskaebusega oma eesmärki, milleks on L. A. suhtes uue kohtuvälise menetluse alustamine ja tema vastutusele võtmine. Eeltoodust järeldub, et kaebajal puudub ilmselgelt põhjendatud huvi tuvastamistaotluse esitamiseks, sest selline tuvastamine ei anna kaebajal mitte mingisugust õiguslikku kasu oma õiguste edaspidisel kaitsmisel. Huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses pelgalt veenduda, ei ole aga põhjendatud huviks

mõttes ja kaebajal puudub subjektiive õigus, mida kohus tuvastamise raames kaitsma peaks. 19.03.2002 otsuses asjas nr 3-3-1-11-02 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid, kuid sellekohast põhjendatud huvi ei ole kaebaja kaebuses samuti välja toonud, rääkimata asjaolust, et ka preventiivsel eesmärgil tuvastamine peab andma isikule õiguslikke eeliseid ja aitama tema õigusi kaitsta. Kohus on eelnevalt selgitanud, et Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009 vastuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaebajat õiguste võimaliku rikkumise ärahoidmiseks. Õigus edaspidi politsei kaitsele on tagatud teiste vahenditega. Kohus saab põhjendatud huvi üksnes kaebuse põhjal välja selgitada, mitte aga seda ise tuletada ega välja mõelda. Et kaebuse esitaja ei ole toonud esile oma kohtulikult kaitstavat põhjendatud huvi

§ 7

lg 1 mõttes, siis leiab kohus, jäädes ka oma varasemate sellekohaste seisukohtade juurde, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Järelikult tuleb tema kaebus tagastada läbivaatamatult

§ 11lg 31 p 5 alusel.

9. Täiendavalt leiab kohus, et kaebus kuulub tagastamisele ka

§ 11lg 4 alusel.

Kaebusest nähtuvalt on kaebaja tegelik soov ja eesmärk, et tema poolt 31.07.2009 Põhja 4 Ringkonnaprokuratuurile esitatud kaebus vaadataks korrektselt/täiendavalt läbi (tunnistajate ütlusi arvestades faktiliste asjaolude lisa uurimine) ning asja väidetavalt ebakorrektselt menetlenud ametnik võetaks vastutusele. Sellist eesmärki kaebaja politsei vastuskirja peale esitatud tuvastamistaotluse kohtuliku läbivaatamisega aga ei saavuta ning halduskohtu pädevusse ei kuulu taotluse läbi vaatamine: ”kohustada kohtuvälist organit alustama uut menetlust selles asjas. Soovin, et minu peksja ja kehavigastuste tekitaja ( L. A.) võetakse seadusega ettenähtud korras vastutusele…”. Halduskohtu pädevuses ei ole kuriteo- või väärteoteate menetlemise õiguspärasuse kontroll, seda on püüdnud kohus kaebajale juba varem selgitada. 10.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et kaebuselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse just kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Hurma Kiviloo Kohtunik 5