2-09-2793/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-2793 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Ele Liiv, Kaupo Paal Tsiviilasi J. K. hagi T. P. vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind 19 575 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.10.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2010, avalik kohtuistung Menetlusosalised, nende esindajad Hageja J. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XXX XX-XXX XXXXX) Kostja T. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XX XXXXXXX XXXXX) RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 19.10.2009 otsus elatise suuruse osas, vähendades väljamõistetud elatist 1175 krooni võrra. Otsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt: Välja Mõista T. P.lt J. K. kasuks igakuine elatusraha 1000 (üks tuhat) krooni tütre H. P. (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks alates 23.01.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o kuni 08.11.
3. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue J. K. esitas 23.01.2009 Harju Maakohtule hagi T. P. vastu elatise saamiseks, milles palus kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuine elatusraha 2175 krooni alates 01.01.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni. Poolte kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar H. P., kes elab hageja juures. Kostja ei ole tütre ülalpidamist toetanud. Tütrele kulub kuus keskmiselt 3000 krooni (toit 800 krooni, transport 100 krooni, sidekulud 200 krooni, tervishoid 100 krooni, hügieenitarbed 1000 krooni, koolikohustus 200 krooni, riided ja jalanõud 600 krooni). Hageja keskmine sissetulek kuus on 5721 krooni. Vara hagejal puudub. Kostja sissetuleku suuruse ja vara kohta hagejal ei ole andmeid. Kostja vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole vastu, et tütre ülalpidamist toetada, kuid ta viibib kinnipidamisasutuses. Vabaduses olles oli kostja ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension, mis on alla 3000 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks tütre H. P. ülalpidamiseks igakuise elatusraha 2175 alates 23.01.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni 08.11.
4. Poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Hagiavaldus on esitatud 23.01.2009, seega saab elatise tagasiulatuvalt välja mõista alates 23.01.2008, mitte aga 01.01.
5. Kostja viibimine kinnipidamisasutuses ei tähenda, et kostja ei pea toetama oma alaealise lapse ülalpidamist. Laps vajab ülalpidamist igapäevaselt ning hageja palub elatise välja mõista miinimummääras, milline summa katab ainult lapse minimaalsed mõistlikud vajadused (ja mis on ette nähtud kehtiva perekonnaseadusega). Kostja ei ole tõendanud oma väidet sissetuleku suuruse kohta. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väidet töövõimetuspensioni saamise kohta ega esitanud kohtule taotlust vastava tõendi väljanõudmiseks Tallinna Pensioniametist. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid elatise väljamõistmisele tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse kohtusse esitamist. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse. Tal ei ole võimalik tasuda hagejale kohtuotsusega igakuiselt väljamõistetud elatist 2175 krooni. Kostja töövõimetuspension on 2299 krooni kuus, muud vara ega töist sissetulekut tal ei ole. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja kirjalikult vastust apellatsioonkaebusele esitanud ei ole. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, kuulanud ära apellandi seisukoha kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kostjalt väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tuleb Harju Maakohtu otsus osaliselt tühistada ning vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist lapsele 1000 kroonini. 2 PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 61 lg 6 p 1 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
6. lõikes nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kostja lisas apellatsioonkaebusele Tallinna Pensioniameti tõendi, mille kohaselt on talle määratud töövõimetuspension alates 31.01.2009 kuni 31.01.2011 suurusega 2299 krooni kuus. Ühtlasi esitas kostja kohtule Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse tõendi nr 1-3/56 - 31.03.2010, mille kohaselt viibib kostja keskuse kodutute varjupaigas Tallinnas XXXXX XX ja kasutab vältimatu sotsiaalabi järgset varjupaigateenust, mille eest tasub Tallinna linnale igakuiselt 1191 krooni (vältimatu sotsiaalabi järgset varjupaigateenust osutatakse isikutele, kes sissetuleku omamisel ei kvalifitseeru enam vältimatule sotsiaalabile, kuid tervisliku seisundi tõttu vajavad kestvalt hooldust ja põetust). Tõendi kohaselt on viidatud teenuse ühe päeva maksumus 397 krooni, kusjuures isik tasub ülalpidamiskulude katteks 85% sissetulekust, ülejäänu katab Tallinna linn. Ringkonnakohtu istungil antud seletuse kohaselt ei ole kostja võimeline tööd tegema ega sissetulekut teenima halva tervise tõttu. Tsiviilkolleegium, hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kostja ei ole võimeline tasuma elatist maakohtu otsuses märgitud ulatuses, kuid tema täielikuks vabastamiseks lapse ülalpidamiskohustusest ei ole alust. Samas ei ole ringkonnakohtul alust eeldada, et kostja tervislik seisund lähiajal muutuks, mistõttu tuleb temalt väljamõistetava elatise suurust kooskõlas PKS § 61 lg-ga 6 vähendada. Kolleegium ei pea võimalikuks elatise suuruse määramisel arvestada kostjalt kriminaalmenetluses välja mõistetud summat, mida ta on kohustatud maksma perioodiliste osamaksetena kuni summa täieliku tasumiseni. Tegemist ei ole sellise kohustusega, mida võiks ülalpidamiskohustuse täitmise osas arvestada. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis lapsele 1000 krooni kuus. Ü. Jänes E. Liiv K. Paal 3