← Eesti

3-09-2671/2

3-09-2671 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-2671 Haldusasi M. M.e kaebus Tartu Ülikooli poo

§ 11lg 4 alusel.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates (

§ 8lg 5).

  1. novembril 2009 saabus Tallinna Halduskohtule M. M.e kaebus, milles taotletakse, et halduskohus tühistaks Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani otsuse, millega viimane keeldus kaebuse esitajale tekitatud kahju hüvitamisest. Sisuliselt näib tegemist olevat halduskohtule esitatud kaebusega avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 mõistes.
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 3 kohaselt lahendab halduskohus avalik-õiguslikke vaidlusi, mille lahendamiseks ei ole seaduses ette nähtud teist menetluskorda, annab seadusega sätestatud juhtudel lubasid haldustoiminguteks ning lahendab seadusega halduskohtu pädevusse antud muid asju. Avalik-õiguslikuks vaidluseks on vaidlus, mis on tekkinud avalik-õiguslikust suhtest, sealhulgas vaidlus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise üle. Tartu Ülikool avalik-õigusliku juriidilise isikuna täidab avalik-õiguslikke funktsioone ning eelkõige suhted, mis seonduvad õppetegevusega, mille eesmärk on riiklikult tunnustatud lõpudokumendi väljastamine, on iseloomult avalik-õiguslikud, nagu ka näiteks suhted, mis seonduvad üliõpilaste vastuvõtmisega riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadele. Samas leiab kohus, et üksnes ülikooli avalik-õigusliku juriidilise isiku staatus ei anna alust pidada kõiki Tartu Ülikooli poolt pakutavaid õppeteenuseid avalik-õiguslikeks. Riigikohus on

  1. detsembri 2003 määruses nr 3-3-4-1-03 märkinud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on määrava tähendusega vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Seejuures tuleb suhe kvalifitseerida eraõiguslikuks, kui avaliku võimu kandja seisund suhetes teise isikuga on olemuslikult samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud. Käesoleval juhul leiab kohus, et Tartu Ülikooli ja kaebuse esitaja vaheline suhe, mille aluseks on
  2. oktoobril 2006 sõlmitud leping, ei ole avalik-õigusliku iseloomuga. Kõnealuse lepinguga võimaldab Taru Ülikool kaebuse esitajal õppida individuaalprogrammi alusel ehk sisuliselt läbida teatud ainekursused, ilma et kaebuse esitaja oleks immatrikuleeritud Tartu Ülikooli üliõpilaste nimekirja või et lepingu eesmärk oleks kõrghariduse omandamine või riiklikult tunnustatud lõpudokumendi saamine. Tegemist on täienduskoolitusega, millesarnast võiks kohtu hinnangul pakkuda mistahes eraõiguslik, vajalikku koolitusluba omav ettevõtja. Ei nähtu, et kaebuse esitajale oleks vaidlusalusest lepingust tekkinud mingisuguseid avalik-õigusliku iseloomuga subjektiivseid õigusi (nt. õigust nõuda programmi nõuetekohasel läbimisel riiklikult tunnustatud lõpudokumenti või akadeemilise kraadi omistamist). Seetõttu leiab kohus, et tegemist on eraõigusliku teenuse osutamise lepinguga, mille pinnalt tekkinud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus.

§ 11

lõikes 4 sätestatakse, et halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodut arvestades tuleb M. M.e kaebus tagastada. Määruse peale, millega kohus kaebuse tagastab, on võimalik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. 3.

§ 84

lg 4 p 2 kohaselt tagastatakse isikule kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud – vastavat tõendit ei ole kohtule esitatud ning see ei nähtu ka riigikassa andmetest. Seetõttu riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. Kristjan Siigur Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.