1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja on hagi õigeks võtnud ja on abielu lahutamisega nõus. Pooled elavad eraldi, ühisvara jagamise nõuet pole. Abielust lapsi sündinud pole. Seega muid abielu lahutamist takistavaid vaidlusi poolte vahel esitatud ei ole ja on võimalik hagi abielu lahutamise nõudes rahuldada. Abielusuhte lõppemise ajaks tuleb lugeda september 2009.a.
1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimeseaduse § 11 lg. 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Abiellumisel abikaasa perekonnanime võtnud kostja soovib jätta abieluaegse perekonnanime –U.
1 kohaselt võivad pooled esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on palunud kaebuse esitamise aega lühendada kolmele päevale. Kohus lähtus poolte tahtest, kohaldas PKS § 29 lg. 2 sätteid ning juhindus
§-de 164, 206, 440-442, 630 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 16.juunil 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.