) § 402 lg 1 ja 2 näevad ette võimaluse esitada taotleja elukohajärgsele maa- või linnakohtule taotluse notari tasu maksmisest vabastamiseks 10 päeva jooksul pärast notarilt arve saamist. Notari tasu maksmisest võib osaliselt või täielikult vabastada füüsilise isiku, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda notari ametitoimingute eest ette nähtud notari tasu või kes suudab seda teha üksnes osaliselt või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast notari tasu maksmist lihtsat toimetulekut. Samuti võib tasu maksmisest vabastamine hõlmata nende ametitoimingutega otseselt seotud ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamist ning notariaaltoiminguga seotud kulude hüvitamist. Avaldaja on taotluses märkinud, et soovib notari tasu maksmisest vabastamist pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avalduse tõestamise eest. Avaldaja soovis tasust vabastamist kogu summa ulatuses. Taotlusele on lisatud Jõgeva notar Kaja Tenissoni 18.03.2010.a arve summas 1214.40 krooni, sh. käibemaks 202.40 krooni. Arvel on märgitud ametitegevused, mille eest on tasu arvestatud: pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine ja ärakirjade valmistamine. Kohus leiab, et arvel märgitud notari ametitoimingud ja kulud kuuluvad notari tasu seaduses märgitud loetellu, milliste toimingute tasu maksmisest isikut võib vabastada (
p 32, § 402 lg 1).
lg 5 alusel kohaldatakse notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamisele ning rahuldamisele riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2, 3 ja 7–12, § 14 ja osalisel vabastamisel § 16.
lg 6 järgi kohaldatakse maksmisest täieliku või osalise vabastamise või sellest keeldumise üle otsustamisele RÕS § 15 lõiget 2. Kohus tuvastas, et ei esine RÕS § 7 lg 1 p 2, 3 ja 7–12 nimetatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Lähtudes RÕS § 14 sätestatust, leiab kohus, et avaldaja on isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu on õigustatud saama riigi õigusabi- notari tasu maksmisest vabastamist. Taotleja on töötu ja tal puudub täielikult sissetulek. Mingit vara ja suuremaid sääste taotlejal ei ole. Kuludeks, mida avaldaja igakuiselt vältimatult teeb, on taotluses märgitud 426 krooni. Seega ületavad avaldaja kulud tema sissetuleku. Taotlejal puudub realiseeritav vara, korterit, mida ta pärib kasutab avaldaja eluruumina. Eeltoodu tõttu ei suuda avaldaja oma majandusliku seisundi tõttu tasuda notari tasu. Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks RÕS § 15 lg 2 ja § 8 asub kohtunik seisukohale, et taotleja tuleb notari tasu maksmisest vabastada täies ulatuses. Kohus leiab aga, et avaldajale tuleb panna kohustus hüvitada notari tasu. Avaldaja on töötu, miski ei takista tal asumast tööle ja saada sissetulekut. RÕS § 16 alusel leiab kohus, et notari tasu tuleb avaldaja poolt hüvitada 2 aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Hüvitatav summa tuleb tasuda ühekordse maksena Notarite Koja arveldusarvele. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.