Obsah (8)

§ 76§ 82§ 401§ 399§ 101§ 113§ 94§ 158

2-09-66105 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number

) sätestatud krediidilepinguga § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) kasutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 2-09-66105 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja jättis lepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. AS Sampo Pank ütles 17.05.2007. a lepingu üles ja nõudis kostjalt kogu võla tasumist hiljemalt 31.05.2007. a. Kostja nõuet ei tasunud. AS Sampo Pank loovutas oma nõude hagejale.

§ 401

lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 399

lg 1 ja lg 2 p 1 ja p 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ning laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.

§ 101

lg 1 p 1 p 1, p 4 ja p 6 näevad ette, et võlausaldajal on võlgniku kohustuste rikkumise korral õigus õiguskaitsevahendina muu hulgas nõuda kohustuse täitmist, leping üles öelda ja nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud viivist seaduses ettenähtud määras perioodil alates 01.06.
3. a kuni 06.12.
4. a summas 11 045.91 krooni.

§ 158

lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Järelmaksukrediidilepingu üldtingimuste punkti 3.

1. järgi on võlausaldajal õigus piisavate rahaliste vahendite mittetagamisel nõuda kostjalt leppetrahvi 1000 krooni. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud hageja nõue kostja vastu põhivõla summas 45 346,50 krooni, viiviste summas 11 045,91 krooni ja leppetrahvi summas 1000 krooni saamiseks ning nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on hageja intressinõue. Järelmaksukrediidilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma krediidisummalt intressi 19 %. Hageja on arvestanud intressi alates kogu nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 01.06.2007.a kuni 06.12.
2. a. Sama perioodi eest on hageja arvestanud ka viivist maksete tasumisega viivitamise eest. Kohus leiab, et intressi nõudmine pärast laenu tagastamise aja möödumist ei ole põhjendatud. Pooled on lepingus kokku leppinud intressi krediidisumma kasutamise eest. Alates krediidisumma tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 01.06.
3. a kaotas seega intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine. Samasugusele seisukohale jõudis Riigikohus oma 29.01.
4. a otsuses (RKTKo 3-2-1-137-06 p 17). Riigikohus on nimetatud lahendis korranud põhimõtet, et viivist ja intressi ei saa korraga nõuda. Intressi on võimalik arvestada kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni ning seal edasi vaid viivist. Hagist ja selle lisadest ei nähtu, millal ja millistes summades asus kostja arvelduskrediiti kasutama, kas ta tegi ka mingeid tagasimakseid ning millised olid krediidi tagastustähtajad jne. Kuna esitatud andmete alusel ei ole võimalik arvestada intressi suurust, tuleb hagi intressi nõude osas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei 2-09-66105 jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas haginõude 72,3 % ulatuses. Kohus jätab asja menetluskulud 72,3 % ulatuses kostja ja 27,7 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 7500 krooni. Nimetatud summast 72,3%, s.o 5422,50 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik