3-09-2700/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2700 Haldusasi S. J.i kaebus Tallinna Vangla ametniku
3. a mais / juunis koostatud raporti õigusvastasuse tuvastamise nõudes Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
4. Tagastada S. J.i kaebus Tallinna Vangla ametniku
5. a mais / juunis koostatud raporti õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel läbivaatamatult.
6. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Edasikaebamise kord Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluskäik
7. Tallinna Halduskohtule saabus 16.11.2009 S. J.i kaebus, mille kohus jättis 30.11.2009 kohtumäärusega käiguta. Vastavalt 30.11.2009 kohtumäärusele pidi kaebuse esitaja formuleerima oma taotluse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 6 ning tooma välja täpselt faktilised asjaolud (kes, kuidas ja millal rikkus tema õigusi). Kaebuse tekstist ei nähtunud piisavalt selgelt, milliseid toiminguid või haldusakte kaebuse esitaja vaidlustab. Võimaluse korral pidi kaebuse esitaja lisama kaebusele ka õigusvastase haldusakti ärakirja või õigusvastase toimingu sooritamist tõendavad dokumendid. Kohus märkis, et juhul, kui kaebuse esitaja taotleb toimingu õigusvastasuse tuvastamist, tuleb HKMS § 10 lg 3 kohaselt kaebuses välja tuua põhjendatud huvi.
8. Tallinna Halduskohus jättis
9. jaanuari
10. a kohtumäärusega S. J.i kaebuse
11. a mais / juunis koostatud raporti õigusvastasuse tuvastamise nõude osas käiguta. Puuduste kõrvaldamisel pidi kaebuse esitaja selgitama, kas mainitud raporti koostamine tõi kaasa kaebuse esitaja suhtes distsiplinaarmenetluse ning Tallinna Vangla direktori käskkirja andmise või mitte. Käskkirja olemasolu korral pidi kaebuse esitaja märkima, kas vastav käskkiri on kohtus vaidlustatud või selle osas on pooleli vaidemenetlus ning kaaluma vastava käskkirja vaidlustamist. Kui raport käskkirja andmist kaasa ei toonud, pidi kaebuse esitaja täiendavalt põhjendama enda põhjendatud huvi raporti õigusvastasuse kindlakstegemisel. Kohus selgitas, et kaebuse täpsustuses märgitu, mille kohaselt esitab kaebuse esitaja enda põhjendatud huvi vastavalt HKMS § 10 lõikele 3 alles tulevikus, peale toimingu õigusvastasuse tuvastamist, on käsitletav kohtunõude täitmata jätmisena, mis käesolevas kohtumääruses märgitud nõude taas täitmata jätmisel toob kaasa kaebuse tagastamise kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
12. 18.01.2010 kohtule saabunud kaebuse täienduses selgitab S. J., et raport oli koostatud temapoolse toimingu sooritamise kohta. Kaebuse esitajale teadaolevalt raport käskkirja väljaandmist kaasa ei toonud. Põhjendatud huvi osas märkis S. J., et põhjendatud huvi esitab ta tulevikus, kuid sisuliselt puudutab see tema elukorraldust ja muuseas õigust üldtunnustatud arvamusele ja veendumusele, mille alusel kujuneb tema subjektiivne veendumus normi ja selle rakendamise osas. Kohtu seisukoht
13. Kohus on seisukohal, et käesolev kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HMKS) § 11 lg 31 p 5 alusel. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt ei saa kaebuse või protesti esitajal olla ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on 15.05.2008 kohtumääruses asjas nr. 3-3-1-9-08 leidnud, et eeltoodud regulatsiooni eesmärk on eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ja protestid ehk lihtsalt sisutud haldusasjad.
14. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega on tuvastamiskaebuse esitamine võimalik vaid juhul, kui kaebuse esitajal on põhjendatud huvi vastava nõude esitamiseks. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.2009 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-3-1-70-09 peab halduskohtusse pöördumiseks põhjendatud huvi olemasoluks kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole üksnes vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine, samuti ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi (vt Riigikohtu 02.04.
15. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-101-08, p 28).“
16. S. J. soovib esitada kohtule kaebust
17. a mais / juunis koostatud raporti õigusvastasuse tuvastamise nõudes. 17.12.2009 kohtule saabunud kaebuse täpsustuses põhjendatud huvi osas on kaebuse esitaja selgitanud, et esitab põhjendatud huvi vastavalt HKMS § 10 lõikele 3 tulevikus, peale raporti õigusvastasuse tuvastamist või mittetuvastamist. Pärast kaebuse teistkordset käiguta jätmist tõi S. J. 18.01.2010 kaebuse täpsustuses
18. a mais / juunis koostatud raporti (toimingu) õigusvastasuse tuvastamise nõude osas põhjendatud huvina välja selle, et põhjendatud huvi saab esitatud tulevikus. Siiski selgitas kaebuse esitaja, et põhjendatud huvi puudutab sisuliselt tema elukorraldust ja muuseas õigust üldtunnustatud arvamusele ja veendumusele, mille alusel kujuneb tema subjektiivne veendumus normi rakendamise osas.
19. Tallinna Vangla direktori
20. aprilli
21. a käskkirjaga nr. 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (edaspidi Kodukord) p. 12.1.1 kohaselt kirjutab ametnik tema poolt avastatud rikkumise kohta ettekande Vangla direktori nimele. Kodukorra p 12.1.2 järgi distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokolli koostaja tutvustab protokolli allkirja vastu distsipliinirikkumise toime pannud kinni peetavale isikule, kellel on õigus anda protokolli kohta täiendavaid kirjalikke seletusi, mis lisatakse menetluse materjalidele. Riigikohtu halduskolleegium on 14.01.2009 kohtuotsuses haldusasjas nr. 3-3-1-62-08 asunud järgmisele seisukohale: „Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on samas erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt nt Riigikohtu 28.02.2007 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-86-06, p-e 20 ja 21).“ Seega on kaebuse esitajal otstarbekas üldjuhul vaidlustada lõplikke haldusakte (so vanglaametniku ettekande alusel toimunud distsiplinaarmenetluses antud käskkirju). Kaebuse esitaja 18.01.2010 selgitusest nähtub, et Tallinna Vangla ei ole väidetava
22. a mais / juunis koostatud ettekande alusel kaebuse esitajat käskkirjaga võimaliku distsipliinirikkumise eest karistanud. Samuti ei ilmne, et ettekande alusel oleks kaebuse esitaja suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlus. Seega ei saanud vanglaametniku võimalik ettekanne kaebuse esitajat negatiivselt mõjutada. Samas tuleb märkida ka seda, et kaebuse esitaja ei ole
23. a mais / juunis koostatud väidetavat raportit kohtule esitanud ning vastusena kohtunõudele ei esitanud seda ka Tallinna Vangla. Eeltoodu seab ka kaebuse esitaja poolt väidetud raporti olemasolu kahtluse alla. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi väidetava
24. a mais / juunis koostatud raporti õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. Kaebuse esitaja üldsõnalisest selgitusest elukorralduse, arvamuse ja veendumuse kohta kohtule kaebuse esitaja põhjendatud huvi ei nähtu. Samuti ei ole HKMS §-ga 10 kooskõlas täpsema selgituse esitamine põhjendatud huvi kohta tulevikus. Seetõttu tuleb kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada. Tiina Pappel kohtunik